Rohevesiniku kasutuselevõtt transpordisektoris ja keemiatööstuse lähteainena
Toetame taastuvenergiast rohevesiniku tootmise ja tarbimise tervikahela loomist.
Taotlusvoor on suletud, esitatud taotlused on hindamisel.
Taotlusvooru teine infopäev toimus 26.juulil, kus tutvustati 11. juulil 2023 jõustunud määruse muudatusi. Infopäeva salvestust saab järele vaadata SIIN.
Taotlusvooru infopäev toimus 21. veebruaril, infopäeva salvestust saab järele vaadata SIIN.
Toetuse andmise eesmärgiks on konkureeriva pakkumismenetluse tulemusel valitavate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele suunatud pilootprojektide elluviimisel testida Eesti oludes erinevaid rohevesiniku kasutuselevõtu tervikahelaid rohevesiniku tootmisest lõpptarbimiseni.
Toetust jagame taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) vahenditest ning toetuse andmise tingimused töötas välja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koos KIKiga.
2021. aastal rahastust saanud projekt on elluviimisel, projekt sai toetust Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemissüsteemi enampakkumistuludest. Toetusmeetme töötasid välja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaministeerium ning KIK.
Mida toetame?
- Toetust antakse rohevesiniku tervikahela rohevesiniku tervikahela projektile, mille tegevus panustab toetuse eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ja mille raames
- soetatakse transpordivahend koos tankimistaristu ja rohevesiniku tootmisüksuse rajamisega või
- rajatakse rohevesiniku tootmisüksus ja keemiatööstuse lähteaine tootmisüksus.
Kes saavad toetust taotleda?
- Taotlejaks võib olla Eesti äriregistris registreeritud äriühing.
Kui palju saab toetust?
- Toetuse maksimaalne suurus projekti kohta on 20 miljonit eurot.
Kui palju on toetust kokku?
- Taotlusvooru kogueelarve suurus on 49,14 miljonit eurot.
Milleks sai toetust?
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostas tingimused toetamaks ühistranspordisektoris rohevesiniku kasutuselevõtu süsteemi loomist, mille käigus töötatakse välja tervikahel, mis koosneb:
- tootmisüksusest (nt elektrolüüser)
- tarnetaristust
- transpordivahendist (nt buss, rong, laev, sõiduauto)
Projekt, mis ei koosnenud kõigist kolmest komponendist, toetust ei saanud. Samas ei pidanud toetust taotlema kõikidele osadele.
- Projektis kasutatavate tehnoloogiate valmiduse tase (TVT) skaalal pidi taotlemise ajal olema 7 või suurem.
- Projekti abikõlblikkuse perioodi lõpp ei või olla hilisem kui 30. november 2024.
- Toetus on riigiabi, mille suurus olenes tervikahela osast.
Kes sai toetust taotleda?
Toetust sai taotleda iga Eestis registreeritud juriidiline isik, kuid enne taotluse esitamist ei tohtinud taotleja teha mingisuguseid projekti tegevusi, mille kulude hüvitamist ta soovis.
Milline oli toetuse suurus tulenevalt riigiabi reeglitest?
Taotlusvooru eelarve ja ühe projekti toetuse summa oli 5 miljonit eurot.
- Transpordivahendi soetamise puhul oli toetuse maksimaalne osakaal 40%, mis arvutati tavatranspordi (diisel) ja rohevesinikku kasutava transpordivahendi maksumuse vahest;
- Tootmisüksuse (nt elektrolüüser) soetamise kuludest oli toetuse maksimaalne osakaal 30%;
- Tarnetaristu rajamiseks antav toetus olenes taristu otstarbest (avalik kasutus või kasutus oma tarbeks).
Kuna toetuse taotluse rahuldamise otsus tehti detsembris 2021, sai Eesti kasutada piirkondlikust asukohast tulenevat õigust anda 15% ulatuse täiendavat riigiabi transpordivahendi soetamiseks ja tootmisüksuse rajamiseks.
Siit leiad KIKi kodulehelt selgituse, kuidas käib KIKis projektide hindamine ja rahastamine. Täpsed nõuded tulenevad iga toetuse ja rahastuallika õigusaktidest, rahastusotsusest ning KIKi kehtestatud nõuetest.
Siit leiad KIKi kodulehelt selgituse, kuidas käib KIKi projektide elluviimine. Täpsed nõuded tulenevad iga toetuse ja rahastuallika õigusaktidest, rahastusotsusest ning KIKi kehtestatud nõuetest.
Toetust saanud projekti elluviimiseks vajalikud materjalid leiad siit lehe paremalt poolt.
