Uudised

KIK avab 2021. aasta keskkonnaprogrammi taotlusvooru uue aasta alguses. KIKi kodulehelt leiab juba nüüd eelinfo, millistele tegevustele saab toetust taotleda. 

2021. aasta keskkonnaprogrammi taotlusvoorust saab toetust kaheksas valdkonnas konkreetsetele tegevustele. 

Neljapäev, 29. oktoobril toimub Võru linna ajaloos märgiline sündmus. Võru linnast saab esimene linn Eestis, ning teadaolevalt kogu Baltikumis, kus tänavavalgustus on 100% LED-lampidega kaetud.

29. oktoobri pärastlõunal läheb Ragn-Sellsi eestvedamisel Sillamäe sadamast Soome alternatiivkütuse tootmiseks teele 5300 tonni purustatud rehvihaket, mis pärineb Raadi vanalt lennujaamalt. Samuti on 1100 tonni rehvipuru transporditud ja paigaldatud Torma uue prügila drenaažikihti.

„Rehvide likvideerimine on osutunud keerukamaks protsessiks, kui esialgu arvasime, kuid on näha, et töövõtja pingutab. Positiivne on see, et tänaste teadmiste juures ei ole Raadil suuremat kogust vanarehve, kui prognoositud 14 000 tonni,“ sõnab KIKi Raadi projektijuht Tõnn Tuvikene.

KIK kuulutab välja riskipiirkondandes olevatele kohalikele omavalitsustele taotlusvooru, kust saab toetust ehituslikeks tegevusteks, mis aitavad maandada üleujutusohu riske. Taotluste vastuvõtt algab 27. novembril 2020 ja kestab 9. veebruarini 2021.

Kliimamuutuste tagajärjel sagenevad Eestis äkkvihmad ehk lühikese aja jooksul sajab maha mitme kuu norm. Tulemusena ajavad veekogud üle kallaste ja linnade sadeveesüsteemid lakkavad töötamast. Samuti toob kliimamuutus kaasa sagedasemad tormid, mis võivad rannikuvee kaugele maismaale suruda.

Ka inimene ise võib suurendada üleujutuste riski ja selle negatiivseid tagajärgi, ehitades elamuid veekogudele liiga lähedale või lammialale, asfalteerides suuri alasid ning rajades liiga vähe sadeveesüsteeme.

KIK ootab taas videokonkursi „mini Negavatt“ raames I-VI klasside õpilaste keskkonda säästvaid lahendusi. Sellel aastal on konkursi teema „Autodesse uppuv maakera“. 

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) otsustas rahastada 4 miljoni euroga Tallinna Transpordiameti taotluse, mille järgi hakkavad 2021. aasta algusest sada linnaliinidel sõitvat bussi kasutama Eestis toodetud biometaani ehk biogaasi. Kogu projekti maksumus on üle 15 miljoni euro ning bussid jäävad biometaani kasutama vähemalt järgneva seitsme aasta jooksul. Lisaks Tallinnale sõidab selle aasta algusest Tartus 64 bussi biometaaniga ning möödunud aasta novembrist 11 Pärnu linnalähiliinide oma. Samuti kasutavad juba 2018. aasta kevadest 18 Pärnu linnaliinibussi rohegaasi.

Keskkonnaministeeriumi kantsler Meelis Münt ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse juhataja Andrus Treier kuulutasid välja möödunud aasta keskkonnasõbralikuma ettevõtte, kelleks osutus Estonian Cell AS. Võitja saab Keskkonnainvesteeringute Keskuselt kuni 35 000 euro väärtuses tuge, et vähendada oma keskkonnajalajälge ka tulevikus.

KIKi ja Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel valminud uuring näitab, et üleeuroopaline LIFE programm vajab Eestis rohkem tähelepanu ja tutvustamist, sest vaid 9% elanikkonnast on sellest kuulnud. Samas on eestlased juhtinud mitmeid edukaid keskkonnaprojekte, mis just LIFE-i abil ära tehtud.

Lähiaastatel hakkame Eesti teedel nägema üha rohkem elektriautosid, kuna nende ostmist plaanivate inimeste arv kasvab ning ka autotootjad jälgivad kiiresti kasvavat nõudlust seades fookuse just elektri jõul sõitvate autode väljaarendamisele. Ainuüksi Volkswagen plaanib uuel aastal müüa tänavusega võrreldes neli korda rohkem elektriautosid. Elektromobiilsuse kiiret tulekut kinnitasid ka eelmise nädala lõpus toimunud Volkswageni elektromobiilsuse arutelul osalenud valdkonna eksperdid.