Rohevesiniku kasutuselevõtt transpordisektoris ja keemiatööstuse lähteaine tootmisel

Mida toetame?

• Toetust antakse rohevesiniku tervikahela projektile, mille tegevus panustab toetuse eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ja mille raames
  • soetatakse transpordivahend koos tankimistaristu ja rohevesiniku tootmisüksuse rajamisega või 
  • rajatakse rohevesiniku tootmisüksus ja keemiatööstuse lähteaine tootmisüksus.

Kes saavad toetust taotleda?

• Taotlejaks võib olla Eesti äriregistris registreeritud äriühing.

Kui palju on toetust kokku?

• Taotlusvooru kogueelarve suurus on 8 938 766 miljonit eurot.

Milleks sai toetust?

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostas tingimused toetamaks ühistranspordisektoris rohevesiniku kasutuselevõtu süsteemi loomist, mille käigus töötatakse välja tervikahel, mis koosneb: 

• tootmisüksusest (nt elektrolüüser) 
• tarnetaristust 
• transpordivahendist (nt buss, rong, laev, sõiduauto) 

Projekt, mis ei koosnenud kõigist kolmest komponendist, toetust ei saanud. Samas ei pidanud toetust taotlema kõikidele osadele.  

• Projektis kasutatavate tehnoloogiate valmiduse tase (TVT) skaalal pidi taotlemise ajal olema 7 või suurem.  
• Projekti abikõlblikkuse perioodi lõpp ei või olla hilisem kui 30. november 2024.
• Toetus on riigiabi, mille suurus olenes tervikahela osast.

Kes sai toetust taotleda?

Toetust sai taotleda iga Eestis registreeritud juriidiline isik, kuid enne taotluse esitamist ei tohtinud taotleja teha mingisuguseid projekti tegevusi, mille kulude hüvitamist ta soovis.

Milline oli toetuse suurus tulenevalt riigiabi reeglitest?

Taotlusvooru eelarve ja ühe projekti toetuse summa oli 5 miljonit eurot.

• Transpordivahendi soetamise puhul oli toetuse maksimaalne osakaal 40%, mis arvutati tavatranspordi (diisel) ja rohevesinikku kasutava transpordivahendi maksumuse vahest; 
• Tootmisüksuse (nt elektrolüüser) soetamise kuludest oli toetuse maksimaalne osakaal 30%;
• Tarnetaristu rajamiseks antav toetus olenes taristu otstarbest (avalik kasutus või kasutus oma tarbeks).

Kuna toetuse taotluse rahuldamise otsus tehti detsembris 2021, sai Eesti kasutada piirkondlikust asukohast tulenevat õigust anda 15% ulatuse täiendavat riigiabi transpordivahendi soetamiseks ja tootmisüksuse rajamiseks.

Taotluse menetlemine koosneb järgmistest etappidest:

• taotluse vastuvõtmine
• taotleja, partneri ja taotluse vastavuse kontroll, finantsvastavuse kontroll
• taotluse sisuline hindamine
• otsus, kas taotlust rahastatakse või mitte.

Taotluste menetlemine ja hindamine on pikemaajaline protsess, mis võib sõltuvalt toetatavast tegevusest aega võtta kuni 4 kuud.

Taotluse vastavust kontrollib KIKi projektikoordinaator, kes vajadusel saadab taotlejale puuduste kohta päringu ja annab parandamiseks tähtaja.

KIK kontrollib rahastamisel ei kahjusta oluliselt põhimõtte järgimist. Rahastatavad projektid ei tohi oluliselt kahjustada ühtegi kuuest keskkonnaeesmärgist: 

1. kliimamuutuste leevendamine 
2. kliimamuutustega kohanemine 
3. vee- ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse 
4. ringmajandus, sealhulgas jäätmetekke vältimine ja jäätmete ringlussevõtt 
5. saastuse vältimine ja tõrje 
6. elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine. 

Vastavuse kontrolli läbinud taotlus suunatakse sisulisse hindamisse. Taotluste sisu hindavad eksperdid, kes võivad olla nii KIKist kui väljastpoolt.  

Hindamiskomisjon järjestab nõuetele vastavad taotlused hindamiskriteeriumidest lähtuvalt. Järjestuse alusel teeb KIK rahastamise või rahastamata jätmise otsuse.  

Alustage projekti elluviimist rahastusotsuses määratud tähtajal, kuid mitte enne taotluse esitamist. Rahastusotsus, toetuse andmise tingimused ja taotluses esitatud andmed on projekti elluviimise alus. 

Projekti elluviimine koosneb:

• hankeplaani ja makseprognoosi esitamisest
• hangete läbiviimisest
• kuludokumendi esitamisest
• aruannete esitamisest.