1. Avaleht
  2. Keskkonnainvesteeringute Keskus

Content section

Keskkonnainvesteeringute Keskus

Kes me oleme?

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) on finantsasutus, mis vahendab riigieelarvelisi (keskkonnatasudest laekuv raha), Euroopa Liidu fondide, välisabiprogrammide ja rohelise investeerimisskeemi vahendeid ning annab laene keskkonnaprojektide elluviimiseks.

Meie visioon:

Eesti ökoloogiline jalajälg on vähenenud tänu KIKi ja partnerite tõhusale koostööle.

Meie missioon:

Suunata iga euro maksimaalselt efektiivselt Eesti inimeste, terve elukeskkonna ja riigi ressursisäästliku arengu heaks.

Meie põhiväärtused:

Asjatundlikkus

Tunneme oma valdkonda. Kasutame tööks parimaid teadmisi, oskusi ja kogemusi. Arendame end, et saada paremaks, asjatundlikumaks.

Avatus

Tunnustame ja väärtustame ideede ja lahendite mitmekesisust, hindame lihtsust ja läbipaistvust. Oleme tolerantsed ja oma organisatsioonile lojaalsed, pakume väärtusi loovaid lahendusi.

Ausus

Oleme ausad ja põhimõttekindlad ning oma organisatsioonile lojaalsed. Me ei aktsepteeri raha väärkasutust. Hindame koostööd partneritega, kes jagavad samu väärtusi.

Sihikindlus

Teame oma eesmärke. Tegutseme pühendunult ja tõhusalt, et neid saavutada.

Koostöö

Väärtustame ja loome koostööd, mis soodustab keskkonnateadlikku käitumist ning tagab keskkonnainvesteeringute maksimaalse positiivse mõju.

Ajalugu

Mai–juuni 2000
Rahandusminister Siim Kallas allkirjastas KIKi asutamisotsuse, asutus registreeriti sihtasutuste ja mittetulundusühingute registris.

Juuni 2000
KIKi nõukogus tehti esimesed otsused keskkonnaprojektide rahastamiseks keskkonnakasutusest laekuvatest tasudest.

Jaanuar 2001
KIK nimetati ELi eelstruktuurifondi ISPA välisabi projektide elluviimisel rakendusüksuseks.

Oktoober 2001
Eesti sõlmis rahandusministeeriumiga lepingu Põhjamaade Investeerimispangalt võetud laenude vahendamiseks keskkonnaprojektidele.

Juuli 2002
Üllitati esimene aastaraamat.

Aprill 2004
KIK nimetati aastatel 2004–2006 toetuste vahendamisel Ühtekuuluvusfondi (ÜF) rakendusüksuseks. Seni ISPA eelarvest rahastatud projektid viidi siitpeale ellu ÜFi reeglite ja vahenditega.

Alustati keskkonnalaenude andmist.

Mai 2004
KIK nimetati aastatel 2004–2006 toetuste vahendamisel Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) rakendusüksuseks.

Detsember 2005
Igas Eesti maakonnas avati KIKi esindused
Võeti vastu Keskkonnatasude seadus, mille alusel keskkonnatasudest laekunud summasid KIK väljastab.

Mai 2006
Esimest korda tunnustati edukamaid keskkonnaprojektide arendajaid, Aasta Sipelga auhind anti Antsla vallavalitsusele.

Jaanuar 2008
KIK nimetati abiperioodi 2007–2013 toetuste vahendamisel ÜFi, ERFi ja Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) rakendusüksuseks.

August 2008
KIK kolis uude kontorisse – varasema Rävala pst 8 asemel sai uueks asukohaks Narva mnt 7a.

September 2009
KIK ja rahandusministeerium allkirjastasid laenulepingu, mille alusel sai KIK edasilaenamiseks osa Euroopa Investeerimispanga (EIB) võetud laenurahast.

Mai 2010
KIKi asutamisest möödus 10 aastat.

Juuli 2010
KIK ja keskkonnaministeerium sõlmisid halduslepingu, mille alusel peab KIK CO2 heitkoguse ühikutega (AAU) kauplema ning rohelist investeerimisskeemi (RIS) rakendama.

November 2013
KIKi ja keskkonnaministeeriumi vahelist halduslepingut täiendati punktiga, mis võimaldab ka KIKil endal keskkonnavaldkonnas korraldada tegevusi, mis aitavad kaasa valdkonna arengule ja esitatavate projektitaotluste kvaliteedi tõusule.

Jaanuar 2014
Rahastusperioodil 2014–2020 jätkab KIK ÜFi ja ERFi toetuste jagamisel rakendusüksusena.

Mai 2015
KIK tähistas tegutsemise 15. aastapäeva konverentsiga, mis tõi kokku keskkonnavaldkonna tegijad. Aasta parimate projektide elluviijate tunnustamiseks taaselustati Maakonnasipelga konkurss.

September 2015
Eelarveperioodil 2014–2020 pikendas valitsus 2009. aastal KIKile antud laenu veeprojektide kaasrahastamiseks 30 miljoni euro ulatuses.

September 2015
KIKi nõukogu kinnitas valdkondlike programmide korraldamise reglemendi ning pilootuuringu teema.

Detsember 2015
Haapsalus toimunud rahvusvahelisel seminaril võeti kokku seitsme Eesti linna tänavavalgustuse uuendamise projekt, mis vältas üle kahe aasta ning maksis 16,2 miljonit eurot. KIK oli projektis nii toetuse suunaja kui esimest korda ka projektijuht.

Aprill 2016
Rahandusministeerium avas elektroonilise E-toetuste taotluskeskkonna, mis võimaldab esitada elektroonilisi taotlusi Euroopa Liidu sutruktuurivahenditest toetuse saamiseks. Pilootprojektidega liitusid esmalt KIK ja Innove, kes avasid keskkonnas esimesed voorud. 

Oktoober 2016
KIK avas uue välisveebi. Uus koduleht on kasutajasõbralikum ja võimaldab kiiremini jõuda vajaliku infoni. Olemas on ka mobiili- ja tahvelarvuti versioon. 

Jaanuar 2017
Avati ettevõtete ressursitõhususe taotlusvoor. 

Mai 2017
KIK sai esmakordselt vastutustundliku ettevõtluse sertifikaadi ning hõbetaseme kvaliteedimärgise. 

Detsember 2017
Rahastuse said kõik 52 lasteaeda, kes olid esitanud KIKile taotluse hoonete ressursitõhusamaks muutmiseks. 

Mai 2018
Maikuus tutvustasime koostöös Keskkonnaministeeriumiga valminud uuringut, millega kaardistasime kasvuhoonegaaside heite vähendamise võimalused Eestis.

Juuni 2018
Alates 5. juunist saavad eraisikud esmakordselt taotleda struktuurivahenditest toetust ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumiseks või nõuetekohase reovee kogumismahuti paigaldamiseks. Selle tarbeks allkirjastasid Keskkonnaministeerium, KIK ja Eesti Vee-ettevõtete Liit hea tahte ja koostöölepingu, et aidata ühiselt eraisikuid toetuse taotlemisel ja rakendamisel.

August 2018
Juulis avasime esmakordselt taotlusvooru Eesti ettevõtetele ja MTÜ-dele, kust nad said küsida toetust oma kliimaalaste tehnoloogiate ja teadmiste viimiseks arenguriikidesse. 

Oktoober 2018
Oktoobris käivitas KIK esmakordselt koolinoortele mõeldud videokonkursi mini Negavatt, kus lastel tuli leida üles mõni keskkonnaprobleem, see üles filmida ning välja pakkuda lahendus. 

 

Põhikiri

 Kinnitatud 05.03.2019 keskkonaministri käskirjaga nr 1-2/19/194. 

Rahastusallikad

KIKi toetuseid ja laene rahastatakse neljast allikast: Eesti Vabariigi keskkonnatasudest, Euroopa Liidu struktuurivahenditest, osa Euroopa Investeerimispanga (EIB) laenust Eesti riigile ja Eesti CO2 kvoodimüügist. Põhitegevuste rahastamine on aastate lõikes muutunud – kui esimestel tegutsemisaastatel andsime valdavas osas toetusi Eesti riigi vahenditest, siis viimastel on välisabi projektide maht need märkimisväärselt ületanud.

Keskkonnatasusid kehtestab Eesti riik ning neid on kahte tüüpi: loodusvara kasutusõiguse tasu ning saastetasu. Neist esimene on mõeldud tasuks loodusvara kasutamise eest ning teine tegevusest tuleneva saastamise hüvitamiseks. Mõlemat liiki tasud puudutavad nii kaudselt kui ka otseselt meid kõiki. Saastetasu maksab näiteks prügila ning prügifirma kehtestatud tasude kaudu maksame ka meie. Loodusvarade kasutamine on muuhulgas ka kalapüük või jahipidamine ning mõlema tegevuse tarbeks on vaja luba, mille tolle soetamiseks makstav raha ongi kasutusõiguse tasu.

Keskkonnatasude seadus paneb paika tasude suuruse ning keskkonnaministri määrus annab suunised tasudest saadud raha kasutamiseks. KIKi kaudu toetusteks jagatav raha kannab koondnimetust keskkonnaprogramm, mis koosneb üheksast valdkonnast: kalandus, veemajandus, looduskaitse, metsandus, ringmajandus, merekeskkond, maapõu, atmosfääriõhu kaitse, keskkonnateadlikkus. Lisaks on osa KIKile laekunud keskkonnatasudest suunatud keskkonnalaenude (sihtotstarbeline laen keskkonnaprojekti läbiviimiseks) andmiseks.

Keskkonnaprogrammi projektide rahastamise elutsükkel seadusloomest kuni projekti eluviimiseni on näidatud joonisel:


 

Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste tasandamine ning tasakaalustatud areng on ELi üks peamisi prioriteete. Erinevuste vähendamiseks on loodud ühtne regionaalpoliitika ning seda teostatakse erinevate fondide vahendusel. Abi andmine toimub ELis seitsmeaastaste perioodide kaupa ning iga liikmesriigi esitatud programmide alusel.

Eesti liitus ELiga 2004. aastal. Sel ajal oli käimas abiperiood 2000–2006, mistõttu oli Eestile vahendite kasutamise aeg lühem ehk programmperioodiks oli 2004–2006. Praegu on käimas abiperiood 2014–2020. Aastatel 2014-2020 on Eestile erinevate valdkondade toetusteks eraldatud 4,4 miljardit eurot, täpsem info SIIT.

Aastatel 2007-2013 eraldati Eestile erinevate valdkondade toetusteks 3,4 miljardit eurot. Keskkonnasektoris ja läbi KIKi vahendati erinevatele tegevustele kokku 728,6 miljonit eurot, sh ÜFist 626,4 miljonit eurot, ERFist 101,7 miljonit eurot ning ESFist 3,2 miljonit eurot.
Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse (STS) § 22 punkti 12 kohaselt on toetuse saaja kohustatud tagama projekti eesmärgi saavutamiseks vajaliku vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise vähemalt viie aasta jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates. Toetuse saaja on kohustatud näitama, et tegemist on toetuse abil ellu viidud projektiga, kasutades selleks ette nähtud sümboolikat ja teavitustegevusi, Vabariigi Valitsuse 30.08.2007 määruse nr 211 „Struktuuritoetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, selle avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ning kord“ kohaselt, vähemalt viis aastat alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Toetuse saaja on kohustatud STS § 5 kohaselt säilitama toetuse kasutamisega seotud dokumente kuni 31.12.2025.

Lisaks kahele nimetatud perioodile sai Eesti toetusi ka enne ELiga liitumist. ISPA (Instrument for Structural Policies Pre-Accession) kaudu rahastati ettevalmistavaid töid suurte taristuprojektide koostamiseks ning jäätme- ja veemajanduse projekte. Eesti liitumisel ELiga muutusid sel hetkel pooleli olevad projektid automaatselt Ühtekuuluvusfondi projektideks ning on esitatud 2004–2006 perioodi ülevaates.

Lisainfot ja nõu soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemisega arvestamise kohta nii taotlustes kui ka rahastuse saanud projektides saate Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika (ÜKP) fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskuselt. Võrdõiguslikkuse kompetentsikeskuse veebilehe leiate SIIT.

Euroopa Liidu toetuste andmise loogika ja taotlemise elutsükkel on näidatud joonisel:

 

2009. aasta 25. mail allkirjastas Euroopa Investeerimispank (EIB) ja rahandusministeerium 550 miljoni euro ehk 8,6 miljardi kroonise laenulepingu. Laenuga kaasrahastatakse välistoetuste projekte ning rahastatakse investeeringuid tee-ehitusse. Sellest rahast 130 miljonit eurot ehk veidi üle 2 miljardi Eesti krooni laenas rahandusministeerium omakorda KIKile, et suunata see laenuna edasi vee-ettevõtetele ja kohalikele omavalitsustele Ühtekuuluvusfondist toetatud veemajanduse taristu projektide omafinantseeringu kindlustamiseks.

2009. aastal alanud majandussurutise valguses tagab KIKi laen ettevõtjate ja kohalike omavalitsuste likviidsuse suurprojektide elluviimisel, sest pankadest laenu saamise tingimused on karmistunud. Sihtotstarbeline laen on ka tunduvalt soodsam kui erapankade pakutavad laenud. Laenu antakse maksimaalselt kahekümneks aastaks ning kõigil laenuvõtjatel on pikk maksepuhkus, mis tähendab, et kuni kaks aastat pärast projekti valmimist maksab laenusaaja vaid intressi. Laenuintressi baasi on kuue kuu Euribor, millele lisandub riskimarginaal, mis jääb üldjuhul alla kahe protsendi.

2010. aasta juulis sõlmisid Keskkonnaministeerium ja KIK halduslepingu, mille alusel on KIKil ülesanne kaubelda riigi kasutamata CO2 saastekvoodiga ning rakendada rohelist investeerimisskeemi ehk saadud tulust keskkonnasäästlikele projektidele toetust jagada.
 

Kyoto Protokolli järgne CO2 kvoodimüük 

2008-2012 aastate riigi kasutamata CO2 saastekvoodi müük on võimalik tänu Kyōto protokollile, mis lubab riikidel müüa teistele riikidele oma vabad lubatud CO2 heitkoguse ühikud (AAU-d). Eestil tekkis 2008-2012 perioodil AAU-de ülejääk tulenevalt majanduse põhjalikust ümberkujundamisest peale taasiseseisvumist, mil võeti kasutusele tänapäevasemad tehnoloogiad ja alternatiivsemad energiatootmisviisid, hakati enam kasutama taastuvaid energiaallikaid ning energiakasutuses rakendati säästumeetmeid jm.

Eesti oli AAU-de müügis ning saadud vahendite kasutamises väga edukas ning perioodil 2010-2013 sõlmiti kokku 22 tehingut kogusummas 392,6 miljonit eurot Austria Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi ning mitme Jaapani suurkorporatsiooniga. Saadud raha toel viisid erinevad asutused ellu rohelise investeerimisskeemi programme, mille järgselt suunati raha tegevustesse, mis vähendavad CO2 ja teiste kasvuhoonegaaside emissiooni.


Riigi kasutamata saastekvoodi müügitehingud aastatel 2010-2013
 

Euroopa Liidu Suurtööstuste CO2 ühikute enampakkumiste süsteem

Alates 2005.aastast toimib Euroopa Liidus direktiivi 2009/29/EÜ järgne Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemissüsteem (ETS), kuhu kuulub 46 Eesti käitist, mis tegelevad energeetika (tootmine võimsusega üle 20MW), mineraalsete materjalide töötlemise, metallurgia või keemiatööstusega. Kauplemine toimub enampakkumise teel Euroopa Liidu loodud platvormis. Selles peavad Euroopa Liidu liikmesriigid müüma kõik lubatud heitkoguse ühikud (LHÜ-d) mida ei eraldata käitistele tasuta ning suunama vähemalt 50% tuludest kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud meetmetesse ja projektidesse. Vastavalt Eesti riigi eelarvestrateegiale (RES) eraldatakse osa enampakkumisest laekunud tulust ka arengumaade abistamiseks.

2016.aasta RES-i järgne enampakkumistulu prognoos on kokku 145,3 miljonit eurot, millest 118,93 miljonit eurot suunatakse energeetika meetmetesse ning 26,28 miljonit eurot keskkonnahoiu meetmetesse. Enampakkumistulu prognoosi uuendatakse vähemalt kaks korda aastas ning vajadusel uuendatakse siis ka rahastatavate meetmete loendit, mis on leitav Rahandusministeeriumi kodulehelt siit.

KIK rahastab ETS enampakkumistuludest järgmisi programme:

Euroopa Liidu lennunduse CO2 enampakkumiste süsteem

Alates 2014. aastast alustati direktiivi 2009/29/EÜ järgselt ka lennunduse lubatud heitkoguse ühikutega enampakkumistega, mille järgselt tuleb 100% enampakkumisel saadud tulust kasutada kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks. Riigieelarve strateegia järgne tuluprognoos aastateks 2013-2020 on kokku 0,4 miljonit eurot ning info vahendite kasutamise kohta on leitav Rahandusministeeriumi kodulehelt siit. 
 

Euroopa Liidu suurtööstuse väline CO2 kauplemine

Riigi kasutamata CO2 saastekvoodiga võimalik kaubelda Euroopa Liidu jagatud kohustuse otsuse (406/2009/EÜ) alusel, mis seab Euroopa Liidu liikmesriikidele kasvuhoonegaaside heite vähendamise kohustused sektorites, mis ei kuulu ülalnimetatud suurtööstuseid puuudutavat Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (ETS). Nendeks sektoriteks on transport, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstuslikud protsessid (sh F-gaaside tekitamine) ja väikesemahuline energiatootmine (alla 20 MW nimivõimsusega seadmetes), sh hoonete sektor. Euroopa Liidus tervikuna moodustab nende sektorite heide 55% ja Eestis ligi 30% riigi koguheitest, kuid selle osakaal Eesti koguheites suureneb ajas.

Käimasoleval perioodil aastani 2020 nõudlus nende kvoodiühikute (AEA) järgi praktiliselt puudub. Suuremat nõudlust on ette näha 2020-2030 perioodil, mille osas ülalnimetatud õigusakti pikendatakse ning eesmärkide ambitsioonikust suurendatakse. Selleks et kaubelda, tuleb riigil senisest enam rakendada tõhusaid kasvuhoonegaaside vähendamisele suunatud poliitikaid ja meetmeid, et tagada esmalt riigile seatud iga-aastate eesmärkide täitmine ning tekitada kauplemiseks kvoodiühikute ülejääk.
 

Kõikide fondide ja meetmete tasandil hinnatakse rahastustegevust iga-aastase seirearuande alusel. Aruande põhiandmed paneb kokku KIK ning seda täiendab Keskkonnaministeerium, lisades sinna hinnangud keskkonnapoliitiliste eesmärkide täitmise ja mõjude hindamise kohta. Seirearuanne annab ülevaate meetmete tulemustest (aruande see osa koostatakse toetuse saaja edastatud projektide aruannete põhjal), lisaks analüüsitakse nii finants- kui ka sisunäitajaid (mida toetuse abil saavutati). Samuti vaatleb aruanne abi laiemat mõju keskkonnaseisundile ning Euroopa Liidu horisontaalsete poliitikate elluviimisele (regionaalne areng, tööhõive, sooline võrdõiguslikkus jms).

Selline koondaruanne annab laiemale avalikkusele infot, mida euroabiga on tehtud ja kuidas projektide elluviimine edeneb. Lisaks saavad rahastusreeglite koostajad kokkuvõtte põhjal arusaama sellest, kas abivaldkonna fookust või reegleid on vaja muuta.

Elukeskkonna arendamise rakenduskava seirekomisjoni töö ja aruannete kohta saab rohkem informatsiooni Keskkonnaministeeriumi kodulehelt.

Arengukava

KIKi arengukava paneb paika meie arengusuunad ning on aluseks iga-aastastele tööplaanidele ja igapäevase töökorralduse uuendustele, aidates meil kindlalt ja kiirelt liikuda missiooni ning visiooni täitmise suunas.

 

Struktuur

Nõukogu

Siim Kiisler
nõukogu esimees

Andres Metsoja
nõukogu liige

Valeri Korb
nõukogu liige

Jaanus Raidal
nõukogu liige

Tarmo Leppoja
nõukogu liige

Rein Randver
nõukogu liige

Rainer Vakra
nõukogu liige

Aivar Oruste
nõukogu liige

Meelis Mälberg
nõukogu liige

Aruanded

Vastavalt KIKi põhikirjale avaldame oma kodulehel kord kvartalis bilansi, rahavoogude aruande ja tulemiaruande ning kord aastas majandusaasta aruande.

Hanked

KIKi välja kuulutatud riigihanked alates lihthanke piirmäärast on leitavad Riigihangete registri kodulehel https://riigihanked.riik.ee. Otsingumootorisse tuleb kirjutada Hankija nimetus „Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus“ ja soovi korral täita ka muud väljad, nagu avaldamise ajavahemik, riigihanke nimetus, CPV kood jne. Informatsioon avaldatud riigihangete kohta on huvilistele Riigihangete registris avalikult kättesaadav.

Isikuandmete töötlemine

KIKi juhataja kinnitas käesolevad isikuandmete töötlemise põhimõtted 2018. aasta 25. mail.

KIK on riigi sihtasutus ja täidab eri seadustes ja halduslepingute alusel riigi antud ülesandeid, mis seisnevad peamiselt erinevate toetusskeemide rakendamises keskkonnavaldkonnas. KIKi tegevus on seaduses sätestatud ulatuses avalik. Meie materjalidega võib tutvuda teabenõude esitamisega. Osa töötulemustest avaldame internetis. Teisalt kehtivad avalikkuse suhtes ka piirangud, nii peab KIK kaitsma mh toetuse saajate avaldamisele mittekuuluvaid andmeid, ärisaladust ja ka isikuandmeid.

Töö käigus koguneb KIKil teataval määral isikuandmeid. Nendeks on eelkõige rahastatavate projektidega seotud füüsiliste isikute (toetuse saajate esindajad, allkirjaõiguslikud isikud, juhatuse liikmed, projektijuhid, mõnel juhul ka projektidega seotud töötajad, vastavad projektide töövõtjatega seotud füüsilised isikud jms) andmed, milleks on peamiselt nimi, digiallkirjade puhul ka isikukood, kohalduvatel juhtudel telefoninumber ja/või e-maili aadress. KIKil ei teki tegevuse olemusest tulenevalt inimeste kohta tundlikku ja eraelulist teavet st eriliiki isikuandmeid.

Lõviosa seotud teabest on digitaalkujul. KIK kogub teavet avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks, milleks on eelkõige avalikest vahenditest projektide rahastamine. Avalikku raha tuleb kasutada ja kontrollida kõrgendatud hoolsusega, st nende rahastamisega seotud andmete kasutamise suhtes valitseb õigustatud huvi. Seetõttu kasutame eelnimetatud isikuandmeid rahastavate projektide finantsarvestuse, kontrolli, auditeerimise ja järelevalve eesmärgil, huvide konflikti, topeltrahastamise ja pettuste vältimiseks ning muude asjakohaste nõuete täitmise tagamiseks. KIK kasutab eeltoodud eesmärkidel ka muude avalike allikate, st peamiselt äriregistri, riigihangete registri, majandustegevuse registri jms andmeid.

Struktuuritoetustega seoses hoitakse isikuandmeid struktuurivahendite infosüsteemis SFOS, mida haldab Rahandusministeerium. KIK järgib SFOSi andmekaitsepõhimõtteid vastavalt Rahandusministeeriumi juhistele.

Isikuandmetele ligipääsu on seadus kitsendanud. Püüame ka oma sisemise töökorraldusega tagada, et Teie eraelu võimalikult vähe riivataks.

Kui teid huvitab, mis me teeme teie isikuandmetega ning kas ja kuidas teie isikuandmed meie kaudu teistele teatavaks saavad, siis lugege järgmisi selgitusi.

Juriidiliste isikute ja teiste asutuste andmete hoidmist need selgitused ei puuduta. Samuti ei hõlma need isikuandmete töötlemist võõrastel võrgulehtedel, millele meie võrgulehel viidatakse (välislingid).

Teil on õigus tutvuda andmetega, mida me teie kohta oleme kogunud. Selleks soovitame esitada teabenõue, millele vastame esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem, kui ühe kuu jooksul. Teie kohta käivad andmed väljastame vastavalt teie soovile kas paberil või elektrooniliselt. Andmete väljastamise eest paberil küsib KIK vastavalt seadusele alates 21. leheküljest tasu kuni 0,19 eurot iga väljastatud lehekülje eest.

Teil on õigus nõuda ebaõigete isikuandmete parandamist.

Kui meil ei ole teie isikuandmete kasutamiseks (enam) seaduslikku alust, võite nõuda nende kasutamise piiramist või kustutamist.

Kõigis küsimustes, mis on seotud teie isikuandmete töötlemisega KIKis saate vastuse meie andmekaitsespetsialistilt. Palume kirjutada aadressil andmekaitse [at] kik.ee.

Teil on õigus esitada meie otsuste ja tegevuse peale vastuväiteid vaidena või pöörduda halduskohtusse.

Kui olete füüsilise isikune pöördunud mõnes küsimuses KIKi poole, siis kasutame teie isikuandmeid teile vastamiseks. Kui peame teile vastamiseks kelleltki teiselt järelepärimisi tegema, avaldame teie isikuandmeid üksnes minimaalselt, hädavajalikus mahus.

Kui olete saatnud meile selgitustaotluse/sekkumistaotluse/teabenõude, millele vastamine on teise asutuse pädevuses, siis edastame selle sinna. Edastamisest teatame kindlasti ka teile.

Teiega peetud kirjavahetust võime kasutada ka asutuse-siseselt oma töö kvaliteedi hindamiseks. Kirjavahetuse statistikat ja kokkuvõtteid avaldame umbisikuliselt, ilma nimedeta.

Käesoleval ajal ei ole KIKil kohustust pidada avalikku dokumendiregistrit.

Eraisikutega peetav kirjavahetus on juurdepääsupiiranguga. Kui keegi tahab teie kirjavahetusega tutvuda ja esitab teabenõude, siis teabenõude saamisel vaatame üle, kas küsitud dokumenti saab täielikult välja anda või tuleb see välja anda osaliselt. Juurdepääsu piiramine sõltub dokumendi sisust. Võimalikud juurdepääsupiirangute alused on toodud avaliku teabe seaduse §-s 35.

Hoolimata juurdepääsupiirangust väljastame dokumendi asutusele või isikule, kellel on otsene seadusest tulenev õigus seda küsida (nt uurimisasutus, kohtuväline menetleja või kohus).

Eraisikutega peetud kirjavahetust säilitame 5 aastat. Selle tähtaja ületanud dokumendid kuuluvad üldjuhul hävitamisele. Dokumentide säilitamise täpne aeg on leitav dokumentide loetelust dokumendi sarjatunnuse ehk indeksi järgi.

 

KIKi veebilehe külastamisel piirduvad külastaja kohta kogutavad ja säilitatavad andmed:

  • kasutatava arvuti või arvutivõrgu internetiaadressiga (IP-aadressiga),
  • kasutatava arvuti või arvutivõrgu internetiteenuse pakkuja nime ja aadressiga,
  • külastamise ajaga (kellaaeg, kuupäev, aasta),
  • infoga, millist veebilehe osa külastatakse ja kui kaua seal viibitakse.

IP-aadresse ei seota isikut tuvastava teabega. Kogutud andmeid kasutatakse külastusstatistika tegemiseks, et selle põhjal veebilehte arendada ja külastajale mugavamaks muuta. Andmeid säilitatakse 1 aasta.

Meie korraldatud küsitlustes osalejate andmeid töötleme statistika tegemiseks üksnes isikustamata kujul. Telefonikõnesid KIK ei salvesta.

KIKi töökohtade täitmiseks konkursse ja värbamist, sh kandidaatide hindamist korraldab personalitöö eest vastutav töötaja. Avaliku konkursi korraldamisest teatatakse eri kanalites.

Jätame endale õiguse loobuda väljakuulutatud konkursist või muuta juba väljakuulutatud konkursi tingimusi. Sellisel juhul teavitame töösoovijaid KIKile esitatud kontaktandmete kaudu.

Töösoovijate hindamisesse kaasame vajadusel lisaks KIKi töötajatele asutusevälised asjatundjad. Värbamisprotsessis võib töösoovija kohta koguda täiendavat teavet avalikest allikatest. Töösoovijal on õigus saadud teabega tutvuda ja esitada omapoolsed selgitused-vastuväited. Eeldame, et kandideerimisdokumentides esitatud soovitajatele on töösoovija andnud nõusoleku enda kohta käivatele küsimustele vastamiseks, samuti on soovitajad nõustunud sellega, et KIK nende poole teabe saamiseks pöördub.

Säilitame konkursi jooksul saadud dokumente järgmistel eesmärkidel:

  1. värbamisprotsessis   tekkivate   võimalike   õigusvaidluste   lahendamiseks   –   kuni   nõude
    aegumiseni (1 aasta);
  2. paremusjärjestuses järgmisele töösoovijale ametikohale asumise ettepaneku tegemiseks
    (150 päeva arvates konkursi võitnud isikule ametikohale asumise ettepaneku tegemisest);
  3. kandideerinu nõusolekul tulevikus korraldataval konkursil osalemise ettepaneku tegemiseks.

Töösoovija andmed on juurdepääsupiiranguga teave, millele kolmandad isikud saavad juurdepääsu ainult seaduses sätestatud juhtudel.

Kui KIKis toimub isikuandmetega seotud rikkumine ja see kujutab endast tõenäolist ohtu inimese õigustele ja vabadustele, siis vormistame selle kohta nõutud dokumendid. Kindlasti võtame kasutusele meetmed, et rikkumine koheselt lõpetada.

Kui rikkumise tulemusena tekib teie õigustele ja vabadustele tõenäoliselt suur oht, siis teavitame sellest ka teid. Teavituse eesmärk on võimaldada teil endal võtta vajalikke ettevaatusabinõusid olukorra leevendamiseks.

Meie käes olevale infole kohaldub avaliku teabe seadus. See seadus näeb ette, et võrgulehel ja avalikes andmekogudes olevat juurdepääsupiiranguta teavet võib igaüks taaskasutada oma ärilistes või muudes erahuvides. Taaskasutamiseks saab teavet masinloetavana alla laadida ning segada kokku mujalt kogutud teabega.

KIK on otsustanud inimeste eraelu puutumatuse kaitseks ning samuti võimalike mitteavalike andmete avalikuks tuleku vältimiseks MITTE avaldada avaandmetena taaskasutamiseks KIKi dokumendihaldussüsteemides olevaid andmeid.

Kuivõrd KIKi valduses olevad dokumendid ja teave käsitlevad suuresti projektide rahastamist, siis üldjuhul säilitame neid vastavalt raamatupidamise seadusele seitse aastat. Struktuuriteotusi ja riigiabi reguleerivatest õigusaktidest võivad tuleneda pikemad säilitustähtajad. KIKi dokumentide arhiveerimisele kohaldatakse arhiiviseadust ja selle alamakte.

Kõigis küsimustes, mis on seotud Teie isikuandmete töötlemisega KIKis saate vastuse meie andmekaitsespetsialistilt. Palume kirjutada aadressil andmekaitse [at] kik.ee ja/või info [at] kik.ee või KIKi postiaadressil Narva mnt 7A, 10117 Tallinn.

Teil on õigus esitada meie otsuste ja tegevuse peale vastuväiteid vaidena või pöörduda halduskohtusse

Samuti võite esitada kaebuse järelevalveasutusele:

Andmekaitse Inspektsioon

Väike-Ameerika 19, 10129 Tallinn

tel. 6 274 135, faks 6 274 137

e-post: info [at] aki.ee

koduleht: www.aki.ee

Pettuste ennetamine

Toetuste suunamisel on oluline märgata ja ära hoida pettused juba enne nende toimepanekut. Selleks, et pettuste ennetamise põhimõtted oleksid kõigile üheselt mõistetavad ja silme ees, kinnitati need ka KIKi ametliku dokumendina.

  • KIKis on pettuste suhtes nulltolerants.
  • KIK väärtustab ausust ja  eeldab seda ka taotlejatelt, toetuse saajatelt ja teistelt koostööpartneritelt, nõustab neid ning juhib tähelepanu võimalikele riskidele.
  • KIK koolitab oma töötajaid ning tagab kaasaegsed töövahendid pettuste avastamiseks enne kahju tekkimist.
  • KIK teeb pettuste ennetamiseks koostööd teiste asutustega ning võtab üle parimad praktikad.
  • KIK hindab järjepidevalt pettustega seotud riske, selekteerib välja riskantsemad projektid ning kontrollib neid erilise põhjalikkusega.
  • KIK uurib kõiki pettuse kahtlusi, selgitab välja  asjaolud ning õpib juhtunust.
  • KIK nõuab pettusega saadud toetuse tagasi.
  • KIK avalikustab toetuse vääriti kasutamise juhtumid.

*Mõistet „pettus” kasutatakse viitamiseks kõikvõimalikule väärkäitumisele, sealhulgas vargusele, korruptsioonile, omastamisele, altkäemaksu andmisele ja võtmisele, võltsimisele, valeandmete esitamisele, kokkumängule, rahapesule ja oluliste faktide varjamisele. See hõlmab eksiteele viimist eesmärgiga tuua endale, seotud isikule või kolmandale isikule kasu või kellelegi teisele kahju – tahtlikkus on peamine element, mis eristab pettust rikkumisest. Refereeritud siit

Stiiliraamat ja logod

Keskkonnainvesteeringute Keskuse visuaalne keel on ära toodud asutuse stiiliraamatus. See sisaldab reeglistikku, kuidas kasutada KIKi logo, tunnuslauset ning kuidas kujutada  KIKi identiteeti erinevatel infokandjatel või meenetel. Kõik KIKi visuaalse kuvandiga seotud küsimused on oodatud kommunikatsiooniüksusele.

Kui soovite kasutada KIKi logo keskkonnaprogrammi toetusele viitamiseks, siis selle kohta saab infot KIKi toetusele viitamise juhendist. 

KIKi logo on kolmes keeles: eesti, inglise ja vene. Lisaks klassikalisele suurtähtlogole saab KIKi logo ka alternatiivis kasutada horisontaalsena. Täpsemalt KIKi logokasutuse kohta loe stiiliraamatust.

Aastaraamat

KIK on alates 2002. aastast igal aastal üllitanud oma aastaraamatu. See on hea viis võtta kokku möödunud aasta ja vaadata olnule tagasi.

 

Kuidas me ise keskkonda hoiame?

Arvestades KIKi missiooni, visiooni ja eesmärke, mis on suunatud terve elukeskkonna hoidmisele, soovime suurendada oma töötajate keskkonnateadlikkuse kaudu KIKi positiivset keskkonnamõju. Selleks järgime oma igapäevategevuses järgmisi põhimõtteid:

  • parandame oma tegevuse ressursitõhusust ja rakendame energiasäästu meetmeid;
  • tutvustame paberivaba toimetamist ja paberi tõhusama kasutamise korraldamist;
  • väldime jäätmeteket ja edendame jäätmete liigiti kogumist;
  • toodete ja teenuste ostmisel (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, paber, kemikaalid, kontoritarbed, infopäevade toitlustus jne) lähtume keskkonnahoidlike hangete põhimõtetest ehk rohelisest ostupoliitikast;
  • võimalusel vähendame töölähetustest tulenevat keskkonnamõju ning edendame säästvat transpordikorraldust;
  • tagame oma töötajatele tervisliku ja sotsiaalselt vastutustundliku töökeskkonna (ergonoomilised töötingimused, võimalused tervise edendamiseks, töötajate teadlikkuse tõstmine tervise- ja sotsiaalteemadel jms);

KIK omab vastutustundliku ettevõtluse sertifikaati ning hõbetaseme kvaliteedimärgist. 

      

Samuti oleme liitunud Eesti Tööandjate Keskliidu ja Swedbanki Annetame aega võrgustikuga, mille eesmärk on anda oma töötajatele aastas üks tasustatud vaba päev, et töötajad kasutaksid seda heategevuse tegemiseks.

 

Dokumentide esitamine ja vastuvõtmine

Toetuse taotlemine, sh dokumentide esitamine keskkonnaprogrammis käib andmesüsteemi KIKAS kaudu ja struktuuritoetuse puhul E-toetuse keskkonna kaudu. 

Dokumentide esitamine ja vastuvõtmine SA- s Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK)

Dokumente võib esitada paberkandjal või digitaalselt. Dokument loetakse ametlikult KIK-i saabunuks, kui see on esitatud allkirjastatult paberkandjal või digitaalselt allkirjastatud e-posti teel. Dokument peab vastama .doc, .docx, .rtf, .pdf, .xls, .xlsx, .dwg, .bdoc ja .ddoc vormingule.

Kõik digitaalselt allkirjastatud dokumendid tuleb esitada elektroonselt e-posti teel üldaadressile info [at] kik.ee. Digitaalallkirjastamiseks tuleb kasutada AS Sertifitseerimiskeskuse tarkvara Digidoc Client.

KIK-i saadetavate digitaalselt allkirjastatud dokumentide mahu piirang on 10 MB. Mahukamate dokumentide esitamiseks kasutada dokumendivahetuskeskust (DVK) või KIK-i failivahetuskeskkonda https://failid.kik.ee//.

DVK on erinevatele dokumendihaldussüsteemidele (DHS) ja teistele dokumente käsitlevatele infosüsteemidele ühine keskset dokumendi- ja infovahetusteenust pakkuv infosüsteem.
KIK-i failivahetuskeskkonda saavad kasutada kõik kliendid, kes lehele minnes peavad end esmalt registreerima.

Posti teel või käsipostiga saadetud dokumendid edastada aadressile:

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus
Narva mnt 7A
10117 TALLINN

KIK kontor on avatud tööpäevadel kella 8.45 – 17.15.
Lisainfo telefonil 627 4171.

Dokumentide edastamisest:

• Võimaluse korral esitada üht konkreetset teemat käsitlevad dokumendid ühesugusel viisil – elektroonselt või paberil.
• Dokumentide edastamisel paberkandjal kasutada kaaskirja, kus on täpselt märgitud, mida ja kellelt saadetakse. Dokumentide edastamisel elektroonselt lisada vajalik info e-kirja pealkirja ja sisusse.
• Projektiga seotud dokumentatsiooni edastamisel märkida alati projekti number ja nimi.
• Elektroonselt saadetavate failide nimetused märkida korrektselt ja selgelt (nt VMT 1, KDNK 1, arve nr 1250 jne).
• Võimalusel esitada projekti taotlused, väljamakse taotlused (VMT), hankedokumendid, aruanded, hankeplaanid jne erinevates digikonteinerites. Näiteks VMT nr 10 dokumendid koondada ühte ja ühe hankega seotud dokumendid teise digikonteinerisse.

Kõik saabunud dokumendid registreeritakse SA KIK dokumendihaldussüsteemis. Peale registreerimist suunatakse dokumendid vastavalt valdkonna täitjale menetlemiseks.

Tööpakkumised ja praktikakohad

Otsime:

Keskkonnainvesteeringute Keskus on erialast praktikat võimalik sooritada üliõpilastel, kes omandavad kõrgharidust majandus- või keskkonnavaldkonnas. Praktikakoha taotlemiseks on vajalik esitada taotlus ning elulookirjeldus. 

Praktikakoha taotlusesse on tarvilik märkida:

  • Praktikakoha taotlemise põhjendus: Miks on soov praktiseerida just Keskkonnainvesteeringute Keskuses? Mis on praktika eesmärk, millega täpsemalt soovitakse tutvuda?
  • Praktika kestus ning ajakava.
  • Eelnevalt kirjutatud kursusetööde või uurimistööde lühikirjeldus.

Taotlus ja elulookirjeldus palun saata: Keskkonnainvesteeringute Keskus SA, Narva mnt 7a, 15172 Tallinn või e-mailile CV [at] kik.ee.

Kõik saabunud praktikataotlused vaadatakse läbi ning kandidaatidega võetakse ühendust.

Täiendav informatsioon:
Maarika Kõrm
 6 274 178
maarika.korm [at] kik.ee

    • Narva mnt 7A Tallinn 10117
    • Avatud E-R 8.45 - 17.15
    • Telefon 627 4171
    • Mobiil 5627 4400
    • E-post info [at] kik.ee
    • Reg. nr 90005946
    • Jälgi meid Facebook
    • Jälgi meid Instagram
    Kuidas meid leida