Keskkonnainvesteeringute Keskus

Keskkonnatasusid kehtestab Eesti riik ning neid on kahte tüüpi: loodusvara kasutusõiguse tasu ning saastetasu. Neist esimene on mõeldud tasuks loodusvara kasutamise eest ning teine tegevusest tuleneva saastamise hüvitamiseks. Mõlemat liiki tasud puudutavad nii kaudselt kui ka otseselt meid kõiki. Saastetasu maksab näiteks prügila ning prügifirma kehtestatud tasude kaudu maksame ka meie. Loodusvarade kasutamine on muuhulgas ka kalapüük või jahipidamine ning mõlema tegevuse tarbeks on vaja luba, mille tolle soetamiseks makstav raha ongi kasutusõiguse tasu.

Keskkonnatasude seadus paneb paika tasude suuruse ning keskkonnaministri määrus annab suunised tasudest saadud raha kasutamiseks. KIKi kaudu toetusteks jagatav raha kannab koondnimetust keskkonnaprogramm, mis koosneb üheksast valdkonnast: kalandus, veemajandus, looduskaitse, metsandus, ringmajandus, merekeskkond, maapõu, atmosfääriõhu kaitse, keskkonnateadlikkus. Lisaks on osa KIKile laekunud keskkonnatasudest suunatud keskkonnalaenude (sihtotstarbeline laen keskkonnaprojekti läbiviimiseks) andmiseks.

Keskkonnaprogrammi projektide rahastamise elutsükkel seadusloomest kuni projekti eluviimiseni on näidatud joonisel:

Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste tasandamine ning tasakaalustatud areng on ELi üks peamisi prioriteete. Erinevuste vähendamiseks on loodud ühtne regionaalpoliitika ning seda teostatakse erinevate fondide vahendusel. Abi andmine toimub ELis seitsmeaastaste perioodide kaupa ning iga liikmesriigi esitatud programmide alusel.

Eesti liitus ELiga 2004. aastal. Sel ajal oli käimas abiperiood 2000–2006, mistõttu oli Eestile vahendite kasutamise aeg lühem ehk programmperioodiks oli 2004–2006. Praegu on käimas abiperiood 2014–2020. Aastatel 2014-2020 on Eestile erinevate valdkondade toetusteks eraldatud 4,4 miljardit eurot, täpsem info SIIT.

Aastatel 2007-2013 eraldati Eestile erinevate valdkondade toetusteks 3,4 miljardit eurot. Keskkonnasektoris ja läbi KIKi vahendati erinevatele tegevustele kokku 728,6 miljonit eurot, sh ÜFist 626,4 miljonit eurot, ERFist 101,7 miljonit eurot ning ESFist 3,2 miljonit eurot.
Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse (STS) § 22 punkti 12 kohaselt on toetuse saaja kohustatud tagama projekti eesmärgi saavutamiseks vajaliku vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise vähemalt viie aasta jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates. Toetuse saaja on kohustatud näitama, et tegemist on toetuse abil ellu viidud projektiga, kasutades selleks ette nähtud sümboolikat ja teavitustegevusi, Vabariigi Valitsuse 30.08.2007 määruse nr 211 „Struktuuritoetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, selle avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ning kord“ kohaselt, vähemalt viis aastat alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Toetuse saaja on kohustatud STS § 5 kohaselt säilitama toetuse kasutamisega seotud dokumente kuni 31.12.2025.

Lisaks kahele nimetatud perioodile sai Eesti toetusi ka enne ELiga liitumist. ISPA (Instrument for Structural Policies Pre-Accession) kaudu rahastati ettevalmistavaid töid suurte taristuprojektide koostamiseks ning jäätme- ja veemajanduse projekte. Eesti liitumisel ELiga muutusid sel hetkel pooleli olevad projektid automaatselt Ühtekuuluvusfondi projektideks ning on esitatud 2004–2006 perioodi ülevaates.

Lisainfot ja nõu soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemisega arvestamise kohta nii taotlustes kui ka rahastuse saanud projektides saate Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika (ÜKP) fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskuselt. Võrdõiguslikkuse kompetentsikeskuse veebilehe leiate SIIT.

Euroopa Liidu toetuste andmise loogika ja taotlemise elutsükkel on näidatud joonisel:

2009. aasta 25. mail allkirjastas Euroopa Investeerimispank (EIB) ja rahandusministeerium 550 miljoni euro ehk 8,6 miljardi kroonise laenulepingu. Laenuga kaasrahastatakse välistoetuste projekte ning rahastatakse investeeringuid tee-ehitusse. Sellest rahast 130 miljonit eurot ehk veidi üle 2 miljardi Eesti krooni laenas rahandusministeerium omakorda KIKile, et suunata see laenuna edasi vee-ettevõtetele ja kohalikele omavalitsustele Ühtekuuluvusfondist toetatud veemajanduse taristu projektide omafinantseeringu kindlustamiseks.

2009. aastal alanud majandussurutise valguses tagab KIKi laen ettevõtjate ja kohalike omavalitsuste likviidsuse suurprojektide elluviimisel, sest pankadest laenu saamise tingimused on karmistunud. Sihtotstarbeline laen on ka tunduvalt soodsam kui erapankade pakutavad laenud. Laenu antakse maksimaalselt kahekümneks aastaks ning kõigil laenuvõtjatel on pikk maksepuhkus, mis tähendab, et kuni kaks aastat pärast projekti valmimist maksab laenusaaja vaid intressi. Laenuintressi baasi on kuue kuu Euribor, millele lisandub riskimarginaal, mis jääb üldjuhul alla kahe protsendi.

2010. aasta juulis sõlmisid Keskkonnaministeerium ja KIK halduslepingu, mille alusel on KIKil ülesanne kaubelda riigi kasutamata CO2 saastekvoodiga ning rakendada rohelist investeerimisskeemi ehk saadud tulust keskkonnasäästlikele projektidele toetust jagada.
 

Kyoto Protokolli järgne CO2 kvoodimüük 

2008-2012 aastate riigi kasutamata CO2 saastekvoodi müük on võimalik tänu Kyōto protokollile, mis lubab riikidel müüa teistele riikidele oma vabad lubatud CO2 heitkoguse ühikud (AAU-d). Eestil tekkis 2008-2012 perioodil AAU-de ülejääk tulenevalt majanduse põhjalikust ümberkujundamisest peale taasiseseisvumist, mil võeti kasutusele tänapäevasemad tehnoloogiad ja alternatiivsemad energiatootmisviisid, hakati enam kasutama taastuvaid energiaallikaid ning energiakasutuses rakendati säästumeetmeid jm.

Eesti oli AAU-de müügis ning saadud vahendite kasutamises väga edukas ning perioodil 2010-2013 sõlmiti kokku 22 tehingut kogusummas 392,6 miljonit eurot Austria Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi ning mitme Jaapani suurkorporatsiooniga. Saadud raha toel viisid erinevad asutused ellu rohelise investeerimisskeemi programme, mille järgselt suunati raha tegevustesse, mis vähendavad CO2 ja teiste kasvuhoonegaaside emissiooni.

Riigi kasutamata saastekvoodi müügitehingud aastatel 2010-2013
 

Euroopa Liidu Suurtööstuste CO2 ühikute enampakkumiste süsteem

Alates 2005.aastast toimib Euroopa Liidus direktiivi 2009/29/EÜ järgne Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemissüsteem (ETS), kuhu kuulub 46 Eesti käitist, mis tegelevad energeetika (tootmine võimsusega üle 20MW), mineraalsete materjalide töötlemise, metallurgia või keemiatööstusega. Kauplemine toimub enampakkumise teel Euroopa Liidu loodud platvormis. Selles peavad Euroopa Liidu liikmesriigid müüma kõik lubatud heitkoguse ühikud (LHÜ-d) mida ei eraldata käitistele tasuta ning suunama vähemalt 50% tuludest kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud meetmetesse ja projektidesse. Vastavalt Eesti riigi eelarvestrateegiale (RES) eraldatakse osa enampakkumisest laekunud tulust ka arengumaade abistamiseks.

2016.aasta RES-i järgne enampakkumistulu prognoos on kokku 145,3 miljonit eurot, millest 118,93 miljonit eurot suunatakse energeetika meetmetesse ning 26,28 miljonit eurot keskkonnahoiu meetmetesse. Enampakkumistulu prognoosi uuendatakse vähemalt kaks korda aastas ning vajadusel uuendatakse siis ka rahastatavate meetmete loendit, mis on leitav Rahandusministeeriumi kodulehelt siit.

KIK rahastab ETS enampakkumistuludest järgmisi programme:

• Lasteaiahoonetes energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamine – 13,4 miljonit eurot. Avatud taotlusvoor. 
• Alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamine transpordis (biogaas) – 27,97 miljonit eurot. Kavandatud meede, mis on seotud avatud meetmega. 
   

Euroopa Liidu lennunduse CO2 enampakkumiste süsteem

Alates 2014. aastast alustati direktiivi 2009/29/EÜ järgselt ka lennunduse lubatud heitkoguse ühikutega enampakkumistega, mille järgselt tuleb 100% enampakkumisel saadud tulust kasutada kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks. Riigieelarve strateegia järgne tuluprognoos aastateks 2013-2020 on kokku 0,4 miljonit eurot ning info vahendite kasutamise kohta on leitav Rahandusministeeriumi kodulehelt siit. 
 

Euroopa Liidu suurtööstuse väline CO2 kauplemine

Riigi kasutamata CO2 saastekvoodiga võimalik kaubelda Euroopa Liidu jagatud kohustuse otsuse (406/2009/EÜ) alusel, mis seab Euroopa Liidu liikmesriikidele kasvuhoonegaaside heite vähendamise kohustused sektorites, mis ei kuulu ülalnimetatud suurtööstuseid puuudutavat Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (ETS). Nendeks sektoriteks on transport, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstuslikud protsessid (sh F-gaaside tekitamine) ja väikesemahuline energiatootmine (alla 20 MW nimivõimsusega seadmetes), sh hoonete sektor. Euroopa Liidus tervikuna moodustab nende sektorite heide 55% ja Eestis ligi 30% riigi koguheitest, kuid selle osakaal Eesti koguheites suureneb ajas.

Käimasoleval perioodil aastani 2020 nõudlus nende kvoodiühikute (AEA) järgi praktiliselt puudub. Suuremat nõudlust on ette näha 2020-2030 perioodil, mille osas ülalnimetatud õigusakti pikendatakse ning eesmärkide ambitsioonikust suurendatakse. Selleks et kaubelda, tuleb riigil senisest enam rakendada tõhusaid kasvuhoonegaaside vähendamisele suunatud poliitikaid ja meetmeid, et tagada esmalt riigile seatud iga-aastate eesmärkide täitmine ning tekitada kauplemiseks kvoodiühikute ülejääk.
 

KIK on riigi sihtasutus ja täidab eri seadustes ja halduslepingute alusel riigi antud ülesandeid, mis seisnevad peamiselt erinevate toetusskeemide rakendamises keskkonnavaldkonnas. KIKi tegevus on seaduses sätestatud ulatuses avalik. Meie materjalidega võib tutvuda teabenõude esitamisega. Osa töötulemustest avaldame internetis. Teisalt kehtivad avalikkuse suhtes ka piirangud, nii peab KIK kaitsma mh toetuse saajate avaldamisele mittekuuluvaid andmeid, ärisaladust ja ka isikuandmeid.

Töö käigus koguneb KIKil teataval määral isikuandmeid. Nendeks on eelkõige rahastatavate projektidega seotud füüsiliste isikute (toetuse saajate esindajad, allkirjaõiguslikud isikud, juhatuse liikmed, projektijuhid, mõnel juhul ka projektidega seotud töötajad, vastavad projektide töövõtjatega seotud füüsilised isikud jms) andmed, milleks on peamiselt nimi, digiallkirjade puhul ka isikukood, kohalduvatel juhtudel telefoninumber ja/või e-maili aadress. KIKil ei teki tegevuse olemusest tulenevalt inimeste kohta tundlikku ja eraelulist teavet st eriliiki isikuandmeid.

Lõviosa seotud teabest on digitaalkujul. KIK kogub teavet avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks, milleks on eelkõige avalikest vahenditest projektide rahastamine. Avalikku raha tuleb kasutada ja kontrollida kõrgendatud hoolsusega, st nende rahastamisega seotud andmete kasutamise suhtes valitseb õigustatud huvi. Seetõttu kasutame eelnimetatud isikuandmeid rahastavate projektide finantsarvestuse, kontrolli, auditeerimise ja järelevalve eesmärgil, huvide konflikti, topeltrahastamise ja pettuste vältimiseks ning muude asjakohaste nõuete täitmise tagamiseks. KIK kasutab eeltoodud eesmärkidel ka muude avalike allikate, st peamiselt äriregistri, riigihangete registri, majandustegevuse registri jms andmeid.

Struktuuritoetustega seoses hoitakse isikuandmeid struktuurivahendite infosüsteemis SFOS, mida haldab Rahandusministeerium. KIK järgib SFOSi andmekaitsepõhimõtteid vastavalt Rahandusministeeriumi juhistele.

Isikuandmetele ligipääsu on seadus kitsendanud. Püüame ka oma sisemise töökorraldusega tagada, et Teie eraelu võimalikult vähe riivataks.

Kui teid huvitab, mis me teeme teie isikuandmetega ning kas ja kuidas teie isikuandmed meie kaudu teistele teatavaks saavad, siis lugege järgmisi selgitusi.

Juriidiliste isikute ja teiste asutuste andmete hoidmist need selgitused ei puuduta. Samuti ei hõlma need isikuandmete töötlemist võõrastel võrgulehtedel, millele meie võrgulehel viidatakse (välislingid).

Teil on õigus tutvuda andmetega, mida me teie kohta oleme kogunud. Selleks soovitame esitada teabenõue, millele vastame esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem, kui ühe kuu jooksul. Teie kohta käivad andmed väljastame vastavalt teie soovile kas paberil või elektrooniliselt. Andmete väljastamise eest paberil küsib KIK vastavalt seadusele alates 21. leheküljest tasu kuni 0,19 eurot iga väljastatud lehekülje eest.

Teil on õigus nõuda ebaõigete isikuandmete parandamist.

Kui meil ei ole teie isikuandmete kasutamiseks (enam) seaduslikku alust, võite nõuda nende kasutamise piiramist või kustutamist.

Kõigis küsimustes, mis on seotud teie isikuandmete töötlemisega KIKis saate vastuse meie andmekaitsespetsialistilt. Palume kirjutada aadressil andmekaitse [at] kik.ee.

Teil on õigus esitada meie otsuste ja tegevuse peale vastuväiteid vaidena või pöörduda halduskohtusse.

Kui olete füüsilise isikune pöördunud mõnes küsimuses KIKi poole, siis kasutame teie isikuandmeid teile vastamiseks. Kui peame teile vastamiseks kelleltki teiselt järelepärimisi tegema, avaldame teie isikuandmeid üksnes minimaalselt, hädavajalikus mahus.

Kui olete saatnud meile selgitustaotluse/sekkumistaotluse/teabenõude, millele vastamine on teise asutuse pädevuses, siis edastame selle sinna. Edastamisest teatame kindlasti ka teile.

Teiega peetud kirjavahetust võime kasutada ka asutuse-siseselt oma töö kvaliteedi hindamiseks. Kirjavahetuse statistikat ja kokkuvõtteid avaldame umbisikuliselt, ilma nimedeta.

Käesoleval ajal ei ole KIKil kohustust pidada avalikku dokumendiregistrit.

Eraisikutega peetav kirjavahetus on juurdepääsupiiranguga. Kui keegi tahab teie kirjavahetusega tutvuda ja esitab teabenõude, siis teabenõude saamisel vaatame üle, kas küsitud dokumenti saab täielikult välja anda või tuleb see välja anda osaliselt. Juurdepääsu piiramine sõltub dokumendi sisust. Võimalikud juurdepääsupiirangute alused on toodud avaliku teabe seaduse §-s 35.

Hoolimata juurdepääsupiirangust väljastame dokumendi asutusele või isikule, kellel on otsene seadusest tulenev õigus seda küsida (nt uurimisasutus, kohtuväline menetleja või kohus).

Eraisikutega peetud kirjavahetust säilitame 5 aastat. Selle tähtaja ületanud dokumendid kuuluvad üldjuhul hävitamisele. Dokumentide säilitamise täpne aeg on leitav dokumentide loetelust dokumendi sarjatunnuse ehk indeksi järgi.

KIKi veebilehe külastamisel piirduvad külastaja kohta kogutavad ja säilitatavad andmed:

• kasutatava arvuti või arvutivõrgu internetiaadressiga (IP-aadressiga),
• kasutatava arvuti või arvutivõrgu internetiteenuse pakkuja nime ja aadressiga,
• külastamise ajaga (kellaaeg, kuupäev, aasta),
• infoga, millist veebilehe osa külastatakse ja kui kaua seal viibitakse.

IP-aadresse ei seota isikut tuvastava teabega. Kogutud andmeid kasutatakse külastusstatistika tegemiseks, et selle põhjal veebilehte arendada ja külastajale mugavamaks muuta. Andmeid säilitatakse 1 aasta.

Meie korraldatud küsitlustes osalejate andmeid töötleme statistika tegemiseks üksnes isikustamata kujul. Telefonikõnesid KIK ei salvesta.

KIKi töökohtade täitmiseks konkursse ja värbamist, sh kandidaatide hindamist korraldab personalitöö eest vastutav töötaja. Avaliku konkursi korraldamisest teatatakse eri kanalites.

Jätame endale õiguse loobuda väljakuulutatud konkursist või muuta juba väljakuulutatud konkursi tingimusi. Sellisel juhul teavitame töösoovijaid KIKile esitatud kontaktandmete kaudu.

Töösoovijate hindamisesse kaasame vajadusel lisaks KIKi töötajatele asutusevälised asjatundjad. Värbamisprotsessis võib töösoovija kohta koguda täiendavat teavet avalikest allikatest. Töösoovijal on õigus saadud teabega tutvuda ja esitada omapoolsed selgitused-vastuväited. Eeldame, et kandideerimisdokumentides esitatud soovitajatele on töösoovija andnud nõusoleku enda kohta käivatele küsimustele vastamiseks, samuti on soovitajad nõustunud sellega, et KIK nende poole teabe saamiseks pöördub.

Säilitame konkursi jooksul saadud dokumente järgmistel eesmärkidel:

1. värbamisprotsessis   tekkivate   võimalike   õigusvaidluste   lahendamiseks   –   kuni   nõude
   aegumiseni (1 aasta);
2. paremusjärjestuses järgmisele töösoovijale ametikohale asumise ettepaneku tegemiseks
   (150 päeva arvates konkursi võitnud isikule ametikohale asumise ettepaneku tegemisest);
3. kandideerinu nõusolekul tulevikus korraldataval konkursil osalemise ettepaneku tegemiseks.

Töösoovija andmed on juurdepääsupiiranguga teave, millele kolmandad isikud saavad juurdepääsu ainult seaduses sätestatud juhtudel.

Kui KIKis toimub isikuandmetega seotud rikkumine ja see kujutab endast tõenäolist ohtu inimese õigustele ja vabadustele, siis vormistame selle kohta nõutud dokumendid. Kindlasti võtame kasutusele meetmed, et rikkumine koheselt lõpetada.

Kui rikkumise tulemusena tekib teie õigustele ja vabadustele tõenäoliselt suur oht, siis teavitame sellest ka teid. Teavituse eesmärk on võimaldada teil endal võtta vajalikke ettevaatusabinõusid olukorra leevendamiseks.

Meie käes olevale infole kohaldub avaliku teabe seadus. See seadus näeb ette, et võrgulehel ja avalikes andmekogudes olevat juurdepääsupiiranguta teavet võib igaüks taaskasutada oma ärilistes või muudes erahuvides. Taaskasutamiseks saab teavet masinloetavana alla laadida ning segada kokku mujalt kogutud teabega.

KIK on otsustanud inimeste eraelu puutumatuse kaitseks ning samuti võimalike mitteavalike andmete avalikuks tuleku vältimiseks MITTE avaldada avaandmetena taaskasutamiseks KIKi dokumendihaldussüsteemides olevaid andmeid.

Kuivõrd KIKi valduses olevad dokumendid ja teave käsitlevad suuresti projektide rahastamist, siis üldjuhul säilitame neid vastavalt raamatupidamise seadusele seitse aastat. Struktuuriteotusi ja riigiabi reguleerivatest õigusaktidest võivad tuleneda pikemad säilitustähtajad. KIKi dokumentide arhiveerimisele kohaldatakse arhiiviseadust ja selle alamakte.