1. Avaleht
  2. Keskkonnainvesteeringute Keskus

Content section

Keskkonnainvesteeringute Keskus

Kes me oleme?

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) on kaasaegsete, tarkade ja mõjusate lahenduste elluviija Eesti keskkonnamaastikul. Selleks töötame välja praktikas rakendatavaid lahendusi, leiame koostöö- ja rahastusvõimalusi nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt, pakume asjalikku teenust ning viime projekte ellu.

KIK asutati aastal 2000 ning viimased 20 aastat oleme olnud Eesti keskkonnavaldkonna projektide keskne rahastaja. Erinevate rahastusallikate toel oleme aidanud ellu viia mitme ministeeriumi haldusala tegevusi. Meie kaasabil on ellu viidud üle 20 000 keskkonnaprojekti toetuste kogusummas enam kui 2 miljardit eurot. Lisaks anname laenu keskkonnaprojektide elluviimiseks ning korraldame roheideede konkurssi Negavatt.

KIK kuulub Keskkonnaministeeriumi haldusalasse.

Põhikiri

 KIKi põhikiri on kinnitatud 10. veebruaril 2020 keskkonaministri käskirjaga nr 1-2/20/74.

Struktuur

Strateegia

KIKi strateegia määratleb organisatsiooni toimimise põhialused, et täita asutuse eesmärke parimal viisil ning seada selge alus organisatsiooni arendamiseks ja töökorralduseks nii lühi- kui ka pikaajalises perspektiivis.

Nõukogu

Nõukogu kavandab KIKi tegevust, korraldab KIKi juhtimist ja teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle.

Rene Kokk 
nõukogu esimees

Arne Tilk
nõukogu liige

Igor Kravtšenko
nõukogu liige

Kalvi Kõva
nõukogu liige

Lemmi Oro
nõukogu liige

Merry Aart
nõukogu liige

Priit Sibul
nõukogu liige

Robert Kiviselg
nõukogu liige

Valeri Korb
nõukogu liige

Ajalugu

KIK asutati aastal 2000 Rahandusministeeriumi poolt. Alates aastast 2019 kuulume Keskkonnaministeeriumi haldusalasse. 

Mai–juuni 2000
Rahandusminister Siim Kallas allkirjastas KIKi asutamisotsuse, asutus registreeriti sihtasutuste ja mittetulundusühingute registris.

Juuni 2000
KIKi nõukogus tehti esimesed otsused keskkonnaprojektide rahastamiseks keskkonnakasutusest laekuvatest tasudest.

Jaanuar 2001
KIK nimetati ELi eelstruktuurifondi ISPA välisabi projektide elluviimisel rakendusüksuseks.

Oktoober 2001
Eesti sõlmis rahandusministeeriumiga lepingu Põhjamaade Investeerimispangalt võetud laenude vahendamiseks keskkonnaprojektidele.

Juuli 2002
Üllitati esimene aastaraamat.

Aprill 2004
KIK nimetati aastatel 2004–2006 toetuste vahendamisel Ühtekuuluvusfondi (ÜF) rakendusüksuseks. Seni ISPA eelarvest rahastatud projektid viidi siitpeale ellu ÜFi reeglite ja vahenditega.

Alustati keskkonnalaenude andmist.

Mai 2004
KIK nimetati aastatel 2004–2006 toetuste vahendamisel Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) rakendusüksuseks.

Detsember 2005
Igas Eesti maakonnas avati KIKi esindused
Võeti vastu Keskkonnatasude seadus, mille alusel keskkonnatasudest laekunud summasid KIK väljastab.

Mai 2006
Esimest korda tunnustati edukamaid keskkonnaprojektide arendajaid, Aasta Sipelga auhind anti Antsla vallavalitsusele.

Jaanuar 2008
KIK nimetati abiperioodi 2007–2013 toetuste vahendamisel ÜFi, ERFi ja Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) rakendusüksuseks.

August 2008
KIK kolis uude kontorisse – varasema Rävala pst 8 asemel sai uueks asukohaks Narva mnt 7a.

September 2009
KIK ja rahandusministeerium allkirjastasid laenulepingu, mille alusel sai KIK edasilaenamiseks osa Euroopa Investeerimispanga (EIB) võetud laenurahast.

Mai 2010
KIKi asutamisest möödus 10 aastat.

Juuli 2010
KIK ja keskkonnaministeerium sõlmisid halduslepingu, mille alusel peab KIK CO2 heitkoguse ühikutega (AAU) kauplema ning rohelist investeerimisskeemi (RIS) rakendama.

November 2013
KIKi ja keskkonnaministeeriumi vahelist halduslepingut täiendati punktiga, mis võimaldab ka KIKil endal keskkonnavaldkonnas korraldada tegevusi, mis aitavad kaasa valdkonna arengule ja esitatavate projektitaotluste kvaliteedi tõusule.

Jaanuar 2014
Rahastusperioodil 2014–2020 jätkab KIK ÜFi ja ERFi toetuste jagamisel rakendusüksusena.

Mai 2015
KIK tähistas tegutsemise 15. aastapäeva konverentsiga, mis tõi kokku keskkonnavaldkonna tegijad. Aasta parimate projektide elluviijate tunnustamiseks taaselustati Maakonnasipelga konkurss.

September 2015
Eelarveperioodil 2014–2020 pikendas valitsus 2009. aastal KIKile antud laenu veeprojektide kaasrahastamiseks 30 miljoni euro ulatuses.

September 2015
KIKi nõukogu kinnitas valdkondlike programmide korraldamise reglemendi ning pilootuuringu teema.

Detsember 2015
Haapsalus toimunud rahvusvahelisel seminaril võeti kokku seitsme Eesti linna tänavavalgustuse uuendamise projekt, mis vältas üle kahe aasta ning maksis 16,2 miljonit eurot. KIK oli projektis nii toetuse suunaja kui esimest korda ka projektijuht.

Aprill 2016
Rahandusministeerium avas elektroonilise E-toetuste taotluskeskkonna, mis võimaldab esitada elektroonilisi taotlusi Euroopa Liidu sutruktuurivahenditest toetuse saamiseks. Pilootprojektidega liitusid esmalt KIK ja Innove, kes avasid keskkonnas esimesed voorud. 

Oktoober 2016
KIK avas uue välisveebi. Uus koduleht on kasutajasõbralikum ja võimaldab kiiremini jõuda vajaliku infoni. Olemas on ka mobiili- ja tahvelarvuti versioon. 

Jaanuar 2017
Avati ettevõtete ressursitõhususe taotlusvoor. 

Mai 2017
KIK sai esmakordselt vastutustundliku ettevõtluse sertifikaadi ning hõbetaseme kvaliteedimärgise. 

Detsember 2017
Rahastuse said kõik 52 lasteaeda, kes olid esitanud KIKile taotluse hoonete ressursitõhusamaks muutmiseks. 

Mai 2018
Maikuus tutvustasime koostöös Keskkonnaministeeriumiga valminud uuringut, millega kaardistasime kasvuhoonegaaside heite vähendamise võimalused Eestis.

Juuni 2018
Alates 5. juunist saavad eraisikud esmakordselt taotleda struktuurivahenditest toetust ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumiseks või nõuetekohase reovee kogumismahuti paigaldamiseks. Selle tarbeks allkirjastasid Keskkonnaministeerium, KIK ja Eesti Vee-ettevõtete Liit hea tahte ja koostöölepingu, et aidata ühiselt eraisikuid toetuse taotlemisel ja rakendamisel.

August 2018
Juulis avasime esmakordselt taotlusvooru Eesti ettevõtetele ja MTÜ-dele, kust nad said küsida toetust oma kliimaalaste tehnoloogiate ja teadmiste viimiseks arenguriikidesse. 

Oktoober 2018
Oktoobris käivitas KIK esmakordselt koolinoortele mõeldud videokonkursi mini Negavatt, kus lastel tuli leida üles mõni keskkonnaprobleem, see üles filmida ning välja pakkuda lahendus. 

Jaanuaris 2019 alustas KIKi juhatajana tööd Andrus Treier.

3. jaanuaril 2019 otsustas Vabariigi Valitsus tuua KIKi Keskkonnaministeeriumi alluvusse. Otsus jõustus tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2019.

 

 

Aruanded ja aastaraamatud

Vastavalt KIKi põhikirjale avaldame oma kodulehel kord kvartalis bilansi, rahavoogude aruande ja tulemiaruande ning kord aastas majandusaasta aruande.

Stiiliraamat ja logod

KIKi visuaalne keel on ära toodud stiiliraamatus (CVI). KIKi logo on siit lehelt leitav nii eesti, inglise kui ka vene keeles. Kui soovite kasutada KIKi logo keskkonnaprogrammi toetusele viitamiseks, siis selle kohta saab infot toetusele viitamise juhendist. 

Hanked

KIKi välja kuulutatud riigihanked alates lihthanke piirmäärast on leitavad Riigihangete registri kodulehelt. Otsingumootorisse tuleb kirjutada hankija nimetus „Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus“ ja soovi korral täita ka muud väljad.

Uuringud

Viime koos ministeeriumitega läbi valdkondlikke uuringuid, mille tulemuste põhjal saame teha ettepanekuid uute meetmete planeerimiseks.

2019. aastal valmis uuring „Poollooduslike koosluste jätkusuutliku majandamise tagamise analüüs“, mis annab ülevaate poollooduslike koosluste hooldamise ja taastamise hetkeseisust, maastikupõhistest elurikkuse säilitamise võimalustest, välisriikide toetusskeemidest, kohalike toetusskeemide kasutamise ulatusest ja pakutud võimalustega rahulolust. Töö sisaldab olemasolevate hooldus- ja taastamistoetuste tugevuste ja nõrkuste analüüsi ning pakub välja poollooduslike toetuste võimalikud alternatiivid. Uuringu tegid Pärandkoosluste Kaitse Ühing ja Rakendusuuringute Keskus Centar. 

2018. aastal valmis uurig „Kulutõhusaimate meetmete leidmiseks kliimapoliitika ja jagatud kohustuse määruse eesmärkide saavutamiseks Eestis“.  See uuring viidi läbi Eesti ja Euroopa Liidu kliimapoliitika eesmärkide suunas liikumiseks, et leida võimalik valik kulutõhusaid meetmeid Eesti kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks perioodil 2021-2030. Uuring keskendub kasvuhoonegaaside vähendamisele transpordi, põllumajanduse, jäätmekäitluse, tööstuslike protsesside ja väikesemahulise energiatootmise valdkonnas (sh energiatarbimine hoonetes). Uuringu tegi Finantsakadeemia. 

 

Isikuandmete töötlemine

KIKi juhataja kinnitas käesolevad isikuandmete töötlemise põhimõtted 2018. aasta 25. mail.

KIK on riigi sihtasutus ja täidab eri seadustes ja halduslepingute alusel riigi antud ülesandeid, mis seisnevad peamiselt erinevate toetusskeemide rakendamises keskkonnavaldkonnas. KIKi tegevus on seaduses sätestatud ulatuses avalik. Meie materjalidega võib tutvuda teabenõude esitamisega. Osa töötulemustest avaldame internetis. Teisalt kehtivad avalikkuse suhtes ka piirangud, nii peab KIK kaitsma mh toetuse saajate avaldamisele mittekuuluvaid andmeid, ärisaladust ja ka isikuandmeid.

Töö käigus koguneb KIKil teataval määral isikuandmeid. Nendeks on eelkõige rahastatavate projektidega seotud füüsiliste isikute (toetuse saajate esindajad, allkirjaõiguslikud isikud, juhatuse liikmed, projektijuhid, mõnel juhul ka projektidega seotud töötajad, vastavad projektide töövõtjatega seotud füüsilised isikud jms) andmed, milleks on peamiselt nimi, digiallkirjade puhul ka isikukood, kohalduvatel juhtudel telefoninumber ja/või e-maili aadress. KIKil ei teki tegevuse olemusest tulenevalt inimeste kohta tundlikku ja eraelulist teavet st eriliiki isikuandmeid.

Lõviosa seotud teabest on digitaalkujul. KIK kogub teavet avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks, milleks on eelkõige avalikest vahenditest projektide rahastamine. Avalikku raha tuleb kasutada ja kontrollida kõrgendatud hoolsusega, st nende rahastamisega seotud andmete kasutamise suhtes valitseb õigustatud huvi. Seetõttu kasutame eelnimetatud isikuandmeid rahastavate projektide finantsarvestuse, kontrolli, auditeerimise ja järelevalve eesmärgil, huvide konflikti, topeltrahastamise ja pettuste vältimiseks ning muude asjakohaste nõuete täitmise tagamiseks. KIK kasutab eeltoodud eesmärkidel ka muude avalike allikate, st peamiselt äriregistri, riigihangete registri, majandustegevuse registri jms andmeid.

Sealhulgas kasutab KIK partnerite kontaktandmeid (nimi, e-mail või telefon) KIKi seadusest tulenevate ülesannetega seotud erinevate küsitluste ja uuringute, sh rahuloluuuringute läbiviimiseks, tellides selleks vajadusel vastava teenuse mõnelt teenusepakkujalt. Sellisel juhul on see teenusepakkuja nende isikuandmete osas volitatud töötleja.

Struktuuritoetustega seoses hoitakse isikuandmeid struktuurivahendite infosüsteemis SFOS, mida haldab Rahandusministeerium. KIK järgib SFOSi andmekaitsepõhimõtteid vastavalt Rahandusministeeriumi juhistele.

Isikuandmetele ligipääsu on seadus kitsendanud. Püüame ka oma sisemise töökorraldusega tagada, et Teie eraelu võimalikult vähe riivataks.

Kui teid huvitab, mis me teeme teie isikuandmetega ning kas ja kuidas teie isikuandmed meie kaudu teistele teatavaks saavad, siis lugege järgmisi selgitusi.

Juriidiliste isikute ja teiste asutuste andmete hoidmist need selgitused ei puuduta. Samuti ei hõlma need isikuandmete töötlemist võõrastel võrgulehtedel, millele meie võrgulehel viidatakse (välislingid).

Teil on õigus tutvuda andmetega, mida me teie kohta oleme kogunud. Selleks soovitame esitada teabenõue, millele vastame esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem, kui ühe kuu jooksul. Teie kohta käivad andmed väljastame vastavalt teie soovile kas paberil või elektrooniliselt. Andmete väljastamise eest paberil küsib KIK vastavalt seadusele alates 21. leheküljest tasu kuni 0,19 eurot iga väljastatud lehekülje eest.

Teil on õigus nõuda ebaõigete isikuandmete parandamist.

Kui meil ei ole teie isikuandmete kasutamiseks (enam) seaduslikku alust, võite nõuda nende kasutamise piiramist või kustutamist.

Kõigis küsimustes, mis on seotud teie isikuandmete töötlemisega KIKis saate vastuse meie andmekaitsespetsialistilt. Palume kirjutada aadressil andmekaitse [at] kik.ee.

Teil on õigus esitada meie otsuste ja tegevuse peale vastuväiteid vaidena või pöörduda halduskohtusse.

Kui olete füüsilise isikune pöördunud mõnes küsimuses KIKi poole, siis kasutame teie isikuandmeid teile vastamiseks. Kui peame teile vastamiseks kelleltki teiselt järelepärimisi tegema, avaldame teie isikuandmeid üksnes minimaalselt, hädavajalikus mahus.

Kui olete saatnud meile selgitustaotluse/sekkumistaotluse/teabenõude, millele vastamine on teise asutuse pädevuses, siis edastame selle sinna. Edastamisest teatame kindlasti ka teile.

Teiega peetud kirjavahetust võime kasutada ka asutuse-siseselt oma töö kvaliteedi hindamiseks. Kirjavahetuse statistikat ja kokkuvõtteid avaldame umbisikuliselt, ilma nimedeta.

Käesoleval ajal ei ole KIKil kohustust pidada avalikku dokumendiregistrit.

Eraisikutega peetav kirjavahetus on juurdepääsupiiranguga. Kui keegi tahab teie kirjavahetusega tutvuda ja esitab teabenõude, siis teabenõude saamisel vaatame üle, kas küsitud dokumenti saab täielikult välja anda või tuleb see välja anda osaliselt. Juurdepääsu piiramine sõltub dokumendi sisust. Võimalikud juurdepääsupiirangute alused on toodud avaliku teabe seaduse §-s 35.

Hoolimata juurdepääsupiirangust väljastame dokumendi asutusele või isikule, kellel on otsene seadusest tulenev õigus seda küsida (nt uurimisasutus, kohtuväline menetleja või kohus).

Eraisikutega peetud kirjavahetust säilitame 5 aastat. Selle tähtaja ületanud dokumendid kuuluvad üldjuhul hävitamisele. Dokumentide säilitamise täpne aeg on leitav dokumentide loetelust dokumendi sarjatunnuse ehk indeksi järgi.

 

KIKi veebilehe külastamisel piirduvad külastaja kohta kogutavad ja säilitatavad andmed:

  • kasutatava arvuti või arvutivõrgu internetiaadressiga (IP-aadressiga),
  • kasutatava arvuti või arvutivõrgu internetiteenuse pakkuja nime ja aadressiga,
  • külastamise ajaga (kellaaeg, kuupäev, aasta),
  • infoga, millist veebilehe osa külastatakse ja kui kaua seal viibitakse.

IP-aadresse ei seota isikut tuvastava teabega. Kogutud andmeid kasutatakse külastusstatistika tegemiseks, et selle põhjal veebilehte arendada ja külastajale mugavamaks muuta. Andmeid säilitatakse 1 aasta.

Meie korraldatud küsitlustes osalejate andmeid töötleme statistika tegemiseks üksnes isikustamata kujul. Telefonikõnesid KIK ei salvesta.

KIKi töökohtade täitmiseks konkursse ja värbamist, sh kandidaatide hindamist korraldab personalitöö eest vastutav töötaja. Avaliku konkursi korraldamisest teatatakse eri kanalites.

Jätame endale õiguse loobuda väljakuulutatud konkursist või muuta juba väljakuulutatud konkursi tingimusi. Sellisel juhul teavitame töösoovijaid KIKile esitatud kontaktandmete kaudu.

Töösoovijate hindamisesse kaasame vajadusel lisaks KIKi töötajatele asutusevälised asjatundjad. Värbamisprotsessis võib töösoovija kohta koguda täiendavat teavet avalikest allikatest. Töösoovijal on õigus saadud teabega tutvuda ja esitada omapoolsed selgitused-vastuväited. Eeldame, et kandideerimisdokumentides esitatud soovitajatele on töösoovija andnud nõusoleku enda kohta käivatele küsimustele vastamiseks, samuti on soovitajad nõustunud sellega, et KIK nende poole teabe saamiseks pöördub.

Säilitame konkursi jooksul saadud dokumente järgmistel eesmärkidel:

  1. värbamisprotsessis   tekkivate   võimalike   õigusvaidluste   lahendamiseks   –   kuni   nõude
    aegumiseni (1 aasta);
  2. paremusjärjestuses järgmisele töösoovijale ametikohale asumise ettepaneku tegemiseks
    (150 päeva arvates konkursi võitnud isikule ametikohale asumise ettepaneku tegemisest);
  3. kandideerinu nõusolekul tulevikus korraldataval konkursil osalemise ettepaneku tegemiseks.

Töösoovija andmed on juurdepääsupiiranguga teave, millele kolmandad isikud saavad juurdepääsu ainult seaduses sätestatud juhtudel.

Kui KIKis toimub isikuandmetega seotud rikkumine ja see kujutab endast tõenäolist ohtu inimese õigustele ja vabadustele, siis vormistame selle kohta nõutud dokumendid. Kindlasti võtame kasutusele meetmed, et rikkumine koheselt lõpetada.

Kui rikkumise tulemusena tekib teie õigustele ja vabadustele tõenäoliselt suur oht, siis teavitame sellest ka teid. Teavituse eesmärk on võimaldada teil endal võtta vajalikke ettevaatusabinõusid olukorra leevendamiseks.

Meie käes olevale infole kohaldub avaliku teabe seadus. See seadus näeb ette, et võrgulehel ja avalikes andmekogudes olevat juurdepääsupiiranguta teavet võib igaüks taaskasutada oma ärilistes või muudes erahuvides. Taaskasutamiseks saab teavet masinloetavana alla laadida ning segada kokku mujalt kogutud teabega.

KIK on otsustanud inimeste eraelu puutumatuse kaitseks ning samuti võimalike mitteavalike andmete avalikuks tuleku vältimiseks MITTE avaldada avaandmetena taaskasutamiseks KIKi dokumendihaldussüsteemides olevaid andmeid.

Kuivõrd KIKi valduses olevad dokumendid ja teave käsitlevad suuresti projektide rahastamist, siis üldjuhul säilitame neid vastavalt raamatupidamise seadusele seitse aastat. Struktuuriteotusi ja riigiabi reguleerivatest õigusaktidest võivad tuleneda pikemad säilitustähtajad. KIKi dokumentide arhiveerimisele kohaldatakse arhiiviseadust ja selle alamakte.

Kõigis küsimustes, mis on seotud Teie isikuandmete töötlemisega KIKis saate vastuse meie andmekaitsespetsialistilt. Palume kirjutada aadressil andmekaitse [at] kik.ee ja/või info [at] kik.ee või KIKi postiaadressil Narva mnt 7A, 10117 Tallinn.

Teil on õigus esitada meie otsuste ja tegevuse peale vastuväiteid vaidena või pöörduda halduskohtusse

Samuti võite esitada kaebuse järelevalveasutusele:

Andmekaitse Inspektsioon

Väike-Ameerika 19, 10129 Tallinn

tel. 6 274 135, faks 6 274 137

e-post: info [at] aki.ee

koduleht: www.aki.ee

Pettuste ennetamine

Toetuste suunamisel on oluline märgata ja ära hoida pettused juba enne nende toimepanekut. Selleks, et pettuste ennetamise põhimõtted oleksid kõigile üheselt mõistetavad ja silme ees, kinnitati need ka KIKi ametliku dokumendina.

  • KIKis on pettuste suhtes nulltolerants.
  • KIK väärtustab ausust ja  eeldab seda ka taotlejatelt, toetuse saajatelt ja teistelt koostööpartneritelt, nõustab neid ning juhib tähelepanu võimalikele riskidele.
  • KIK koolitab oma töötajaid ning tagab kaasaegsed töövahendid pettuste avastamiseks enne kahju tekkimist.
  • KIK teeb pettuste ennetamiseks koostööd teiste asutustega ning võtab üle parimad praktikad.
  • KIK hindab järjepidevalt pettustega seotud riske, selekteerib välja riskantsemad projektid ning kontrollib neid erilise põhjalikkusega.
  • KIK uurib kõiki pettuse kahtlusi, selgitab välja  asjaolud ning õpib juhtunust.
  • KIK nõuab pettusega saadud toetuse tagasi.
  • KIK avalikustab toetuse vääriti kasutamise juhtumid.

*Mõistet „pettus” kasutatakse viitamiseks kõikvõimalikule väärkäitumisele, sealhulgas vargusele, korruptsioonile, omastamisele, altkäemaksu andmisele ja võtmisele, võltsimisele, valeandmete esitamisele, kokkumängule, rahapesule ja oluliste faktide varjamisele. See hõlmab eksiteele viimist eesmärgiga tuua endale, seotud isikule või kolmandale isikule kasu või kellelegi teisele kahju – tahtlikkus on peamine element, mis eristab pettust rikkumisest. Refereeritud siit

Kuidas me keskkonda hoiame?

Arvestades KIKi missiooni, visiooni ja eesmärke, mis on suunatud terve elukeskkonna hoidmisele, soovime ka ise organisatsioonina olla eeskujuks.  

Selleks järgime oma igapäevategevuses järgmisi põhimõtteid:

  • parandame oma tegevuse ressursitõhusust ja rakendame energiasäästu meetmeid;
  • tutvustame paberivaba toimetamist ja paberi tõhusama kasutamise korraldamist;
  • väldime jäätmeteket ja edendame jäätmete liigiti kogumist;
  • toodete ja teenuste ostmisel (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, paber, kemikaalid, kontoritarbed, infopäevade toitlustus jne) lähtume keskkonnahoidlike hangete põhimõtetest ehk rohelisest ostupoliitikast;
  • võimalusel vähendame töölähetustest tulenevat keskkonnamõju ning edendame säästvat transpordikorraldust;
  • tagame oma töötajatele tervisliku ja sotsiaalselt vastutustundliku töökeskkonna (ergonoomilised töötingimused, võimalused tervise edendamiseks, töötajate teadlikkuse tõstmine tervise- ja sotsiaalteemadel jms);

KIK omab vastutustundliku ettevõtluse sertifikaati ning hõbetaseme kvaliteedimärgist, mis antakse asutustele, kelle jaoks on oluline keskkondlik ja sotsiaalne mõju ehk jalajälg, mille ettevõte oma eksisteerimisega jätab

      

Oleme liitunud Eesti Tööandjate Keskliidu ja Swedbanki Annetame aega võrgustikuga, mille eesmärk on anda oma töötajatele aastas üks tasustatud vaba päev, et töötajad kasutaksid seda heategevuse tegemiseks. Kasutame seda võimalust üheskoos KIKi sünnipäeval maikuus, kui anname oma panuse keskkonna heaks talgutöid tehes. 

Tule meile tööle!

KIK pakub oma töötajatele eneseteostusvõimalust, mitmekesist motivatsioonipaketti, koostöövalmis ja pühendunud meeskonda, kaasaegset ja inspireerivat töökeskkonda ning kaugtöö võimalust. 

Keskkonnainvesteeringute Keskus on erialast praktikat võimalik sooritada üliõpilastel, kes omandavad kõrgharidust majandus- või keskkonnavaldkonnas. Praktikakoha taotlemiseks on vajalik esitada taotlus ning elulookirjeldus. 

Praktikakoha taotlusesse on tarvilik märkida:

  • Praktikakoha taotlemise põhjendus: Miks on soov praktiseerida just Keskkonnainvesteeringute Keskuses? Mis on praktika eesmärk, millega täpsemalt soovitakse tutvuda?
  • Praktika kestus ning ajakava.
  • Eelnevalt kirjutatud kursusetööde või uurimistööde lühikirjeldus.

Taotlus ja elulookirjeldus palun saata: Keskkonnainvesteeringute Keskus SA, Narva mnt 7a, 15172 Tallinn või e-mailile CV [at] kik.ee.

Kõik saabunud praktikataotlused vaadatakse läbi ning kandidaatidega võetakse ühendust.

Täiendav informatsioon:
Maarika Kõrm
 6 274 178
maarika.korm [at] kik.ee

    • Narva mnt 7A Tallinn 15172
    • Avatud E-R 9.00 - 17.00
    • Telefon 627 4171
    • Mobiil 5627 4400
    • E-post info [at] kik.ee
    • Reg. nr 90005946
    • Jälgi meid Facebook
    • Jälgi meid Instagram
    Kuidas meid leida