Ettevõtete ressursitõhusus

Taotluses peab esitama järgmised andmed ja dokumendid: 

1) andmed taotleja kohta; 

2) projekti eesmärgi ja kavandatavate toetatavate tegevuste kirjeldus; 

3) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta; 

4) selgitus ja kinnitus, et projekt vastab põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“ rakendusüksuse kehtestatud juhendi alusel, mis avaldatakse taotlusvooru avamisel rakendusüksuse kodulehel. 

5) kui taotleja on taotlenud või taotleb projektile või projekti üksikutele osadele toetust muudest allikatest, tuleb taotlusele lisada andmed kõigi projekti avaliku sektori toetuste kohta, sealhulgas toetuste kohta muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest; 

6) kui omafinantseering tagatakse laenu abil finantsasutusest, lisatakse taotlusele laenuandja krediidikomitee laenuotsus. Erandkorras võib rakendusüksus laenuotsuse esitamata jätmist aktsepteerida, kui taotleja on sellekohase taotluse ja asjakohase tõenduse esitanud ning finantshindamise käigus on taotleja laenu saamise suutlikkus ammendavalt tuvastatav muul viisil; 

7) projekti tegevusega seotud kinnisasja või ehitise omandi- või kasutusõigust tõendavad dokumendid, mis kehtivad taotluse esitamise hetkest ning näitavad kehtivust vähemalt kuni viis aastat pärast projekti viimase lõppmakse saamist; 

8) taotleja kinnitus, et ta nõustub elektroonilisel teel teabe saamisega taotluses avaldatud elektronposti aadressil, elektrooniliselt esitatakse ka projektiga seotud otsused; 

9) tõendid omafinantseeringu ning projekti abikõlbmatute kulude tasumise suutlikkuse kohta; 

10) volikiri, kui taotleja esindaja tegutseb volituse alusel; 

11) projekti kulude loetelu ja seda põhjendavad võrreldavad hinnapakkumised;  Projekti kõik tegevused peavad olema taotluses eraldi  tegevustena välja kirjutatud. Tegevused peavad olema vastavuses hangete plaaniga ning projekti kulude eelarvega. Grupeerida tegevusi võib ainult juhul, kui need hangitakse koos (näiteks ühe hankega ostetava tootmisliini soetusega seotud tegevused). Igale tegevusele peavad vastama võrreldavad hinnapakkumused.

12) teave, mis tõendab taotleja ettevõtte suurust; 

13) ressursiauditi aruanne või selle uuendus, milles on kirjeldatud ressursitõhususe projekti, sealhulgas projekti seireplaan. Kui projekti kogumaksumus on 200 000 eurot või suurem, peab esitama detailse auditi, kui alla 200 000 euro, siis piisab ülevaatlikust auditist; 

14) projekti ajakava ja toetuse kasutamise rahastamiskava, mis on realistlik ja kooskõlas TAT §-s 8 sätestatud abikõlblikkuse perioodiga (projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei või olla varasem kui taotluse rakendusüksusele esitamise päev ning lõpp ei või olla hilisem kui 31.12.2029. Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on maksimaalselt 24 kuud); 

15) finantsanalüüs, mis kajastab projektis osalevate äriühingute majanduslikku olukorda ja taotluses sisalduvat projekti ning vastab rakendusüksuse kehtestatud juhendile; 

16) kinnitus, et taotlus ei sisaldada tegemisel olevaid või tehtud töid; 

17) kinnitus, et taotluses planeeritud tegevus on kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega; 

18) selgitus taotleja ja taotluse vastavuse kohta riigiabi nõuetele asjakohaste lisadega rakendusüksuse kodulehel avaldatud juhendi järgi; 

19) kinnitus, et projektis toodud tegevused vastavad käesolevas määruses sätestatud nõuetele ettevõtte põhi- või kõrvaltegevuse kohta ega ole vastuolus § 10 lõikes 3 sätestatud tegevustega; 

20) kliimakindluse tagamise hinnang taristuinvesteeringute puhul, mille kestvus on vähemalt viis aastat, esitatakse rakendusüksuse kehtestatud juhendi kohaselt, mis põhineb Euroopa Komisjoni teatisel 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021– 2027“ (ELT C 373, 16.9.2021, lk 1–92); 

21) projekti tulemusena vähenevate kasvuhoonegaaside kokkuhoiu arvutamise käik rakendusüksuse veebilehel avaldatud vormil; 

22) toetuse summa, selle osakaal abikõlblikest kuludest ja abi liik; 

23) kinnitus, et projekti elluviimisel ei riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas toodud põhiõiguseid; 

24) taotlus peab vastama TAT § 17 sätestatud valiku- ja vastavuskriteeriumitele; 

25) kinnitus, et meetme raames toetust saanud tegevused ei põhjusta olulist kahju keskkonna- ja kliimaeesmärkidele, ning järgima keskkonda reguleerivate õigusaktide nõudeid.

Taotletava toetuse maksimaalne summa on 1 000 000 eurot ja toetuse minimaalne summa 50 000 eurot projekti kohta.

• Kui abi antakse vähese tähtsusega abina, on toetuse osakaal kuni 47,93 protsenti.
• Kui abi antakse regionaalabina üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel Tartu, Jõgeva, Viljandi, Võru, Põlva või Valga maakonnas, on toetuse osakaal suurettevõtjale kuni 20 protsenti, keskmise suurusega ettevõtjale kuni 30 protsenti ja väikeettevõtjale kuni 40 protsenti abikõlblikest kuludest.
• Kui abi antakse regionaalabina üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel Harju, Lääne-Viru, Rapla, Järva, Pärnu, Saare, Lääne või Hiiu maakonnas, on kuni 31.12.2024 toetuse osakaal suurettevõtjale kuni 20 protsenti, keskmise suurusega ettevõtjale kuni 30 protsenti ja väikeettevõtjale kuni 40 protsenti. Alates 01.01.2025 on abi osakaal suurettevõtjale kuni 15 protsenti, keskmise suurusega ettevõtjale kuni 25 protsenti ja väikeettevõtjale kuni 35 protsenti.
• Kui abi antakse regionaalabina üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel Ida-Virumaa maakonnas, on toetuse osakaal suurettevõtjale kuni 25 protsenti, keskmise suurusega ettevõtjale kuni 35 protsenti ja väikeettevõtjale kuni 45 protsenti.
•  Kui abi antakse keskkonnakaitseks antava abina üldise grupierandi määruse artikli 36 alusel, on toetuse osakaal suurettevõtjale kuni 45 protsenti, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjale kuni 47,93 protsenti.
• Kui abi antakse energiatõhususeks antava abina üldise grupierandi määruse artikli 38 alusel, on toetuse osakaal suurettevõtjale kuni 35 protsenti, keskmise suurusega ettevõtjale kuni 45 protsenti, väikeettevõtjale kuni 47,93 protsenti.

• Kui abi antakse ressursitõhususe tagamiseks ja ringmajandusele ülemineku toetamiseks üldise grupierandi määruse artikli 47 alusel, on toetuse osakaal suurettevõtjale kuni 45 protsenti, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjale kuni 47,93 protsenti.

   

• Projekti kogumaksumusega kuni 200 000 eurot toetatakse kindlasummalise makse alusel taotluse rahuldamise otsuses määratud ulatuses.

Toetuse andmisel on aluseks kliimaministri määrus "Ettevõtete ressursitõhususe investeeringute toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027". 

KIK teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 60 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Menetlusaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra. 

Taotluse hindamine ja rahastamine koosneb järgmistest etappidest: 

• taotluse vastuvõtmine 
• taotluse ja taotleja vastavuse kontroll 
• taotluse sisuline hindamine 
• taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine 

Taotlusi menetletakse nende laekumise järjekorras. Taotluse vastavust kontrollib KIKi projektikoordinaator, kes vajadusel saadab taotlejale puuduste kohta päringu ja annab parandamiseks tähtaja.  

Puuduste parandamiseks antakse aega kuni kümme tööpäeva. Kui taotleja puudusi selle aja jooksul ei kõrvalda, siis taotlust ei rahuldata. 

Vastavuse kontrolli läbinud taotlus suunatakse sisulisse hindamisse. Taotluse sisu hindavad eksperdid nii KIKist kui väljastpoolt.   

KIK kontrollib rahastamisel „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte järgimist. Rahastatavad projektid ei tohi oluliselt kahjustada ühtegi kuuest keskkonnaeesmärgist:  

1. kliimamuutuste leevendamine  
2. kliimamuutustega kohanemine  
3. vee- ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse  
4. ringmajandus, sealhulgas jäätmetekke vältimine ja jäätmete ringlussevõtt  
5. saastuse vältimine ja tõrje  
6. elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

KIK rahastab kõik nõuetele vastavad taotlused kuni vooru eelarve ammendumiseni. Nõuetele mittevastavus vormistatakse rahastamata jätmise otsusena. 

Toetuse tingimuste kohaselt peab toetuse saaja tagama projekti elluviimise ettenähtud tingimustel ning taotluses esitatud tulemuse, väljundnäitaja, tulemusnäitaja ja projekti spetsiifiliste näitajate sihttasemete saavutamise. Selle jälgimiseks peab toetuse saaja esitama e-toetuse keskkonnas aruanded.

Projekti järelaruanne esitatakse üheaastase perioodi kohta alates lõppmakse tegemisest. Järelaruanduse aeg määratakse toetuse andmise tingimustega ja rahastusotsuses. ÜF projektide puhul esitab toetuse saaja järelaruande viiel aastal pärast projekti lõppu iga kalendriaasta kohta e-toetuste keskkonnas vastavalt etteantud vormile.

Aruande alusel hinnatakse projekti tulemuslikkust, st kas investeering täidab toetusmeetme eesmärke suurendada ettevõtete ressursi- ja energiatõhusust ning ressursitootlikkust.

Varasemate taotlusvoorude õigusaktid:

Ressursiauditite toetuse andmise tingimused (määrus)

Väikeprojektide investeeringute toetuse andmise tingimused (määrus)Suurprojektide investeeringute toetuse andmise tingimused (määrus)

Ressursiauditite määruse seletuskiri

Väikeprojektide investeeringute määruse seletuskiri

Varasemate taotlusvoorude taotlemise ja hindamisega seotud dokumendid:

Nõuded ressursiaudititele

Taotlusele lisatav VTA kinnitus

1. Kas soetada võib kasutatud seadmeid? 

   Kasutatud seadmeid võivad soetada regionaalabina VKE määratluse alla kuuluvad ettevõtted (GBER art 14 p 6) ning VTAna ja teisi abiliike kasutades. Soovitame riigiabi alustes eelnevalt täielikult veenduda, sest ebaseadusliku riigiabi saamisel vastutab selle eest riigiabi saaja. Vt ka Rahandusmiisteeriumi riigiabi lehelt. 

2. Kas suurettevõtted saavad taotleda?

   Saavad VTA-na. Regionaalabina saavad toetust vaid siis, kui tegu on „uut majandustegevust tekitava alginvesteeringuga” (GBER art 2 p 51). art 2 p 51) „uut majandustegevust tekitav alginvesteering” – a) investeering materiaalsesse ja/või immateriaalsesse varasse seoses mõnega järgmistest: /.../ uue ettevõtte asutamine, /.../ ettevõtte tegevuse mitmekesistamine tingimusel, et uus tegevusala ei ole sama mis ettevõtte varasem tegevusala ega sellega sarnane tegevusala; või b) vara soetamine ettevõttelt, mis on lõpetanud tegevuse või oleks tegevuse lõpetanud, kui seda ei oleks ostetud, kui soetatud varaga teostatav uus tegevus ei ole sama või sarnane tegevusalaga, mida ettevõtte teostas enne vara soetamist. Üksnes ettevõtja aktsiate omandamine ei kvalifitseeru uut majandustegevust tekitavaks alginvesteeringuks;  50) „sama või sarnane tegevusala” – Euroopa Liidu majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE Rev. 2) samasse klassi (neljakohaline arvkood) kuuluv tegevusala;

3. Millist abiliiki saab kasutada projekijuhtimisteenusele? 

   VTAd.

4. Esita küsimus, püüame vastata!