Ressursi- ja energiatõhusus ning ohutu materjaliringlus ettevõtetele

Staatus

Avatud

Rahastusallikas

Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond (ÜF)

Toetame ettevõtete ressursi- ja energiatõhusust ning ohutut materjaliringlust.

Toetuse info Taotlemine Hindamine ja rahastamine Elluviimine KKK

Taotlusvoor avati 10.11.2025 kell 10.00. Voor kuulutati välja 13.10.2025. Vt ka uudist KIK toetab ettevõtete ressursitõhususe, energiatõhususe ja ohtlike ainete asendamise projekte | Keskkonnainvesteeringute keskus

Vooru eelarve on 9 miljonit eurot.

10.11.2025 kell 10:00:47 seisuga on taoltusvooru eelarve taotlustega kaetud. Taotlusi esitati 15,07 miljoni euro mahus. Taotlusvoor ei ole suletud. Taotlusi saab veel esitada, kuid vooru eelarve ammendumisel taotlusi rohkem menetlusse ei võeta. Taotlusi rahuldatakse eelarve ammendumiseni. Eelarvet ületavad taotlused jäetakse läbi vaatamata. Varemesitatud taotluste mitterahuldamise, projekti eelarvete vähenemise või taotlemisest loobumise korral saame eelarvet ületavad taotlused menetlusse võtta.

Nimekiri esitatud taotlustest ja esitamise aegadest (taotluse e-toetuses esitatuks lugemise aegadega) ning summadest on leitav paremal lehe servas asuvas infokastis. NB! KIK-le on esitatud protest seoses e-toetuse keskkonnas taotluse esitamisel olnud võimaliku tehnilise tõrkega ja sellest tuleneva taotluste järjekorra moodustamisega. Protesti lahendamiseni ei saa kindel olla järjekorra lõplikus paikapidavuses.

Eelarvet ületavad taotlused jäetakse läbi vaatamata. Varemesitatud taotluste mitterahuldamise, projekti eelarvete vähenemise või taotlemisest loobumise korral saame eelarvet ületavad taotlused menetlusse võtta.

Toetust saab taotleda ressursitõhususe-, energiatõhususe- ja ohtlike ainete ohutumatega asendamise projektidele.

Meetme tingimused valmistas ette Kliimaministeerium. Toetuse andmise tingimuste määrus jõustus 6.10.2025 (Riigi Teataja link).

E-toetuse keskkond avati taotluste eeltäitmiseks 27.10.2025 kell 10.

Infopäev toimus 3. novembril, seda saab järele vaadata SIIN lingil. NB! Salvestuse esimeses pooles on probleeme esitluse kuvamisega, kuulamisel tasub kõrvale lahti võtta esitlus - selle leiab SIIT. Teisi esitlusi saab vaadata ja alla laadida siit samast lehe paremalt poolt.

Vooru eelarvest vähemalt 40 protsenti tuleb suunata toetusteks tootmis- või teenindusüksustesse projektidele, mis viiakse ellu väljaspool Tallinna regiooni ja Tartut (Tallinna regioon on Tallinna linn, Maardu linn, Harku vald, Saue vald, Saku vald, Kiili vald, Rae vald, Jõelähtme vald ja Viimsi vald, Tartu on Tartu linn haldusüksusena). Kui linnaregioonidele mõeldud 60% eelarve täitub, peatatakse piirmäära ületavate taotluste menetlusse võtmine.

Mida toetame?

Meetme eesmärk on suurendada ettevõtete ressursi- ja energiatõhusust ning edendada ohutut materjaliringlust, võttes kasutusele innovaatilisi rohetehnoloogiaid ja -lahendusi ning aidates seeläbi kaasa kliimaneutraalsele majandusele ja kliimamuutustega kohanemisele.

Toetatakse:

väikeinvesteeringud ressursitõhususe suurendamiseks;
väikeinvesteeringud energiatõhususe suurendamiseks;
väikeinvesteeringud ohtlike ainete kasutamise vähendamiseks;
suurinvesteeringud töötleva tööstuse ressursitõhususe suurendamiseks;
suurinvesteeringud töötleva tööstuse energiatõhususe suurendamiseks;
suurinvesteeringud ohtlike ainete kasutamise vähendamiseks.

Väikeinvesteeringud on projektid kogumaksumusega 5000 kuni 200 000 eurot; suurinvesteeringud 200 001 kuni 2 000 000 eurot.

Energiatõhusus on energiakasutuse vähenemine tegevuse, protsessi, väljundi või pindala ühiku kohta. Toetatakse investeeringut, mis suurendab energiatõhusust.

Ressursitõhusus on toodanguüksuse tootmiseks vajalike sisendite koguse vähendamine või esmaste sisendite asendamine teiseste sisenditega. Toetatakse investeeringut, mis suurendab ressursitõhusust.

Ohutu materjaliringlus on kontseptsioon, mis käsitleb ohutu ja kestliku disaini põhimõtet kemikaalide kasutamisel nii toodetes kui ka protsessides, et materjalid oleksid kestlikud ja ringlusse võetavad. Toetatakse projekte, millega vähendatakse ohtlike ainete kasutust.

Kes saavad taotluse esitada?

Tegevustele 1 ja 2 võib toetust taotleda äriühing, kelle taotluse esitamisele eelneva majandusaasta põhitegevus või kõrvaltegevus vastab vähemalt 20 protsendile müügitulu ulatuses EMTAK koodidele: mäetööstus (B jagu, alajagu 07–09) või töötlev tööstus (C jagu, alajagu 10–33) või hulgi- ja jaekaubandus (G jagu, alajagu 46–47) või majutus ja toitlustus (I jagu, alajagu 55–56) või haldus- ja abitegevused (O jagu, alajagu 77).

Tegevustele 4 ja 5 võib toetust taotleda äriühing, kelle taotluse esitamisele eelneva majandusaasta põhitegevus või kõrvaltegevus vastab vähemalt 20 protsendile müügitulu ulatuses EMTAK koodile: töötlev tööstus (C jagu, alajagu 10–33).

Tegevustele 3 ja 6 võib toetust taotleda äriühing, kelle tootmises, tootes, tegevuses või teenuses on kasutusel ohtlikud ained või ohtlikke aineid sisaldavad komponendid.

Tegevusi 2 ja 5 (investeeringut energiatõhususe projekti) toetatakse energiaauditi alusel tingimusel, kui ettevõttel on varem või toetuse tulemusel integreeritakse energiajuhtimissüsteem ning taotletakse ISO 14001, ISO 50001 või EMAS-i sertifikaati. Energiajuhtimissüsteem – kogum üksteisega seotud või üksteist mõjutavaid elemente, mis esinevad kavas, millega kehtestatakse energiatõhususe eesmärk ja strateegia selle eesmärgi saavutamiseks. Infot keskkonnajuhtimissüsteemide kohta (ISO, EMAS) kohta saab näiteks Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioonist, Keskkonnaagentuurist või ringmajanduse veebist.

Tegevusi 1 ja 3 toetatakse teostatavusuuringu või energia-, ressursi- või ohtlike ainete kasutamisega seotud auditi alusel. Tegevusi 4, 5 ja 6 toetatakse kui ettevõtte projekt on ette nähtud rakendusüksuse kehtestatud juhendi järgi tehtud energia-, ressursi- või ohtlike ainete kasutamisega seotud auditis. Teostatvusuuringu ja auditite juhendite eelnõud on avaldatud lehe paremal serval kastis "Taotluse juhendmaterjalid ning vormid (eelnõud, arvutusvorme ei ole veel lisatud)".

Väikeprojekti teostatavusanalüüse (või auditit) võib teha vaid personalikuluna, koostada võib teostatavusuuringu ise või palgata selleks asjatundja!
Ressursiauditit võib koostada koolitatud spetsialist, nimekirja leiab siit. Energiaauditit energiaaudiitor. Ohtlike ainetega seotud auditi vajaliku pädevusega spetsialist.
Toetust ei anta fossiilkütuste kasutamisega seotud tegevustele, sealhulgas seadmete soetamiseks, mis kasutavad fossiilkütuseid.
Projekti abikõlblikkuse periood on maksimaalselt 24 kuud. Juhul kui projekt eeldab taotluse esitamiseks ettevalmistavate kulude (teostatavusuuring, audit) tegemist ja seda tehakse enne taotluse esitamist, on abikõlblikkuse periood kuni 30 kuud. Projekti tegevuste elluviimisega võib alustada pärast taoltuse esitamist (ettevalmistavate kulude tegemist vähese tähtsusega abina pärast vooru väljakuulutamist). Igale tegevusele peab olema vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist taotluse eelarve põhjenduseks. Suurprojektide puhul tuleb ostud alates 100 000 eurost läbi viia riigihangete registris.
Toetust antakse vähese tähtsusega abina (VTA) ja riigiabina üldise grupierandi määruse alusel kas: 1) investeeringuteks ette nähtud regionaalabina artikli 14 alusel; 2) investeerimisabina keskkonnakaitseks, sealhulgas CO2 heite vähendamiseks artikli 36 alusel; 3) energiatõhususe suurendamiseks antava abina artikli 38 alusel; 4) ressursitõhususe tagamiseks ja ringmajandusele ülemineku toetamiseks antava investeeringuteks ette nähtud abina artikli 47 alusel.

Toetuse määrad

Abi liik\ettevõtte suurus	Väike	Keskmine	Suur
vähese tähtsusega abi (VTA, ettevõttel võimalik saada 3 a jooksul kokku 300 000 eurot. Kontrolli jääki.)	65	65	65
investeeringuteks ette nähtud regionaalabi artikli 14 alusel
Tartu, Jõgeva, Viljandi, Võru, Põlva või Valga maakonnas	40	30	20
Harju, Lääne-Viru, Rapla, Järva, Pärnu, Saare, Lääne või Hiiu maakonnas	35	25	15
Ida-Viru maakonnas	45	35	25
investeerimisabi keskkonnakaitseks, sealhulgas CO2 heite vähendamiseks artikli 36 alusel (*abikõlblike kulude suuruse hindamisel tuleb lähtuda antud artikli nõuetest)	65	55	45
energiatõhususe suurendamiseks antav abi artikli 38 alusel (*abikõlblike kulude suuruse hindamisel tuleb lähtuda antud artikli nõuetest)	55	45	35
ressursitõhususe tagamiseks ja ringmajandusele ülemineku toetamiseks antav investeeringuteks ette nähtud abi artikli 47 alusel (*abikõlblike kulude suuruse hindamisel tuleb lähtuda antud artikli nõuetest)	65	55	45

Kui abi puhul ei ole tegemist riigiabiga või abi antakse vähese tähtsusega abina, on toetuse osakaal kuni 65 protsenti.

Kui abi antakse regionaalabina üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel Tartu, Jõgeva, Viljandi, Võru, Põlva või Valga maakonnas, on toetuse osakaal suurettevõtjale kuni 20 protsenti, keskmise suurusega ettevõtjale kuni 30 protsenti ja väikeettevõtjale kuni 40 protsenti abikõlblikest kuludest.

Kui abi antakse regionaalabina üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel Harju, Lääne-Viru, Rapla, Järva, Pärnu, Saare, Lääne või Hiiu maakonnas, on abi osakaal suurettevõtjale kuni 15 protsenti, keskmise suurusega ettevõtjale kuni 25 protsenti ja väikeettevõtjale kuni 35 protsenti abikõlblikest kuludest.

Kui abi antakse regionaalabina üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel Ida-Viru maakonnas, on toetuse osakaal suurettevõtjale kuni 25 protsenti, keskmise suurusega ettevõtjale kuni 35 protsenti ja väikeettevõtjale kuni 45 protsenti abikõlblikest kuludest.

Kui abi antakse keskkonnakaitseks antava abina üldise grupierandi määruse artikli 36 alusel, on toetuse osakaal suurettevõtjale kuni 45 protsenti, keskmise suurusega ettevõtjale kuni 55 protsenti ja väikeettevõtjale kuni 65 protsenti abikõlblikest kuludest.

Kui abi antakse energiatõhususe suurendamiseks antava abina üldise grupierandi määruse artikli 38 alusel, on toetuse osakaal suurettevõtjale kuni 35 protsenti, keskmise suurusega ettevõtjale kuni 45 protsenti ja väikeettevõtjale kuni 55 protsenti abikõlblikest kuludest.

Kui abi antakse ressursitõhususe tagamiseks ja ringmajandusele ülemineku toetamiseks üldise grupierandi määruse artikli 47 alusel, on toetuse osakaal suurettevõtjale kuni 45 protsenti, keskmise suurusega ettevõtjale kuni 55 protsenti ja väikeettevõtjale kuni 65 protsenti abikõlblikest kuludest.

Mis on kindlasummaline makse?

Projekti kogumaksumusega kuni 200 000 eurot toetatakse kindlasummalise maksega. Tegemist on lihtsustatud kulude hüvitamise viisiga. Taotlusele tuleb lisada võrreldavad hinnapakkumised ja projekti eelarve, mille alusel selgub projekti kogumaksumus ja toetuse summa. Toetus makstakse välja, kui projekti tulemus on saavutatud ja see on tõendatud. Seda, kui palju tulemuse saavutamiseks tehtud tegevused tegelikult maksma läksid, toetuse maksmisel enam ei kontrollita. Oluline on silmas pidada, et tulemuse saavutamata jäämise korral toetust välja ei maksta ja projekti kallinemine tuleb toetuse saajal ise katta.

Investeeringut energiatõhususe projekti toetatakse tingimusel, kui ettevõttel on olemas või toetuse tulemusel integreeritakse energiajuhtimissüsteem ning taotletakse ISO 14001, ISO 50001 või EMAS-i sertifikaati.

Väikeinvesteeringut toetatakse teostatavusuuringu või energia-, ressursi- või ohtlike ainete kasutamisega seotud auditi alusel. Neid teha ja energiajuhtimissüsteemi juurutada võib vaid personalikuludena!

Suurinvesteeringut toetatakse energia-, ressursi- või ohtlike ainete kasutamisega seotud auditi alusel. Ressursiauditit võib koostada koolitatud spetsialist, nimekirja leiab siit. Energiaauditit energiaaudiitor. Ohtlike ainetega seotud auditi teeb vajaliku pädevusega spetsialist.

Abikõlblikud kulud kõigi tegevuste osas:
1) materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtavate investeeringute kulu;
2) investeeringutega seotud seadistamise kulu;
3) seadmete liisimise kulu, mis on tehtud projekti abikõlblikkuse perioodil, tingimusel et projekti lõppedes läheb asja omandiõigus üle toetuse saajale;
4) teavitamise ja avalikustamise kulu, mis on vajalik teavitusnõude täitmiseks vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusele nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine”;
5) üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel regionaalabi andmisel on abikõlblikud kulud, mis on seotud alginvesteeringu või uut majandustegevust soodustava alginvesteeringuga materiaalsesse või immateriaalsesse varasse ja mida arvestatakse üldise grupierandi määruse artikli 14 lõigetes 4, 6, 7, 8 ja 9 sätestatud tingimuste järgi;
6) üldise grupierandi määruse artikli 36 alusel keskkonnakaitseks antava abi korral on abikõlblikud investeerimise lisakulud, mida arvestatakse üldise grupierandi määruse artikli 36 lõikes 4 sätestatud tingimuste järgi;
7) üldise grupierandi määruse artikli 47 alusel ressursitõhususe tagamiseks ja ringmajandusele ülemineku toetamiseks antava investeeringuteks ette nähtud abi andmisel on kulud abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 47 lõike 7 tingimuste järgi;
8) üldise grupierandi määruse artikli 38 alusel energiatõhususe suurendamiseks antava abi puhul on kulu abikõlblik üldise grupierandi määruse artikli 38 lõike 3 tingimuste järgi;
9) projektijuhtimise kulu on abikõlblik sisseostetud teenusena kuni viie protsendi ulatuses projekti abikõlblikest kuludest;
10) otsene personalikulu on abikõlblik ühendmääruse § 16 kohaselt kuni 15 protsendi ulatuses projekti abikõlblikest kuludest projektis vajaliku teostatavusuuringu või auditi tegemiseks või keskkonna- ja energiajuhtimissüsteemi integreerimiseks;
11) muud kulud, mis on vajalikud § 3 lõikes 1 nimetatud eesmärkide saavutamiseks;
12) taristu objekti kliimakindluse tagamise hindamise kulu;
13) paragrahvi 5 lõike 1 punktides 4, 5 ja 6 nimetatud investeeringu eelduseks vajaliku auditi tegemine.

Ressursitõhususe projektide puhul (tegevused 1 ja 4) on l isaks eelnimetatud kuludele abikõlblikud järgmised kulud:
1) seadmete soetamine või väljavahetamine uuenduslike ja ressurssi säästvamate vastu;
2) seadmete soetamine oma või teiste tootmisjääkide kasutamiseks, mis vähendab esmase ja suurendab teisese toorme kasutamist tootmisprotsessis.

Energiasäästu investeeringute (tegevused 2 ja 5) puhul on lisaks abikõlblikud:
1) ISO 14001, ISO 50001 ja EMAS-i keskkonna- ja energiajuhtimissüsteemide integreerimine, sealhulgas sertifikaatide taotlemine;
2) tehnosüsteemide automatiseerimine, automaatika ja mõõtesüsteemide paigaldamine;
3) energiatõhusa lahenduse rakendamine, näiteks kütte-, jahutus- ja ventilatsiooniseadmetes, või ka fossiilkütuste kasutamisest loobumine; senisest lahendusest energiatõhusamad investeeringud;
4) jääksoojuse kasutamiseks tehtavad investeeringud;
5) energiamajanduse korralduse seadusele vastava ja energiaauditi miinimumnõuetele vastavate energiaauditite koostamine.

Ohtlike ainete vähendamise (tegevused 3 ja 6) puhul on lisaks abikõlblikud:
1) ohutu materjaliringluse edendamiseks vajalikud tegevused, mis on seotud ohtlike ainete asendamisega toodetes, tegevustes ja teenustes;
2) seadmete soetamine või väljavahetamine uuenduslike ja erinevates protsessides ohutut materjaliringlust toetavate seadmete vastu.

Abikõlbmatud on lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud abikõlbmatutele kuludele järgmised kulud:
1) projektijuhtimise kulu alla 200 000 euro suuruse kogumaksumusega projektide korral;
2) kulu sõiduki soetamiseks või rendiks;
3) kinnisvara ostmise või rentimise kulu;
4) üld- ja tegevuskulud;
5) muu projektiga mitteseotud ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatu või ebaoluline kulu;
6) riigiabi eeskirjade kohaselt abikõlbmatu kulu;
7) muud punktides 2 ja 3 nimetamata rendikulud;
8) hoonete rekonstrueerimise ja uuendamise kulu, kui see ei ole otseselt seotud toetatava tegevusega;
9) energiatootmine, välja arvatud TAT § 6 lõike 2 punktis 8 nimetatud kulu; (lõige 2 8) üldise grupierandi määruse artikli 38 alusel energiatõhususe suurendamiseks antava abi puhul on kulu abikõlblik üldise grupierandi määruse artikli 38 lõike 3 tingimuste järgi;)
10) taastuvenergia salvestamise lahendused, välja arvatud TAT § 6 lõike 2 punktis 8 nimetatud kulu;
11) sisepõlemismootoril põhinevate seadmete soetamine.

Toetust anname Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditest.

Taotlusvorm avati täitmiseks 27. oktoobril 2025 kell 10.

10.11.2025 kell 10:00:47 seisuga on taoltusvooru eelarve taotlustega kaetud. Taotlusi esitati 15,07 miljoni euro mahus. Taotlusi saab veel esitada, kuid vooru eelarve ammendumisel taotlusi rohkem vastu ei võeta. Esitatud taotlusi rahuldatakse kuni eelarve ammendumiseni.

Taotlus esitatakse e-toetuse keskkonnas, taotlusvoor "Ressursi- ja energiatõhusus ning ohutu materjaliringlus ettevõtetele" .

Taotluse lisamaterjalide vormid ja juhendid avaldatakse lehe paremas osas infokastis.

Taotlus peab sisaldama lisaks ühendmääruse § 4 lõikes 1 nimetatud nõuete täitmist tõendavatele dokumentidele ning ühendmääruse § 4 lõikes 2 nimetatud kinnitustele järgmiseid andmeid ja dokumente:

projekti eesmärgi ja kavandatavate toetatavate tegevuste kirjeldus, sealhulgas projekti tegevuste elluviimise asukoht;
kinnitus, et projekt vastab põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“;
kui taotleja on taotlenud või taotleb projektile või projekti üksikutele osadele toetust muudest allikatest, tuleb taotlusele lisada andmed kõigi projekti avaliku sektori toetuste kohta, sealhulgas toetuste kohta muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest;
tõendid omafinantseeringu ja projekti abikõlbmatute kulude tasumise suutlikkuse kohta. Kui omafinantseering tagatakse laenu abil finantsasutusest, lisatakse taotlusele laenuandja krediidikomitee laenuotsus. Erandkorras võib rakendusüksus laenuotsuse esitamata jätmist aktsepteerida, kui taotleja on sellekohase taotluse ja asjakohase tõenduse esitanud ning finantshindamise käigus on taotleja laenu saamise suutlikkus ammendavalt tuvastatav muul viisil;
projektis toetatava tegevusega seotud kinnisasja või ehitise omandiõigust või kasutusõigust tõendavad dokumendid, mis kehtivad taotluse esitamise hetkel, ning kinnitus, et kinnisasja või ehitist kasutatakse sihtotstarbeliselt vähemalt viis aastat pärast projekti viimase lõppmakse saamist;
taotleja kinnitus, et ta nõustub teabe saamisega taotluses avaldatud elektronposti aadressil, elektrooniliselt esitatakse ka projektiga seotud otsused;
volikiri, kui taotleja esindaja tegutseb volituse alusel;
võrreldavad hinnapakkumused ja nende saamiseks tehtud hinnapäringud, projekti eelarve ning kulude loetelu; võrreldavad hinnapakkumused peavad olema saadud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja vastavas turusektoris tegutsevatelt ettevõtjatelt ühesuguse lähteülesande alusel koostatud hinnapäringu tulemusel.
projekti ajakava ja toetuse kasutamise rahastamiskava, mis on realistlik ja kooskõlas §-s 7 sätestatud abikõlblikkuse perioodiga;
kinnitus, et taotlus ei sisalda tegemisel olevaid või tehtud töid;
kinnitus, et taotluses planeeritud tegevus on kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisiseste keskkonnaalaste õigusaktidega ning toetatavate tegevuste elluviimisel arvestatakse nendega;
selgitus taotleja ja taotluse riigiabi nõuetele vastavuse kohta koos asjakohaste lisadega rakendusüksuse kodulehel avaldatud juhendi järgi;
kinnitus, et projekti tegevused vastavad käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja on taotluses märgitud tingimustel tehtavad ega ole vastuolus § 1 lõikes 5 sätestatud tegevustega;
kliimakindluse tagamise hinnang taristuinvesteeringute puhul, mille kestvus on vähemalt viis aastat. Kliimakindluse tagamise hindamise andmekoosseisule kohaldatakse ühendmääruse lisa 3 B-osa;
toetuse summa, selle osakaal abikõlblikest kuludest ja abi liik;
kinnitus, et projekti elluviimisel ei rikuta Euroopa Liidu põhiõiguste hartas toodud põhiõiguseid;
info, mis tõendab taotleja ja partneri ettevõtte suurust, kui ettevõte ei ole suurettevõte;
finantsanalüüs, mis kajastab projektis osaleva ja asjakohasel juhul ka partnerorganisatsiooni majanduslikku olukorda ja taotluses sisalduvat projekti ning vastab rakendusüksuse kehtestatud juhendile;
paragrahvi 5 lõike 1 punktides 1-3 nimetatud tegevuste puhul ajakohane teostatavusuuring, mis on koostatud rakendusüksuse kehtestatud juhendi järgi;
paragrahvi 5 lõike 1 punktides 4-6 nimetatud tegevuste puhul ajakohane audit, mis on koostatud ressursi- ja ohutu materjaliringluse edendamiseks rakendusüksuse kehtestatud juhendi järgi ning energiatõhususe projektide puhul energiamajanduse korralduse seaduse §-s 27 sätestatud nõuete kohaselt;
ühendmääruse § 4 lõikes 3 nõutud kinnitus, kui projekti viiakse ellu koos partneriga;
kinnitus, et toetust ei taotleta projektile, mis on seotud tootmise ümberpaigutamisega üldise grupierandi määruse artikli 14 lõike 16 tähenduses, kui toetust taotletakse regionaalabina;
andmed taotleja kohta, sealhulgas nimi ja kinnitus taotleja suuruse kohta.

Võrreldavad hinnapakkumused peavad olema saadud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja vastavas turusektoris tegutsevatelt ettevõtjatelt ühesuguse lähteülesande alusel koostatud hinnapäringu tulemusel.

Juhendid, finantsanalüüsi failid ja dokumentide vormid leiate lehe parempoolsest infokastist. Iga taotlus peab sisaldama vastava tegevuse teostatavusuuringut või auditit ning vastavat finantsanalüüsi faili.

Toetust antakse jooksva taotlusvooru kaudu eelarve ammendumiseni. Taotlusi menetletakse nende laekumise järjekorras. Taotlused rahuldatakse tingimustele vastavaks tunnistamise järjekorras kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni.

Vähemalt 40 protsenti taotlusvooru eelarvest tuleb suunata toetusteks tootmis- või teenindusüksustesse projektidele, mis viiakse ellu väljaspool Tallinna ja Tartu regioone.

Taotluse menetlus

Taotluse menetlemine koosneb taotluse ning taotleja ja partneri nõuetele vastavuse kontrollist, hindamisest ja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.

Rakendusüksus võib anda puuduse kõrvaldamiseks taotlejale ja partnerile kuni kümne tööpäeva pikkuse tähtaja. Rakendusüksus võib põhjendatud juhtudel tähtaega pikendada.

Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 65 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest. Taotluse menetlemise aega võib rakendusüksus põhjendatud juhtudel pikendada.

Rakendusüksus võib taotluse läbivaatamise käigus nõuda taotlejalt ja partnerilt selgitusi ja lisateavet taotluses esitatud andmete kohta või taotluse muutmist, kui esitatud taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad selgitamist, muutmist või dokumentide lisamist.

Rakendusüksus tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud käesolevas määruses sätestatud nõuded. Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise otsuse, kui on täidetud kõik käesolevas määruses taotlejale, partnerile ja taotlusele esitatud nõuded ning projekt vastab §-s 14 nimetatud valikukriteeriumidele.

Siit leiad KIKi kodulehelt selgituse, kuidas käib KIKi projektide elluviimine. Täpsed nõuded tulenevad iga toetuse ja rahastuallika õigusaktidest, rahastusotsusest ning KIKi kehtestatud nõuetest.

Selle toetusega seotud projekti elluviimiseks vajalikud materjalid leiad siit lehe paremalt poolt.

Alustage projekti elluviimist rahastusotsuses määratud tähtajal, kuid mitte enne taotluse esitamist või rahastusotsuses näidatud aega (va ettevalmistavad tegevused, mida võib teha alates 13.10.2025.). Rahastusotsus ja seal toodud tingimused on projekti elluviimise alus. Soovitame otsuse põhjalikult läbi lugeda, kuna see täpsustab toetuse kasutamise tingimusi teie projekti elluviimisel.

Projekti elluviimine koosneb:

hangete plaani ja maksete prognoosi esitamine
hangete läbiviimine
kuludokumentide esitamine ja toetuse maksmine
aruandlus

Hangete plaani ja maksete prognoosi vormi leiate KIKi veebilehelt. Rahastusotsuses on tähtajad, millal hangete plaan tuleb esitada. Esitage hangete plaan kohe ka siis, kui see on muutunud.

Hangete läbiviimisel tuleb ÜF projektide puhul lähtuda ühendmääruse §-st 11, toetuse andmise tingimustest ja rahastusotsusest.

Meetme tingimustega on kehtestatud tähtaeg esimese hanke väljakuulutamiseks (kuus kuud).

Kui otsuses on projekt määratud kindlasummalise maksega projektiks (kogumaksumus alla 200 000 euro), siis hankedokumente KIKile ei esitata ja KIK ei kontrolli hankeid.

Kui rahastusotsuses nii ette nähakse, tuleb hanke või ostumenetluse dokumendid esitada KIKile üle vaatamiseks enne hanke avaldamist. Aitame tuvastad võimalikke kitsaskohti, aga vastutus dokumentide korrektsuse eest jääb toetuse saajale.

Pärast hankelepingu sõlmimist võib KIK kontrollida hanke õiguspärasust.

Kui teete hanke riigihangete registris, siis lisage KIKi projektikoordinaator vastava hanke juurde kui „vaatleja“. Sõlmitud leping sisestage kohe pärast sõlmimist e-toetuse keskkonda.

Hanke ja lepingu andmed esitatakse e-toetuses moodulis Hanked ja lepingud.

Hangete läbiviimine on vastuturikas ning eksimused võivad kaasa tuua toetuse tagasinõudeid. Hangete korrektseks läbiviimiseks saab lähtuda RHS § 3 juhisest, RTK juhisest „Ostumenetluse kuldreeglid“ https://pilv.rtk.ee/s/Y4nQzsFADMXnmtf. Soovitame tutvuda ka Rahandusministeeriumin soovitustega hangetele, milles käsitletavad põhimõtted on kasutatavad ka eraettevõtete hangetel.

Projekti muudatused

Kui projekti elluviimise käigus tekib vajadus projekti tegevuste, kestuse või muude muudatuste sisseviimiseks, siis pöörduge viivitamata KIKi projektikoordinaatori poole. Enne hankelepingu muutmist esitage KIKile üle vaatamiseks muudatuse eelnõu.

Kuludokumendid esitage E-toetuse keskkonna kaudu.

Andmete sisestamisel on abiks väljade juures olev abiinfo. Toetust maksame tehtud kulude eest (see tähendab kättesaadud asjade eest), ettemaksu KIK ei maksa.

Kui taotluse rahuldamise otsuse alusel makstakse toetust kindlasummalise maksena, siis esitab toetuse saaja maksetaotluse projekti elluviimise järel koos dokumentide ja tõenditega, mille olemus täpsustatakse rahastusotsusega (nt tööde üleandmise-vastuvõtmise akt, kasutusluba või kasutusteatis, projekti lõpparuanne vms).

Kuludokumentide menetlemise aeg on kuni 80 kalendripäeva nõuetele vastava dokumendi E-toetuses esitamisest arvates. Kui esitatud dokumendid ei vasta nõuetele, võtab KIKi projektikoordinaator teiega E-toetuse postkasti kaudu ühendust ja teavitab teid puudustest. Kirja näete E-toetuse keskkonda sisse logides. Kuludokumentide menetlemise aeg pikeneb selle võrra, kui kaua dokumente parandate.

Riigikassa maksab toetuse välja toetuse saajale.

Kuludokumentide esitamise juhendid

Esimeses juhendis on ülevaade moodulist. Teised juhendid annavad suunised, kuidas erinevate toetuse maksmisviiside korral andmeid sisestada.

Mooduli ülevaade– taotlus toetuse väljamaksmiseks saab alguse kulu või tegevuse andmete sisestamisest. Seejärel esitab allkirjaõiguslik või volitatud isik need toetuse andjale.
Dokumendi liik: kuludokument – tõendatakse tekkinud kulu ja selle täies mahus tasumist. Toetuse väljamakse tehakse tekkinud kulude alusel.
Dokumendi liik: osaliselt tasutud kuludokument– tõendatakse tekkinud kulu ja selle omafinantseeringu ulatuses tasumist. Toetuse väljamakse tehakse tekkinud kulude alusel, kuid nõuab hilisemat kulu täies mahus tasumise tõendamist.

Projekti aruandluse kord määratakse rahastusotsusega.

Toetuse saaja esitab projekti vahearuande rakendusüksuse poolt määratud ajal.

Projekti lõpparuanne esitatakse projekti tegevuste lõppemise järel ja hiljemalt 30 tööpäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu e-toetuse keskkonnas. Lõppmakse teeb KIK pärast lõpparuande heakskiitmist.

Saada KIK-i küsimus mis võiks huvitada paljusid taotlejaid (e-kiri )

Kas meetme vastu on suur huvi? Jah. Märgime, et kuigi taotlusi menetletakse nende laekumise järjekorras, siis taotlused rahuldatakse tingimustele vastavaks tunnistamise järjekorras kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni.
Kas ainult päikesepaneelidele või akupankadele saab toetust? Ei, sest need üksi ei suurenda energiatõhusust. Energiatõhusus on energiakasutuse vähenemine tegevuse, protsessi, väljundi või pindala ühiku kohta.
Kas käibemaks tuleb arvestada projekti kuluks, kui määrata projekti maksumust? Jah, ka siis kui käibemaks on tagastatav. Eelarveprojekti põhjal määratud kindlasummalise makse piirmäära puhul vaadatakse projekti kogumaksumust, seega tuleb arvestada käibemaksu summaga piirmäära arvestamisel, isegi kui see ei ole abikõlblik. Tuleneb see ÜSM art 53 lõige 3 punktist b, kus räägitakse tegevuse kogumaksumusest, mitte tegevuse abikõlblikust maksumusest. ÜSM kasutab läbivalt mõistet kogumaksumus nii, et see tähendab projekti maksumust koos käibemaksuga, nt vt art 64.
ÜSM art 53 3. b): eelarveprojekti, mis koostatakse iga üksikjuhtumi kohta eraldi ja lepitakse eelnevalt kokku tegevuse valinud asutusega, kui tegevuse kogumaksumus ei ületa 200 000 eurot, alusel;
Kas hoonete rekonstrueerimiseks saab toetust? Ei, hoonete rekonstrueerimise ja uuendamise kulu, kui see ei ole otseselt seotud toetatava tegevusega, pole toetatav. Toetatav on tehnosüsteemide automatiseerimine, automaatika ja mõõtesüsteemide paigaldamine; energiatõhusa lahenduse rakendamine, näiteks kütte-, jahutus- ja ventilatsiooniseadmetes, või ka fossiilkütuste kasutamisest loobumine; senisest lahendusest energiatõhusamad investeeringud.
Kas kulutusi ei tohi teha enne kui on taotlus esitatud? Kulutusi võib teha alates taoltuse esitamisele järgnevast päevast. Enne taotluse esitamist tehtud kulud on abikõlblikud alates 13.10.2025 vaid suurinvesteeringu auditi tegemiseks, taristu objekti kliimakindluse tagamise hindamiseks ning otsese personalikuluna projektis vajaliku teostatavusuuringu või auditi tegemiseks või keskkonna- ja energiajuhtimissüsteemi integreerimiseks, millisel juhul on kulud abikõlblikud alates vooru väljakuulutamise päevast 13.10.2025.
Kes võib teha tesostatavusuuringu ja auditi? Teostatavusuuringu võib ise koostada. Ressursiauditit võib koostada koolitatud spetsialist, nimekirja leiab siit. Energiaauditit energiaaudiitor. Ohtlike ainetega seotud auditi vajaliku pädevusega spetsialist.
Kas suurettevõte võib regionaalabi saada? Regionaalabina saavad suurettevõtted toetust vaid siis, kui tegu on „uut majandustegevust tekitava alginvesteeringuga” (GBER art 2 p 51). art 2 p 51) „uut majandustegevust tekitav alginvesteering” – a) investeering materiaalsesse ja/või immateriaalsesse varasse seoses mõnega järgmistest: /.../ uue ettevõtte asutamine, /.../ ettevõtte tegevuse mitmekesistamine tingimusel, et uus tegevusala ei ole sama mis ettevõtte varasem tegevusala ega sellega sarnane tegevusala; või b) vara soetamine ettevõttelt, mis on lõpetanud tegevuse või oleks tegevuse lõpetanud, kui seda ei oleks ostetud, kui soetatud varaga teostatav uus tegevus ei ole sama või sarnane tegevusalaga, mida ettevõtte teostas enne vara soetamist. Üksnes ettevõtja aktsiate omandamine ei kvalifitseeru uut majandustegevust tekitavaks alginvesteeringuks; 50) „sama või sarnane tegevusala” – Euroopa Liidu majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE Rev. 2) samasse klassi (neljakohaline arvkood) kuuluv tegevusala;
Kas soetada võib kasutatud seadmeid? Kasutatud seadmeid võivad soetada regionaalabina VKE määratluse alla kuuluvad ettevõtted (GBER art 14 p 6) ning VTAna ja teisi abiliike kasutades. Soovitame riigiabi alustes eelnevalt täielikult veenduda, sest ebaseadusliku riigiabi saamisel vastutab selle eest riigiabi saaja. Vt ka Rahandusmiisteeriumi riigiabi lehelt.
Millist abiliiki saab kasutada projekijuhtimisteenusele? VTAd.
Kas üks taotleja võib esitada mitu projekti ühte vooru? Kas ka ühe ja sama tootmisüksuse kohta? Selles voorus pole piiranguid, seega võib üks taotleja potentsiaalselt mitu projekti esitada. Ühe ja sama tootmisüksuse kohta teoreetiliselt on võimalik aga praktiliselt tekib küsimus, kuidas on neid võimalik eraldada, kuna projekti ei tohi kunstlikult jupitada ja peab moodustama ikkagi terviku.
Mis riigiabi liik hoone energiatõhususele sobib? Lubatud on ehituse kulud, kui need on otseselt seotud toodete ja teenustega. Artikkel 38a (hoonete energiatõhusus) ei ole selle TATiga hõlmatud. Riigiabi alus sõltub konkreetsest projektist. Ehituse kulud peavad olema seotud otseselt toodete-teenustega. Hooned ei ole välistatud artiklite 36 ja 38 all, aga hoone energiatõhusus ei saa olla projekti põhieesmärgiks. Artikkel 14 on ilmselt neist riigiabi alustest kõige paindlikum aga selle võrra ka väiksema toetuse määraga.