Ressursi- ja energiatõhusus ning ohutu materjaliringlus ettevõtetele

Toetuse taotlemine avati 27.10.2025 kell 10.00. 

Taotlusi esitati seisuga 10.11.2025 üle eelarve, kuid taotluste hindamise käigus on meetme eelarve osaliselt vabanenud. Jätkame taotluste vastuvõttu ja menetlust kuni eelarve ammendumiseni.

Taotlus esitatakse e-toetuse keskkonnas, taotlusvoor "Ressursi- ja energiatõhusus ning ohutu materjaliringlus ettevõtetele" . 

Taotluse lisamaterjalide vormid ja juhendid avaldatakse lehe paremas osas infokastis. 

Toetust antakse jooksva taotlusvooru kaudu eelarve ammendumiseni. Taotlusi menetletakse nende laekumise järjekorras. Taotlused rahuldatakse tingimustele vastavaks tunnistamise järjekorras kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni.

Vähemalt 40 protsenti taotlusvooru eelarvest tuleb suunata toetusteks tootmis- või teenindusüksustesse projektidele, mis viiakse ellu väljaspool Tallinna ja Tartu regioone.

Taotluse menetlus

Taotluse menetlemine koosneb taotluse ning taotleja ja partneri nõuetele vastavuse kontrollist, hindamisest ja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. 

Rakendusüksus võib anda puuduse kõrvaldamiseks taotlejale ja partnerile kuni kümne tööpäeva pikkuse tähtaja. Rakendusüksus võib põhjendatud juhtudel tähtaega pikendada.

Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 65 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest. Taotluse menetlemise aega võib rakendusüksus põhjendatud juhtudel pikendada. 

Rakendusüksus võib taotluse läbivaatamise käigus nõuda taotlejalt ja partnerilt selgitusi ja lisateavet taotluses esitatud andmete kohta või taotluse muutmist, kui esitatud taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad selgitamist, muutmist või dokumentide lisamist. 

Rakendusüksus tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud käesolevas määruses sätestatud nõuded. Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise otsuse, kui on täidetud kõik käesolevas määruses taotlejale, partnerile ja taotlusele esitatud nõuded ning projekt vastab §-s 14 nimetatud valikukriteeriumidele.

Siit leiad KIKi kodulehelt selgituse, kuidas käib KIKi projektide elluviimine. Täpsed nõuded tulenevad iga toetuse ja rahastuallika õigusaktidest, rahastusotsusest ning KIKi kehtestatud nõuetest.

Selle toetusega seotud projekti elluviimiseks vajalikud materjalid leiad siit lehe paremalt poolt. 

Alustage projekti elluviimist rahastusotsuses määratud tähtajal, kuid mitte enne taotluse esitamist või rahastusotsuses näidatud aega (va ettevalmistavad tegevused, mida võib teha alates 13.10.2025.). Rahastusotsus ja seal toodud tingimused on projekti elluviimise alus. Soovitame otsuse põhjalikult läbi lugeda, kuna see täpsustab toetuse kasutamise tingimusi teie projekti elluviimisel. 

Projekti elluviimine koosneb:

• hangete plaani ja maksete prognoosi esitamine
• hangete läbiviimine
• kuludokumentide esitamine ja toetuse maksmine
• aruandlus

Hangete plaani ja maksete prognoosi vormi leiate KIKi veebilehelt.  Rahastusotsuses on tähtajad, millal hangete plaan tuleb esitada. Esitage hangete plaan kohe ka siis, kui see on muutunud.

Hangete läbiviimisel tuleb ÜF projektide puhul lähtuda ühendmääruse  §-st 11, toetuse andmise tingimustest ja rahastusotsusest. 

Meetme tingimustega on kehtestatud tähtaeg esimese hanke väljakuulutamiseks (kuus kuud).  

Kui otsuses on projekt määratud kindlasummalise maksega projektiks (kogumaksumus alla 200 000 euro), siis hankedokumente KIKile ei esitata ja KIK ei kontrolli hankeid.

Kui rahastusotsuses nii ette nähakse, tuleb hanke või ostumenetluse dokumendid esitada KIKile üle vaatamiseks enne hanke avaldamist. Aitame tuvastad võimalikke kitsaskohti, aga vastutus dokumentide korrektsuse eest jääb toetuse saajale. 

Pärast hankelepingu sõlmimist võib KIK kontrollida hanke õiguspärasust. 

Kui teete hanke riigihangete registris, siis lisage KIKi projektikoordinaator vastava hanke juurde kui „vaatleja“. Sõlmitud leping sisestage kohe pärast sõlmimist e-toetuse keskkonda.

Hanke ja lepingu andmed esitatakse e-toetuses moodulis Hanked ja lepingud.

Hangete läbiviimine on vastuturikas ning eksimused võivad kaasa tuua toetuse tagasinõudeid. Hangete korrektseks läbiviimiseks saab lähtuda RHS § 3 juhisest, RTK juhisest „Ostumenetluse kuldreeglid“  https://pilv.rtk.ee/s/Y4nQzsFADMXnmtf. Soovitame tutvuda ka Rahandusministeeriumin soovitustega hangetele, milles käsitletavad põhimõtted on kasutatavad ka eraettevõtete hangetel.

Projekti muudatused

Kui projekti elluviimise käigus tekib vajadus projekti tegevuste, kestuse või muude muudatuste sisseviimiseks, siis pöörduge viivitamata KIKi projektikoordinaatori poole. Enne hankelepingu muutmist esitage KIKile üle vaatamiseks muudatuse eelnõu.

Kuludokumendid esitage E-toetuse keskkonna kaudu. 

Andmete sisestamisel on abiks väljade juures olev abiinfo. Toetust maksame tehtud kulude eest (see tähendab kättesaadud asjade eest), ettemaksu KIK ei maksa.

Kui taotluse rahuldamise otsuse alusel makstakse toetust kindlasummalise maksena, siis esitab toetuse saaja maksetaotluse projekti elluviimise järel koos dokumentide ja tõenditega, mille olemus täpsustatakse rahastusotsusega (nt tööde üleandmise-vastuvõtmise akt, kasutusluba või kasutusteatis, projekti lõpparuanne vms).

Kuludokumentide menetlemise aeg on kuni 80 kalendripäeva nõuetele vastava dokumendi E-toetuses esitamisest arvates. Kui esitatud dokumendid ei vasta nõuetele, võtab KIKi projektikoordinaator teiega E-toetuse postkasti kaudu ühendust ja teavitab teid puudustest. Kirja näete E-toetuse keskkonda sisse logides. Kuludokumentide menetlemise aeg pikeneb selle võrra, kui kaua dokumente parandate.

Riigikassa maksab toetuse välja toetuse saajale.

Kuludokumentide esitamise juhendid

Esimeses juhendis on ülevaade moodulist. Teised juhendid annavad suunised, kuidas erinevate toetuse maksmisviiside korral andmeid sisestada. 

• Mooduli ülevaade– taotlus toetuse väljamaksmiseks saab alguse kulu või tegevuse andmete sisestamisest. Seejärel esitab allkirjaõiguslik või volitatud isik need toetuse andjale.
• Dokumendi liik: kuludokument – tõendatakse tekkinud kulu ja selle täies mahus tasumist. Toetuse väljamakse tehakse tekkinud kulude alusel.
• Dokumendi liik: osaliselt tasutud kuludokument– tõendatakse tekkinud kulu ja selle omafinantseeringu ulatuses tasumist. Toetuse väljamakse tehakse tekkinud kulude alusel, kuid nõuab hilisemat kulu täies mahus tasumise tõendamist.

Projekti aruandluse kord määratakse rahastusotsusega.

Toetuse saaja esitab projekti vahearuande rakendusüksuse poolt määratud ajal.

Projekti lõpparuanne esitatakse projekti tegevuste lõppemise järel ja hiljemalt 30 tööpäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu e-toetuse keskkonnas. Lõppmakse teeb KIK pärast lõpparuande heakskiitmist.

• Saada KIK-i küsimus mis võiks huvitada paljusid taotlejaid (e-kiri)

1. Kas meetme vastu on suur huvi? Jah. Märgime, et kuigi taotlusi menetletakse nende laekumise järjekorras, siis taotlused rahuldatakse tingimustele vastavaks tunnistamise järjekorras kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni.
2. Kas ainult päikesepaneelidele või akupankadele saab toetust? Ei, sest need üksi ei suurenda energiatõhusust. Energiatõhusus on energiakasutuse vähenemine tegevuse, protsessi, väljundi või pindala ühiku kohta.

3. Kas käibemaks tuleb arvestada projekti kuluks, kui määrata projekti maksumust? Jah, ka siis kui käibemaks on tagastatav. Eelarveprojekti põhjal määratud kindlasummalise makse piirmäära puhul vaadatakse projekti kogumaksumust, seega tuleb arvestada käibemaksu summaga piirmäära arvestamisel, isegi kui see ei ole abikõlblik. Tuleneb see ÜSM art 53 lõige 3 punktist b, kus räägitakse tegevuse kogumaksumusest, mitte tegevuse abikõlblikust maksumusest. ÜSM kasutab läbivalt mõistet kogumaksumus nii, et see tähendab projekti maksumust koos käibemaksuga, nt vt art 64. 

   ÜSM art 53 3. b): eelarveprojekti, mis koostatakse iga üksikjuhtumi kohta eraldi ja lepitakse eelnevalt kokku tegevuse valinud asutusega, kui tegevuse kogumaksumus ei ületa 200 000 eurot, alusel;

4. Kas hoonete rekonstrueerimiseks saab toetust? Ei, hoonete rekonstrueerimise ja uuendamise kulu, kui see ei ole otseselt seotud toetatava tegevusega, pole toetatav. Toetatav on tehnosüsteemide automatiseerimine, automaatika ja mõõtesüsteemide paigaldamine; energiatõhusa lahenduse rakendamine, näiteks kütte-, jahutus- ja ventilatsiooniseadmetes, või ka fossiilkütuste kasutamisest loobumine; senisest lahendusest energiatõhusamad investeeringud.
5. Kas kulutusi ei tohi teha enne kui on taotlus esitatud? Kulutusi võib teha alates taoltuse esitamisele järgnevast päevast. Enne taotluse esitamist tehtud kulud on abikõlblikud alates 13.10.2025 vaid suurinvesteeringu auditi tegemiseks, taristu objekti kliimakindluse tagamise hindamiseks ning otsese personalikuluna projektis vajaliku teostatavusuuringu või auditi tegemiseks  või keskkonna- ja energiajuhtimissüsteemi integreerimiseks, millisel juhul on kulud abikõlblikud alates vooru väljakuulutamise päevast 13.10.2025.
6. Kes võib teha tesostatavusuuringu ja auditi? Teostatavusuuringu võib ise koostada. Ressursiauditit võib koostada koolitatud spetsialist, nimekirja leiab siit. Energiaauditit energiaaudiitor. Ohtlike ainetega seotud auditi vajaliku pädevusega spetsialist.
7. Kas suurettevõte võib regionaalabi saada? Regionaalabina saavad suurettevõtted toetust vaid siis, kui tegu on „uut majandustegevust tekitava alginvesteeringuga” (GBER art 2 p 51). art 2 p 51) „uut majandustegevust tekitav alginvesteering” – a) investeering materiaalsesse ja/või immateriaalsesse varasse seoses mõnega järgmistest: /.../ uue ettevõtte asutamine, /.../ ettevõtte tegevuse mitmekesistamine tingimusel, et uus tegevusala ei ole sama mis ettevõtte varasem tegevusala ega sellega sarnane tegevusala; või b) vara soetamine ettevõttelt, mis on lõpetanud tegevuse või oleks tegevuse lõpetanud, kui seda ei oleks ostetud, kui soetatud varaga teostatav uus tegevus ei ole sama või sarnane tegevusalaga, mida ettevõtte teostas enne vara soetamist. Üksnes ettevõtja aktsiate omandamine ei kvalifitseeru uut majandustegevust tekitavaks alginvesteeringuks;  50) „sama või sarnane tegevusala” – Euroopa Liidu majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE Rev. 2) samasse klassi (neljakohaline arvkood) kuuluv tegevusala;
8. Kas soetada võib kasutatud seadmeid?  Kasutatud seadmeid võivad soetada regionaalabina VKE määratluse alla kuuluvad ettevõtted (GBER art 14 p 6) ning VTAna ja teisi abiliike kasutades. Soovitame riigiabi alustes eelnevalt täielikult veenduda, sest ebaseadusliku riigiabi saamisel vastutab selle eest riigiabi saaja. Vt ka Rahandusmiisteeriumi riigiabi lehelt.
9. Millist abiliiki saab kasutada projekijuhtimisteenusele? VTAd.
10. Kas üks taotleja võib esitada mitu projekti ühte vooru? Kas ka ühe ja sama tootmisüksuse kohta? Selles voorus pole piiranguid, seega võib üks taotleja potentsiaalselt mitu projekti esitada. Ühe ja sama tootmisüksuse kohta teoreetiliselt on võimalik aga praktiliselt tekib küsimus, kuidas on neid võimalik eraldada, kuna projekti ei tohi kunstlikult jupitada ja peab moodustama ikkagi terviku.
11. Mis riigiabi liik hoone energiatõhususele sobib? Lubatud on ehituse kulud, kui need on otseselt seotud toodete ja teenustega. Artikkel 38a (hoonete energiatõhusus) ei ole selle TATiga hõlmatud. Riigiabi alus sõltub konkreetsest projektist. Ehituse kulud peavad olema seotud otseselt toodete-teenustega. Hooned ei ole välistatud artiklite 36 ja 38 all,  aga hoone energiatõhusus ei saa olla projekti põhieesmärgiks. Artikkel 14 on ilmselt neist riigiabi alustest kõige paindlikum aga selle võrra ka väiksema toetuse määraga.