Ettevõtete ressursiauditid

Mida toetame? 

Toetame ettevõtete ressursiauditite koostamist. Toetust saab

• Ülevaatliku auditi tegemiseks
• Detailse auditi tegemiseks.

Ülevaatlik audit on sobilik ettevõtetele, kellel ei ole varasemat süsteemset ülevaadet oma ressursikasutusest. Kui ettevõte on varasemalt oma ressursikasutust analüüsinud, kasvõi siseselt, tasub taotleda toetust detailse auditi tegemiseks. Detailne ressursikasutuse audit on eelduseks tulevases investeeringumeetmes toetuse taotlemisel kui projekti kogueelarve ületab 200 000 eurot. Alla 200 000euroste projektide puhul piisab ka ülevaatlikust auditist.

Kuidas saab toetust taotleda?

Taotluse saab esitada E-toetuse keskkonnas. Valitsuse otsusel tuleb vähemalt 40% taotlusvooru eelarvest suunata toetusteks väljapoole Tallinna regiooni ja Tartu linna. Arvestus on tootmisüksuse asukoha alusel. Seetõttu tuleb taotluse esitamiseks valida õige nimetusega voor:

Kes saavad toetust taotleda?

Taotleja võib olla äriühing, kelle põhitegevus või kõrvaltegevus vastab vähemalt 20% müügitulu ulatuses „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK)” järgmistele koodidele: mäetööstus (jagu B, alajagu 07-09) või töötlev tööstus (jagu C, alajagu 10-33). EMTAK koodide selgitused leiab RIK lehelt, oma tegevusala on leitav Äriregistrist ettevõtja andmete juurest.

Toetuse taotleja peab vastama ühendmääruse §-s 3 nimetatud nõuetele.

Määrust ei kohaldata (st toetust ei anta) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7 nimetatud tegevustele ja tegevusaladele, sealhulgas seadmete soetamiseks, mis kasutavad fossiilkütuseid.

Toetuse suurus:

• ülevaatliku auditi tegemiseks 4265,70 eurot;
• väikeettevõtte detailse auditi tegemiseks 7045,60 eurot;
• keskmise suurusega ja suurettevõtte detailse auditi tegemiseks 8675,20 eurot;
• väikeettevõtte detailse auditi tegemiseks juhul, kui enne on rahastatud ülevaatliku auditi tegemist, 2779,90 eurot;
• keskmise suurusega ja suurettevõtte detailse auditi tegemiseks juhul, kui enne on rahastatud ülevaatliku auditi tegemist, 4409,49 eurot.

Esimeses voorus antakse toetust kokku 500 000 eurot.

Taotluses esitatakse

1) andmed taotleja kohta;
2) projekti eesmärgi ja kavandatavate toetatavate tegevuste kirjeldus;
3) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta;
4) teave, mis tõendab taotleja ettevõtte suurust (vormi leiab lehe paremast servast taotluse materjalide juurest);
5) kinnitus, et taotlus ei sisalda ellu viidud töid;
6) selgitus taotleja ja taotluse vastavuse kohta vähese tähtsusega abi nõuetele (vormi leiab lehe paremast servast taotluse materjalide juurest);
7) kinnitus, et projekt vastab TAT § 10 lõike 1 kohasele ettevõtte põhi- või kõrvaltegevusele ega ole § 10 lõikes 3 nimetatud välistustega vastuolus;
8) kui taotleja on taotlenud või taotleb projektile või projekti üksikutele osadele toetust muudest allikatest, tuleb taotlusele lisada andmed kõigi projekti avaliku sektori toetuste kohta, sealhulgas toetuste kohta muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest;
9) kinnitus, et määruse raames toetatavad tegevused arvestavad kõiki asjakohaseid keskkonnaalaseid õigusakte.

Projekti näitajate osa on tehnilistel põhjustel vajalik täita, et neid saaks kasutada hiljem projekti käigus valmiva auditi näitajate väljatoomiseks. Näide on toodud lehe allosas (Taotluse "Näitajad" osa täitmine). 

Kui kaua võib projekt kesta? 

Audit tuleb läbi viia 18 kuu jooksul.

Taotluse hindamine koosneb järgmistest tegevustest:

1) taotluse registreerimine;
2) taotluse läbivaatamine;
3) selgituste ja lisateabe küsimine;
4) taotluse täiendus- ja muudatusettepanekute tegemine;
5) taotluse ja taotleja nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamine;
6) taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, kõrvaltingimusega rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine.

Taotlusi vaadatakse läbi nende esitamise järjekorras. Taotluse läbivaatamise käigus kontrollitakse taotluse ja selle lisadokumentide ning taotleja vastavust määruse nõuetele ja taotletava toetuse kulude abikõlblikkust. Taotlus ja taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik määruses taotlusele ja taotlejale esitatud nõuded.

Projekt kuulub rahastamisele ja toetuse taotlus rahuldamisele, kui on täidetud kõik käesolevas määruses taotlejale ja taotlusele esitatud nõuded ning taotluses kirjeldatud projekt vastab ettenähtud valikukriteeriumitele.

  Projekti rahastamise otsustamisel lähtub rakendusüksus järgmistest valikukriteeriumitest:
  1) projekti kooskõla keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) ringmajanduse tegevussuuna tagamiseks, mõju perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava erieesmärgile ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele;
  2) projekti põhjendatus;
  3) projekti kuluefektiivsus;
  4) taotleja suutlikkus projekt ellu viia;
  5) projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtte ja sihiga „Majandus – Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik” kliima ja keskkonna ning regionaalse arengu valdkonnas.

Esimene kriteerium loetakse täidetuks, kui taotluse ja selle lisadokumentide alusel on võimalik asuda seisukohale, et projekt panustab määruses nimetatud toetuse andmise eesmärkidesse, sealhulgas „Eesti 2035” sihti „Majandus – Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik” kliima ja keskkonnavaldkonnas.

Teine kriteerium loetakse täidetuks, kui toetuse taotluses kajastatud tegevused vastavad määruse §-s 5 nimetatud toetatavatele tegevustele ning toetuse taotluse lisadokumendid kinnitavad selliste tegevuste nõuetekohase elluviimise võimalust.

Kolmas kriteerium loetakse täidetuks, kui saadud taotleja info alusel on võimalik asuda põhjendatult seisukohale, et kavandatav eelarve on käesoleva määrusega kooskõlas.

 Neljas kriteerium loetakse täidetuks, kui taotleja vastab kõigile määruses taotlejale sätestatud nõuetele.

  Viies kriteerium loetakse täidetuks, kui toetuse taotluses kajastatud teabe põhjal on võimalik asuda seisukohale, et toetatav projekt vastab määruse §-s 3 sätestatud toetuse andmise eesmärkidele.

  Rahastatakse projekti üksnes juhul, kui see vastab kõigile nimetatud valikukriteeriumitele.

Pärast taotluse esitamist või rahastusotsuse saamist tuleb koostada ressursiaudit.

Ressursikasutuse analüüs ehk ressursiaudit on süstemaatiline protseduur, mis:

• annab adekvaatse ülevaate olemasolevast ressursikasutusest analüüsitaval objektil;
• põhineb analüüsitava objekti sisend-väljundvoogude analüüsil;
• määrab tegurid, mis mõjutavad ressursside tarbimist;
• määrab kindlaks ja järjestab võimalikud ressursisäästumeetmed.

Auditi koostamisel lähtutakse auditi koostamise juhistest ("Nõuded ressursiauditile" on leitav KIKi veebilehel  paremas servas). 

Ressursiauditi teeb ettevõttes sel alal vastavalt koolitatud ning ressursiaudiitori nõuetele vastav spetsialist. Audiitorile esitatavad nõuded leiab auditi koostamise juhendi ptk 3.1 ja 4.1. Ettevõtete ressursitõhususe meetme raames on koolitatud 53 energia- ja ressursijuhtimise spetsialisti.  Nende andmed leiab KLIM ringmajanduse veebilehelt. 

Audiitori leidmisele ja temaga sõlmitavale lepingule meetmest tulenevaid piiranguid ega nõudeid ei ole. Kui valmib nõuetele vastav auditiaruanne, esitatakse see projekti lõpparuande osana KIKile koos väljamaksetaotlusega, kulu hüvitatakse standardiseeritud ühikuhinna alusel (st ettemääratud summas ning ilma kuludokumente küsimata). 

Auditiga kavandatavad tegevused peavad olema kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetega. Selleks esitatakse auditi lisana „ei kahjusta oluliselt“ (DNSH) hinnang. 

Auditi sisu, selles esitatava informatsiooni tõelevastavuse ja auditi koostamise nõuetele vastavuse eest vastutab selle koostaja. Auditite nõuetele vastavust võidakse rahastaja poolt kontrollida ning kui auditi alusel soovitakse toetust investeeringuteks, tehakse sellele täiendav kontroll. Seega peaks toetuse taotleja tagama, et auditis leitavate puuduste korral (ka siis kui need leitakse hiljem investeeringutoetuse taotlemise käigus) kõrvaldab need aruande koostaja.