Taotlusvoor on lõppenud.
Toetuse eesmärgiks on hoogustada taastuvelektri tootmisseadmete kasutuselevõttu tööstusaladel ja tööstusalade läheduses läbi jaotus- või põhivõrguga liitumise toetamise.
Taastuvelektri tootmisseadmete elektrivõrguga liitumise toetus
Toetame tööstusaladel ja nende läheduses elektrienergiatootmisseadmete liitumist jaotus- või põhivõrguga.
Taotlusi sai esitada kuni 30. september 2024.
Toetust anname taaste- ja vastupidavuskava nimetatud reformi neljanda komponendi “Energeetika ja energiatõhusus“ investeeringu „Tööstusalades taastuvelektri tootmisseadmete kasutuselevõtu hoogustamise programm“ eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Toetusmeetme töötas välja Kliimaministeerium koos KIKiga.
Mida toetame?
- Tööstusalal või tööstusala läheduses asuva taastuvelektri tootmisseadme jaotus- või põhivõrguga ühendamist.
- Toetatava projekti liitumisvõimsus peab olema vähemalt 45 kilovatti (varem 200 kW).
Kes saab toetust taotleda?
- Toetust saavad taotleda Eestis registreeritud äriühingud, kuid mitte suletud jaotusvõrku omavad ja opereerivad äriühingud.
Kuidas taotleda?
- Toetuse taotlemine toimub e-toetuse keskkonnas (E-toetuse juhendid). NB! Taotluse vormi on uuendatud! Kui andmete sisestamist on alustatud enne 09.05.2024, tuleks andmeväljad ülekontrollida või alustada uue taotluse sisestamist.
- KIK pakub taotlejatele ka eelnõustamist, selleks palume ühendust võtta KIKi projektikoordinaatori Kätlyn Kanguriga ([email protected]; 58 800 228)
Kui suur on toetus?
- Jaotus- või põhivõrgu liitumisvõimsusele lisanduva iga megavati kohta on võimalik saada toetust maksimaalselt 305 tuhat eurot käibemaksuta.
- Taotlusvooru kogueelarve suurus on 8,79 miljonit eurot.
Kui kaua võib projekt kesta?
- Liitumispunkt tuleb välja ehitada hiljemalt 2026. aasta aprilliks.
Taastuvenergia tootmisseadmete liitumistoetuse taotlemise teekond
Taotluse menetlemine koosneb järgmistest etappidest:
- taotluse vastuvõtmine
- taotleja, partneri ja taotluse vastavuse kontroll, finantsvastavuse kontroll
- taotluse sisuline hindamine
- otsus, kas taotlust rahastatakse või mitte.
Taotluste menetlemine ja hindamine on pikemaajaline protsess, mis võib sõltuvalt toetatavast tegevusest aega võtta kuni 3 kuud.
Taotluse vastavust kontrollib KIKi projektikoordinaator, kes vajadusel saadab taotlejale puuduste kohta päringu ja annab parandamiseks tähtaja.
KIK kontrollib rahastamisel ei kahjusta oluliselt põhimõtte järgimist. Rahastatavad projektid ei tohi oluliselt kahjustada ühtegi kuuest keskkonnaeesmärgist:
- kliimamuutuste leevendamine
- kliimamuutustega kohanemine
- vee- ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse
- ringmajandus, sealhulgas jäätmetekke vältimine ja jäätmete ringlussevõtt
- saastuse vältimine ja tõrje
- elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine.
Vastavuse kontrolli läbinud taotlus suunatakse sisulisse hindamisse. Taotluste sisu hindavad eksperdid, kes võivad olla nii KIKist kui väljastpoolt.
Hindamiskomisjon järjestab nõuetele vastavad taotlused hindamiskriteeriumidest lähtuvalt. Järjestuse alusel teeb KIK rahastamise või rahastamata jätmise otsuse.
Pikemaajaliselt avatud (jooksva) vooru korral taotlusi ei järjestata ning rahastatakse kõik nõuetele vastavad taotlused kuni vooru eelarve täitumiseni. Nõuetele mittevastavus vormistatakse rahastamata jätmise otsusena.
Siit leiad projekti elluviimise lühiselgituse. NB! Täpsed nõuded tulenevad Majandus- ja taristuministri määrusest nr 98 ja taotluse rahuldamise otsusest.
Taotluse rahuldamise otsus ja seal toodud tingimused on projekti elluviimise alus. Soovitame otsuse põhjalikult läbi lugeda, kuna see täpsustab toetuse kasutamise tingimusi teie projekti elluviimisel.
Projekti elluviimine koosneb:
- vajadusel hangete plaani ja maksete prognoosi esitamine
- hangete läbiviimine
- kuludokumentide esitamine ja toetuse maksmine
- aruandlus
Projekti elluviimise ajakava vormi leiate siit.
Ehitustööde, kaupade ja teenuste hankimisel järgige riigihangete seadust (RHS). Mittehankijana järgige RHS §-is 3 kirjeldatud üldpõhimõtteid: Juhis hanke läbiviimiseks RHS § 3 alusel.
Kui projekti elluviimise käigus tekib vajadus projekti tegevuste, kestuse või muude muudatuste sisseviimiseks, siis pöörduge viivitamata KIKi projektikoordinaatori poole. Enne hankelepingu muutmist esitage KIKile üle vaatamiseks muudatuse eelnõu.
Kuludokumendid esitage E-toetuse keskkonna kaudu. Maksetaotluse sisestamisel on abiks väljade juures olev abiinfo. Sõltuvalt toetuse andmise tingimustest on võimalik toetust maksta ettemaksena, väljamaksena täielikult tasutud kuludokumendi alusel või väljamaksena osaliselt tasutud kuludokumendi alusel.
Kuludokumentide, ettemaksetaotluse ja ettemakse kasutamise tõendamise menetlemise aeg on kuni 30 kalendripäeva nõuetele vastava dokumendi E-toetuses esitamisest arvates. Kui esitatud dokumendid ei vasta nõuetele, võtab KIKi projektikoordinaator teiega E-toetuse postkasti kaudu ühendust ja teavitab teid puudustest. Kirja näete E-toetuse keskkonda sisse logides. Kuludokumentide menetlemise aeg pikeneb selle võrra, kui kaua dokumente parandate.
Riigikassa maksab toetuse välja toetuse saajale.
- Mooduli ülevaade– taotlus toetuse väljamaksmiseks saab alguse kulu või tegevuse andmete sisestamisest. Seejärel esitab allkirjaõiguslik või volitatud isik need toetuse andjale.
- Dokumendi liik: kuludokument – tõendatakse tekkinud kulu ja selle täies mahus tasumist. Toetuse väljamakse tehakse tekkinud kulude alusel.
Enne viimast makset esitage projekti lõpparuanne. KIK peab lõpparuande heaks kiitma ja kinnitama enne, kui viimase makse aktsepteerib. Sõltuvalt projekti kestusest ning toetuse andmise tingimustest võib olla vajalik projekti vältel vahearuandeid esitada. Vajalike aruannete tähtpäevad on rahastusotsuses ja E-toetuses.
NB! KIKil on õigus küsida kõiki täiendavaid dokumente, mis tõendavad töö tegemist, kulu tekkimist ja tasumist.
Toetust saab taotleda Eestis registreeritud ja tegutsev äriühing. Taotlejaks ei saa olla suletud jaotusvõrku omav ja opereeriv äriühing.
Partneriga taotlemine on lubatud ja partnerile kehtivad taotluse esitamisel taotlejaga samad reeglid. Kulude optimeerimiseks võivad lähedal asuvad ettevõtted koos võtta võrguettevõttega ühendust, kuna mitme liituja korral võib võrguettevõtte hinnapakkumine kujuneda soodsamaks.
Toetuse taotlemiseks tuleb olla maatüki omanik või peab taotleja omama vähemalt projekti kestvuse lõpuni (31.12.2026) maaomandi kasutusõigust.
Piirkonda paika pandud ei ole. Oluline on tootmise läheduses (6 km raadiuses) asuks teisi tootmisettevõtteid.
Toetust saab taotleda taastuvenergia tootmisseadmete ühendamiseks jaotus- või põhivõrku ehk liitumispunkti väljaehitamiseks. Energiatootmise seadmete väljaehitamist (päikesepaneelid, tuulikud vms) toetust selle meetme raames ei anta.
Antud meetme raames tootmisseadmete rajamist ei toetata. Toetatavad on jaotus- ja põhivõrgu ehitustööde kulud. Liitumislepingu maksumusest on toetatavad ehitustööde kulud.
Toetust saab taotleda tegevuste erinevates etappides. Taotluse esitamisel peab lisama võrguettevõtte hinnapakkumise (või eelhinnapakkumise) liitumiseks.
Kui toetust taotleda üldise grupierandi määruse alusel, siis on oluline, et enne KIKile taotluse esitamist ei tohi olla sõlmitud liitumisleping võrguettevõttega võrguühenduse rajamiseks ega võetud muid siduvaid kohustusi.
Vähese tähtsusega abi taotlemisel on ajakava paindlikum ja liitumisleping võib olla sõlmitud.
Võrguühendus peab olema välja ehitatud hiljemalt 2026. aasta aprilliks. Taastuvenergia tootmisseade võib valmida hiljem (vastavalt lepingule võrguettevõtjaga).
Tootmisseade võib olla valmis ehitatud, aga toetuse saamiseks ei tohi elektritootmine olla alanud.
Tootmisseade ei pea olema projekti abikõlblikkuse perioodil valmis ehitatud ja tootmine ei pea olema alanud. Võrguühendus peab olema rajatud hiljemalt 2026. aasta aprilliks.
Toetus makstakse üldjuhul välja pärast seda, kui võrguühendus on rajatud. Samas, ui lepingus on selgelt piiritletud etapid, mille teostamisel on võimalik töid etapiti vastu võtta, saab toetust maksta tegelike kulude alusel tasutud või osaliselt tasutud kuludokumentide esitamisel projekti jooksul.
Kui võrguühendus ei ole 2026.aasta aprilliks välja ehitatud, siis toetust välja ei maksta ja juba makstud toetuse nõuab KIK makstud toetuse koos intressidega tagasi.
Toetust saab taotleda ka juhul, kui taotleja sõlmib võrgutööde teostajaga lepingu. Sellisel juhul tuleb lähtuda võrguettevõtte tingimustest ja ehitaja leidmisel järgida määruse § 21 toodud hankenõudeid.
Kui liitumisleping võrgu ehitamiseks on sõlmitud, siis saab taotleda toetust ainult vähese tähtsusega abina (VTA, loe täpsemalt siit.) VTA puhul on toetuse summa maksimaalselt 300 000 eurot, vt ka toetuse suurust käsitlevaid punkte.
Üldise grupierandi määruse alusel on võimalik toetust taotleda kuni 305 000 eurot rajatava MW kohta, samas kui vähese tähtsusega abi (VTA) korral on toetuse maksimaalne suurus 300 000 eurot. Loe täpsemalt siit.
Kuna liitumistasud on kõrged ja vähese tähtusega abi soovitakse kasutada tihti ka teiste toetusmeetmete puhul (ettevõtjatele on lubatud anda VTAd 300 000 eurot ettevõtte kohta kolme aasta jooksul), siis esmalt tasub kaaluda taotlemist üldise grupierandi määruse alusel.
Üldise grupierandi määruse alusel toetuse taotlemisel on oluline asjaolu, et tegevustega ei tohi alustada enne taotluse esitamist. See tähendab, et toetuse taotleja ei tohi enne taotluse esitamist alustada tegevustega, mille kulude hüvitamist ta soovib. Antud juhul ei tohi enne KIKile taotluse esitamist sõlmida võrguühenduse väljaehitamiseks liitumislepingut. Tegevustega alustamine tähendab projekti suhtes mistahes siduva lepingu sõlmimist. Kui tegevustega on alustatud, siis jääb võimalus taotleda vähese tähtsusega abi.
Hangetega võib alustada, kuid hankelepingut ei tohi samuti sõlmida!
Riigiabi | Vähese tähtsusega abi (VTA) |
Kuni 305 000 eurot/MW kohta. Toetuse saad välja arvutada siin(finantsanalüüsi vorm). | Maksimaalselt 300 000 eurot taotleja kohta (juhul, kui VTA-d on varasemalt kasutatud, siis saab toetust taotleda jäägi ulatuses, sh kontrollima peab kontserni põhist jääki). Oma ettevõtte VTA jääki saab kontrollida siin. Näited: Kui ehitatakse võrguühendus 1 MW maksumusega 305 000 eurot, siis on võimalik toetuse summa 300 000 eurot. Kui ehitatakse võrguühendus 0,2 MW maksumusega 305 000 eurot, siis on maksimaalne toetuse summa 61 000 eurot. |
Esita taotlus enne liitumislepingu sõlmimist (lisa kaasa indikatiivne või lõplik hinnapakkumine).
| Taotluse võib esitada eelhinnapakkumise saamisest kuni hetkeni, kui võrguühendus on välja ehitatud. |
Täida finantsanalüüsi vormil tabelid 1-5 ja WACC arvutuskäik. | Täida finantsanalüüsi vormil tabelid 3 ja 4. |
Toetust on võimalik taotleda kuni 305 000 eurot iga lisanduva megavati kohta.
Kui taotletakse vähese tähtsusega abi, siis on maksimaalne toetuse summa 300 000 eurot. Juhul, kui vähese tähtsusega abi on varem saadud, siis oleneb toetuse suurus sellest, milline on ettevõtja (kontserni põhine) vähese tähtsusega abi jääk. Seda saab kontrollida siin.
Riigiabi korral sõltub toetuse osakaal netolisakulust (arvuta finantsanalüüsi vormil), olenevalt arvutuste tulemusest võib toetuse määr olla kuni 100%.
Vähese tähtsusega abi saab taotleda kuni 300 000 eurot kolme aasta kohta. Ettevõtte vähese tähtsusega abi jääki saab kontrollida siin. Näiteks, kui ettevõte (arvestatakse ka tütarettevõtteid ja kontserni) on 2023. aastal saanud mõne muu tegevuse toetuseks 105 000 eurot vähese tähtsusega abi, siis on võimalik sellest meetmest taotleda toetust maksimaalselt 195 000 eurot. Tuleb arvestada, et toetust saab taotleda 305 000 eurot ühe megavati rajatava võimsuse kohta, ehk kui rajatav võimsus on 0,2 MW, siis toetuse osa saab olla kuni 61 000 eurot.
Ukraina kriisibi ajutise raamistiku alusel saavad toetust taotleda tootmisettevõtted:
- kelle kasumimarginaal alanes 2022. aastal võrreldes 2021. aastaga;
- kelle kasutatava kahe põhitooraine ühiku keskmine hind 2022. aastal oli kokku vähemalt 50% kõrgem võrreldes 2021. aasta keskmisega või kelle tarbitava energia ühiku keskmine hind 2022. aastal oli vähemalt 50% kõrgem võrreldes 2021. aasta keskmisega.“;
Toetust saab taotleda sarnaselt vähese tähtsusega abi (VTA) tingimustele, kuid toetuse maksmiummäär on kuni 2,25 miljonit eurot ettevõtte kohta, VTA puhul kuni 300 000 kolme aasta kohta. Kõikidel juhtudel jääb kehtima tingumus, et toetust saab taotleda kuni 305 000 eurot 1 MW liitumise kohta.
Kontakt
