Energiasalvestuse seadmete pilootprojektide arendamine
Toetame taastuvenergia salvestusseadmete pilootprojektide arendamist.
Taotlusvoorusid rohkem ei tule.
30. jaanuaril 2024 toimunud toetuse infopäeva saab järele vaadata SIIN lingil.
Toetus on sihitud hoogustamaks taastuvast energiast toodetud ja salvestatud soojus- või elektrienergia kasutuselevõttu ning suurendada seeläbi taastuvenergia osatähtsust kaugkütte- ja elektrisüsteemides koos fossiilkütuste kasutuse vähendamisega.
Toetust jagame taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) vahenditest ning toetuse töötasid välja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Kliimaministeerium koos KIKiga.
Mida toetame?
- Soojusettevõtja poolt taastuvenergiast toodetud soojuse energiasalvestusseadme projekteerimist ja rajamist ning sellega seotud tegevusi.
- Ettevõtja poolt taastuvenergiast toodetud elektri energiasalvestusseadme projekteerimist ja rajamist ning sellega seotud tegevusi.
Kes saavad toetust taotleda?
- Taotlejaks võib olla Eestis registreeritud äriühing. Taotleda saab ainult taastuvatest energiaallikatest energiatootmisüksust omav äriühing.
Kui palju saab toetust?
- Toetuse maksimaalne suurus elektri energiasalvestusvõimsuse iga megavati kohta on 360 000 eurot käibemaksuta.
- Maksimaalne suurus soojuse energiasalvestusvõimsuse iga 1000 kuupmeetri kohta on 220 000 eurot käibemaksuta.
Kui palju on toetust kokku?
- Taotlusvooru eelarve on 4,8 miljonit eurot.
- Sellest 2,64 miljonit eurot on mõeldud soojusenergia salvestusseadmete rajamiseks ning 2,18 miljonit eurot elektrienergia salvestusseadmete rajamiseks.
Siit leiad taotlusvooru hindamisjuhendi:
Energiasalvestuse seadmete pilootprojektide arendamise toetuse hindamisjuhend (uuendatud 07.02.23)
Alustage projekti elluviimist rahastusotsuses määratud tähtajal, kuid mitte enne taotluse esitamist. Rahastusotsus ja seal toodud tingimused on projekti elluviimise alus. Soovitame otsuse põhjalikult läbi lugeda, kuna see täpsustab toetuse kasutamise tingimusi teie projekti elluviimisel.
Projekti elluviimine koosneb:
- Projekti elluviimise ajakava (hangete plaani ja maksete prognoosi) esitamine
- hangete läbiviimine
- kuludokumentide esitamine ja toetuse maksmine
- aruandlus
Hangete plaani ja maksete prognoosi vormi leiate siit. Esimest korda ühe kuu jooksul taotluse rahuldamise otsuse kätte saamisest ning edaspidi korrigeeritult igal aastal 1. aprilliks ja 1. oktoobriks
Hangete läbiviimisel tuleb lähtuda toetuse andmise tingimuste §-st 22 ja üldmääruse § 5 lõikest 2
Projektiga seotud hankega peab alustama hiljemalt neli kuud pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist.
Kui hanke eeldatav maksumus on vähemalt 100 000 eurot (käibemaksuta), siis tuleb riigihanke või ostumenetluse dokumendid esitada KIKile üle vaatamiseks enne hanke avaldamist. Aitame tuvastad võimalikke kitsaskohti, aga vastutus dokumentide korrektsuse eest jääb toetuse saajale.
Pärast hankelepingu sõlmimist võib KIK kontrollida hanke õiguspärasust.
Kui teete hanke riigihangete registris, siis lisage KIKi projektikoordinaator vastava hanke juurde kui „vaatleja“. Sõlmitud leping sisestage kohe pärast sõlmimist e-toetuse keskkonda.
Projekti muudatused
Kui projekti elluviimise käigus tekib vajadus projekti tegevuste, kestuse või muude muudatuste sisseviimiseks, siis pöörduge viivitamata KIKi projektikoordinaatori poole. Enne hankelepingu muutmist esitage KIKile üle vaatamiseks muudatuse eelnõu.
Kuludokumentid esitage E-toetuse keskkonna kaudu.
Andmete sisestamisel on abiks väljade juures olev abiinfo. Toetust maksame tehtud kulude eest, ettemaksu KIK ei maksa.
Toetust makstakse üldmääruse §-s 24 sätestatud tingimustel.
Kuludokumentide menetlemise aeg on kuni 30 kalendripäeva nõuetele vastava dokumendi E-toetuses esitamisest arvates. Kui esitatud dokumendid ei vasta nõuetele, võtab KIKi projektikoordinaator teiega E-toetuse postkasti kaudu ühendust ja teavitab teid puudustest. Kirja näete E-toetuse keskkonda sisse logides. Kuludokumentide menetlemise aeg pikeneb selle võrra, kui kaua dokumente parandate.
Riigikassa maksab toetuse välja toetuse saajale.
Aruandluse kord on kirjas toetuse andmise tingimuste §-s 23
Lõppsaaja esitab vahearuande iga aruandlusperioodi kohta. Aruandlusperioodi kestus on 1. oktoober kuni 31. märts ja 1. aprill kuni 30. september. Lõppsaaja esitab vahearuande 31. märtsi seisuga hiljemalt 4. aprillil ja 30. septembri seisuga hiljemalt 4. oktoobril.
Projekti lõpparuanne esitatakse projekti tegevuste lõppemise järel ja hiljemalt 30 päeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu e-toetuse keskkonnas. Lõppmakse teeb KIK pärast lõpparuande heaks kiitmist.
Lõppsaaja esitab tulemusaruande KIKile iga aasta 31. jaanuariks e-toetuse keskkonnas.
Kuludokumentide esitamise juhendid
Esimeses juhendis on ülevaade moodulist. Teised juhendid annavad suunised, kuidas erinevate toetuse maksmisviiside korral andmeid sisestada.
- Mooduli ülevaade– taotlus toetuse väljamaksmiseks saab alguse kulu või tegevuse andmete sisestamisest. Seejärel esitab allkirjaõiguslik või volitatud isik need toetuse andjale.
- Dokumendi liik: kuludokument – tõendatakse tekkinud kulu ja selle täies mahus tasumist. Toetuse väljamakse tehakse tekkinud kulude alusel.