Eesti kodudes jõuab aastas prügikasti 117 miljoni euro eest toitu

Värskelt valminud toidujäätmete uuringust selgub, et Eesti kodudes läheb aastas raisku 117 miljoni euro väärtuses toitu. Keskmise leibkonna kulu äravisatud toidule on umbes 180 eurot, kuid viieliikmelises lastega peres võib prügikasti jõuda rohkem kui 400 euro eest söögikraami. 

Kliimaministeeriumi ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) tellitud uuringust selgus, et Eestis tekkis eelmisel aastal ligi 139 000 tonni toidujäätmeid. Pool toidujäätmetest tekkis kodumajapidamistes, ülejäänu jagunes kaubanduse, toitlustuse, toidutööstuse ja põllumajanduse vahel. Kõigis sektorites raisku läinud toidu väärtus on kokku ligi 230 miljonit eurot.

„Hea meel on näha, et toidujäätmete kogused on võrreldes viie aasta taguse ajaga mitmes sektoris vähenenud – kodudes 14 protsenti ja kaubanduses 17 protsenti. Inimesed tarbivad teadlikumalt ning ettevõtted on teinud olulisi samme müügi täpsemaks planeerimiseks. Samas tekib endiselt kümneid tuhandeid tonne toidukadu, mida saaks vältida,” lausus Kliimaministeeriumi jäätmekorralduse valdkonnajuht Kristel Kibin. “Toidu äraviskamine on kulukas nii inimesele kui ettevõttele, sest kõigepealt tuleb maksta toorainete kasvatamise, toidu tootmise või ostmise eest ning hiljem jäätmete käitlemise eest. See kõik kajastub lõpuks ka toodete lõpphinnas. Väiksem toidukadu tähendab madalamaid kulusid ja väiksemat keskkonnamõju.“ 

 

Kibini sõnul teevad paljud ettevõtted juba praegu head tööd toidujäätmete tekke vähendamise nimel, kuid edaspidi peavad sellega tegelema ka need suuremad ettevõtted, kes pole seda seni teinud. Kliimaministeerium töötab praegu välja vastavaid seadusemuudatusi, eelnõu esitatakse valitsusele oktoobris.

Kui ettevõttel on ülevaade, kui palju ja mis põhjustel toit raisku läheb, saab ta paremini planeerida tootmist, tellimusi ja müüki. Eelnõu järgi peavad suuremad toidutootjad, hulgimüüjad, kauplused ja toitlustusettevõtted edaspidi mõõtma oma toidujäätmete teket ning kaardistama võimalusi selle vähendamiseks. Paljud tööstus- ja kaubandusettevõtted teevad seda kulude vähendamiseks ka juba praegu.
 

Lisaks peavad suuremad ettevõtted tegema edaspidi koostööpakkumise vähemalt ühele toidu ümberjaotamise organisatsioonile. Ettevõtted ei saa annetamiskohustust, kuid koostööpartneri olemasolu loob paremad eeldused, et müümata jäänud söögikõlblik toit jõuaks inimesteni, mitte prügikasti. 
 

Eesti seab esimest korda konkreetse eesmärgi toidujäätmete vähendamiseks. 2030. aastaks tuleb toidutööstuses vähendada toidujäätmeid vähemalt 10 protsenti ning kaubanduses, toitlustuses ja kodudes inimese kohta vähemalt 30 protsenti võrreldes kümnendi algusega. Tegemist on riiklike sihtidega ehk see tuleb saavutada ühise panusena, üksikutele ettevõtetele ei tule eraldi vähendamiskohustust.
 

KIKis on praegu avatud ka toetus toidukao vähendamiseks. Toetust saab taotleda näiteks toidujagamiskappide ja teiste jagamislahenduste loomiseks ning nutikate lahenduste kasutuselevõtuks, mis aitavad paremini planeerida koguseid ja vähendada ülejääke.
 

Kodudes aitab toiduraiskamist vähendada eelkõige parem teadlikkus ja väikesed muutused igapäevastes harjumustes. KIK ja Kliimaministeerium jagavad 21.–30. septembril praktilisi soovitusi, kuidas kasutada toitu targemalt, vähendada raiskamist ning märgata, et lihtsad valikud võivad tuua kasu nii pere eelarvele kui ka keskkonnale. Rohkem infot ja nippe toiduraiskamise vähendamiseks leiab siit.