Pakendite ringdisain ja korduspakendite süsteemid, toidukao vähendamine

Toetuse taotlemine

Taotlus tuleb esitada e-toetuse keskkonnas. 

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist on eesmärk vähemalt 40% toetustest suunata Tallinna ja Tartu piirkonnast väljapoole. Seetõttu tuleb taotluse esitamiseks valida õige nimetusega voor:

• Jäätmetekke ja pakendamise vältimise ja vähendamise ning korduskasutuse edendamise toetus Tallinna regioonis ja Tartus - Tallinna regioon on Tallinna linn, Maardu linn, Harku vald, Saue vald, Saku vald, Kiili vald, Rae vald, Jõelähtme vald ja Viimsi vald. Tartu linn haldusüksusenaregioon on Tartu linn haldusüksusena

• Jäätmetekke ja pakendamise vältimise ja vähendamise ning korduskasutuse edendamise toetus väljaspool Tallinna regiooni ja Tartut

  Arvestus, millisesse vooru taotlus esitada, käib projekti investeeringu asukoha alusel.

Toetame tegevusi, mis:

• aitavad vähendada või vältida toidujäätmete teket Eestis;

Vältides või vähendades toidujäätmete teket on võimalik vähendada toodetava toidu, kasutatava energia, vee, väetiste ja põllumajandusmaa hulka. Kokkuhoid tuleb ka toidu ja jäätmete transpordilt ning jäätmekäitluselt.

Toetame projekte, mis loovad või arendavad platvorme ja süsteeme, mis võimaldavad tarbijatel ja ettevõtetel annetada või ümber jaotada toitu, mis muidu läheks raisku. Näiteks toetame toidujagamiskappe, kohalike toidupankadega või kirikutega seotud toidujagamisalgatusi ja veebiplatvorme. Samuti toetame nutikaid lahendusi toitlustussektorile ja kaubandusele toidujäätmete tekke vähendamiseks, sh ülejääva toidu suunamiseks annetustesse ja/või toidujagamisalgatustele.

Ühe projekti minimaalne toetus on 5 000 eurot ja maksimaalne toetus on 200 000 eurot.

• parandavad pakendite ringlussevõetavust pakendidisaini rakendamise kaudu Eestis;

Pakendite kasutamine on suurenevas trendis, selle pidurdamiseks ning pakendite keskkonnamõju vähendamiseks on vajalik teha investeeringuid pakendite disaini ja tootmisse, sh parandada pakendite ringlussevõetavust. Toetust antakse ettevõtetele, kes kasutavad pakendeid oma toote turule laskmiseks.

Toetame näiteks seda, kui ettevõte soovib välja vahetada pakendiliinid või selle osad, et võtta kasutusele või asendada olemasolevad komposiitsed pakendimaterjalid ringlussevõetavate pakendite või pakkematerjalidega (tegevusteks võivad olla uute pakendamisseadmete soetamine või väljavahetamine, täiendamine ja tehnoloogiate uuendamine). Kui uue pakendidisaini loomisega seotud kulud on tervikliku projekti osa, siis toetatakse ka pakendidisaini.

Ühe projekti minimaalne toetus on 25 000  eurot ja maksimaalne toetus on 500 000 eurot. 

• loovad või laiendavad korduskasutuspakendite kasutamise võimalusi Eestis.

Toetame projekte, mis aitavad luua ja laiendada korduskasutuspakendite süsteeme ning muuta need tarbijate ja ettevõtete jaoks mugavaks ja atraktiivseks.

Projektid peavad olema suunatud ühekordselt kasutatavate pakendite asendamisele korduskasutuspakenditega. Toetame investeeringuid korduskasutuspakendite tagastamisesse ja logistikataristu arendamisse (sh nendega seotud IT-arendused ja pesuliinide paigaldus). Selle eesmärgi saavutamisele aitab kaasa korralik ja toimiv süsteem pakendite pesemiseks ja laiali jagamiseks ning logistika tagasivõtuks, mis on kasutajale mugav ning millel on tagastamise stiimul.

Ühe projekti minimaalne toetus on 25 000  eurot ja maksimaalne toetus on 2 000 000 eurot.

Toetust võivad taotleda ja projekti partnerid olla:

1) kohalik omavalitsus või omavalitsusliit;

2) kohaliku omavalitsuse asutus või selle hallatav asutus;

3) äriühing;

4) mittetulundusühing;

5) sihtasutus.

Toidujäätmete vähendamise või vältimise tegevuse puhul ei anta toetust taotlejale, kelle tegevusala vastab Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) järgmistele koodidele: töötlev tööstus jagu C, alajagu 10–11.

Toetuse osakaal

Toetuse osakaal abikõlblikest kuludest on kuni 70%. Toetus on riigiabi ning toetuse osakaalu arvutamise juures arvestatakse projekti elluviimise asukohta, toetust taotleva ettevõtte suurust ja abiliiki, mille alusel toetust küsitakse.

Kohalike omavalitsuse üksuste toetuse osakaal on 50-70%. Individuaalsed toetusmäärad on toodud toetuse andmise tingimuste lisas ja leitavad lehe paremas servas. 

Projekte kogumaksumusega kuni 200 000 eurot toetatakse kindlasummalise makse alusel.

Mis on kindlasummaline makse? 

Tegemist on lihtsustatud kulude hüvitamise viisiga. Taotluse esitamisel tuleb lisada võrreldavad hinnapakkumised ja projekti eelarve, mille alusel selgub projekti kogumaksumus ja toetuse summa. Toetus makstakse välja, kui otsuses nimetatud projekti tulemus on saavutatud ja see on tõendatud. Seda, kui palju tulemuse saavutamiseks tehtud tegevused tegelikult maksma läksid, toetuse maksmisel enam ei kontrollita. Oluline on silmas pidada, et tulemuse saavutamata jäämise korral toetust välja ei maksta ja projekti kallinemine tuleb toetuse saajal ise katta. 

Kindlasummalisest maksest räägib täpsemini jurist Jaanika Vilde Kohalike kliima- ja energiakavade koostamise ning linnade elurikkuse suurendamise infopäeva salvestuses. 

Klõpsa pildile, et näha suuremalt:

KIK teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 65 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Taotlusi menetletakse nende laekumise järjekorras.

Menetlusaeg pikeneb taotluse täpsustamiseks või puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra. Taotluste täpsustamiseks ja puuduste parandamiseks antakse aega kuni kümme tööpäeva. Kui taotleja puudusi selle aja jooksul ei kõrvalda, siis taotlust ei rahuldata. 

Taotluse hindamine ja rahastamine koosneb järgmistest etappidest: 

• taotluse vastuvõtmine 

• taotluse ja taotleja vastavuse kontroll 

• taotluse sisuline hindamine 

• taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine 

Vastavuse kontrolli läbinud taotlus suunatakse sisulisse hindamisse. Taotluse sisu hindavad eksperdid nii KIKist kui väljastpoolt.   

KIK kontrollib rahastamisel „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte järgimist. Rahastatavad projektid ei tohi oluliselt kahjustada ühtegi kuuest keskkonnaeesmärgist:  

1. kliimamuutuste leevendamine  

2. kliimamuutustega kohanemine  

3. vee- ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse  

4. ringmajandus, sealhulgas jäätmetekke vältimine ja jäätmete ringlussevõtt  

5. saastuse vältimine ja tõrje  

6. elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

KIK rahastab kõik nõuetele vastavad taotlused kuni vooru eelarve ammendumiseni. Nõuetele mittevastavus vormistatakse rahastamata jätmise otsusena. 

Kriteeriumid, millele taotlus peab vastama, kehtestatakse määrusega „Jäätmetekke ja pakendamise vältimise ja vähendamise ning korduskasutuse edendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“. 

Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on maksimaalselt 24 kuud, lõpp ei või olla hilisem kui 31.12.2029. 

Siit leiad KIKi kodulehelt selgituse, kuidas käib KIKi projektide elluviimine. Täpsed nõuded tulenevad iga toetuse ja rahastuallika õigusaktidest, rahastusotsusest ning KIKi kehtestatud nõuetest.

Selle toetusega seotud projekti elluviimiseks vajalikud materjalid leiad siit lehe paremalt poolt hiljemalt taotlusvooru avamisel.