Nullheitega sõidukite ostutoetus
Toetame nullheitega sõidukite ostu
Toetust antakse uute, nii müügilepinguga omandatud kui ka liisingulepinguga kasutusse võetud täiselektriliste (sh vesiniku kütuse elemendiga) sõiduautode ja väikekaubikute (M1 ja N1 kategooria) ning elektriliste kastirataste ostmiseks. Sõiduk peab olema uus, alates 06.02.2023 ostetud ja kätte saadud ning auto puhul esmaselt Transpordiameti registris toetuse taotleja nimele registreeritud. Toetust saab küsida kahe kuu jooksul alates sõiduki oma valdusesse saamisest. Taotlusi sai hakata esitama alates 27.02.2023.
Keskkonnaminister allkirjastas 2. veebruaril nullheitega sõidukite ostutoetuse tingimuste määruse. Määrus on avaldatud Riigi Teatajas. Määrus jõustus 06.02.2023. Jõustumisest alates võib osta (ostu-müügilepingu sõlmida) ja registreerida sõiduki, millele toetust taotletakse. Taotlusvoor taotluste esitamiseks on avatud elektroonses taotluste keskkonnas E-Toetus alates 27.veebruarist.
Meetme eesmärk on Eestis kasvuhoonegaaside heite vähendamine transpordisektoris nullheitega sõidukite ulatuslikuma kasutuselevõtu abil ning nullheitega sõidukite kasutamise propageerimine.
Meetme eelarve
- füüsiliste isikute M1 ja N1 kategooria sõidukite ostutoetuseks 3 875 000 eurot
- juriidiliste isikute M1 ja N1 kategooria sõidukite ostutoetuseks 3 875 000 eurot
- füüsiliste isikute kastiga ratta ostutoetuseks 375 000 eurot
- juriidiliste isikute kastiga ratta ostutoetuseks 375 000 eurot.
| Eelarve kasutamine seisuga 26.09.2023 | Sõidukeid | Kasutatud raha | Jääk |
|---|---|---|---|
| Nullheitega auto ostutoetus eraisikutele | 202 | 1 010 000 | 2 865 000 |
| Nullheitega autode ostutoetus ettevõtetele | 235 | 936 241 | 2 938 759 |
| Kastiga jalgratta ostutoetus eraisikutele | 74 |
91 147 |
283 853 |
| Kastiga jalgrataste ostutoetus ettevõtetele | 67 | 66 758 | 308 242 |
Meetme eelarve võimaldab toetust anda umbes 1755 M1 ja N1 kategooria sõiduki ja 622 kastiga ratta ostuks. Selle eeldatav otsene mõju CO2 emissiooni vähenemisse on nelja aasta jooksul ca 27 tuhat tonni, arvestades bensiini- ja diislikütuse kogust, mis jääb tarbimata.
Toetust anname heitmekaubanduse kauplemissüsteemi vahenditest ning toetusmeetme töötas välja Keskkonnaministeerium.
NB! Internetis leidub kauplejaid, kes reklaamivad oma müüdavaid sõidukeid kui kastirattaid, millele saab toetust, kuid see pole alati nii. Kõik elektrimootoriga kaherattalised ei ole sellest meetmes toetatavad. Toetust makstakse vaid Liiklusseaduse mõistes jalgrattale, millel on kuni 250 W mootor, maksimaalne kiirus 25 km/h ja raami osana (pikendatud ja tugevdatud raam) on ehitatud kast või alus kauba või inimeste veoks.
Nullheitega sõiduk on täiselektriline (sealhulgas vesiniku kütuseelemendiga) sõidu- ja tarbeauto (M1 ja N1 kategooria) ning täiendava elektrilise jõuallikaga (L1e-A kategooria) kastiga jalgratas, mille süsinikdioksiidi heitkogus on null grammi kilomeetri kohta (0 g/km).
Mida toetame?
Toetust anname pärast 06.02.2023 ostetavatele ja esmaregistreeritavatele uutele sõidukitele - elektriautodele ja kastiratastele. Elektrilised jalgrattad, tõukerattad ega elektrimopeedid ei ole toetatavad ka juhul, kui neil on alus või korv asjade veoks.
- Toetust anname eraisikutele ja juriidilistele isikutele. Autole ei saa toetust taotleda riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus (küll aga hallatav asutus).
- Toetus on 4000 eurot elektriautole ja kuni 50% (aga mitte rohkem kui 1000 eurot) kastiratta hinnast. NB! Eraisikutele mõeldud toetussummast 5000 eurot läheb maha tulumaks, seega on ka neile toetuse summa 4000 eurot.
- Liisingu abil soetatud auto toetus makstakse otse liisingfirmale. Liisingu esmane sissemakse peab olema minimaalselt 4000 eurot ja lepingu kestvus vähemalt 4 aastat.
- Toetame maksimaalselt 60 000 eurot (lisaks käibemaks) maksva M1 kategooria ja 80 000 eurot maksvat N1 kategooria sõiduki ostmist. Vesinikuautodele hinnapiiri pole.
- Auto tuleb osta tunnustatud automüüjalt või tootjalt.
- Auto ei või olla enne olnud registreeritud. Esmane registreerimine peab toimuma Transpordiameti registris toetuse saaja nimele (liisingu puhul vastutav kasutaja).
- Toetusega ostetud sõidukit tuleb kasutada peamiselt Eestis. Sõidukites tuleb kasutada ainult taastuvenergiat.
- Sõidukit tuleb kasutada neli aastat, varasemal loobumisel tuleb toetus proportsionaalselt tagasi maksta.
- Ettevõtted võivad osta kuni 15 autot ja kuni 15 kastiratast.
- Toetuse saaja ei või olla maksuvõlglane ega karistatud osade karistusseadustiku paragrahvide alusel. Ettevõtjatele kehtivad nõuded majanduslikule seisule sõltuvalt ostetavate autode arvust.
- Toetuse taotluse saab esitada alates 27.02.2023 E-toetuse keskkonnas.
- Taotlus KIKile tuleb esitada kahe kuu jooksul pärast sõiduki ostmist ja registreerimist Transpordiametis.
- Toetus makstakse välja, kui soetatud on määruse nõuetele vastav sõiduk ning toetuse saaja ja taotlus vastavad nõuetele.
- Taotlusvoor kestab kuni raha jätkub. Eelarve jäägist teavitame KIKi kodulehel.
Nõuded
Toetust saab taotleda uutele täiselektrilistele, M1 ja N1 kategooria sõidukitele (auto), mille süsinikdioksiidi heitkogus on null grammi kilomeetri kohta (0 g/km). Elektrisõiduk võib olla vesiniku kütuseelemendiga.
- Auto peab olema täiselektriline ehk ainult elektri jõul liikuv sõiduk. Hübriidautode jt fossiilkütuseid kasutavate autode ostmist ei toetata.
- Auto peab ostmise hetkel olema uus. Auto peab olema ostetud ja arvele võetud (esmane registreerimine) ja registreeritud peale toetuse andmise määruse jõustumist 06.02.2023 toetuse taotleja nimele (liisingu puhul vastutav kasutaja). Toetust saab taotleda kahe kuu jooksul peale sõiduki registreerimist.
- Auto maksimumkiirus peab olema suurem kui 60 km/h.
- Autol on vähemalt kaheaastane garantii või samaväärne läbisõidukilomeetrites väljendatud garantii.
- M1 kategooria sõiduki maksumus ei või olla suurem kui 60 000 eurot (käibemaksuta) ja N1 kategooria sõiduki maksumus ei või olla suurem kui 80 000 eurot (käibemaksuta). Vesinikusõidukil hinnapiiri pole.
- Auto peab olema ostetud nõuetele vastava müüja käest ning liisingu puhul peab liisinguandja vastama nõuetele (täpsemalt jaotuses Taotlemine).
Toetust saab taotleda uutele täiendava elektrilise jõuallikaga kastiga jalgratastele (kastiga ratas, ingl cargobike), mille süsinikdioksiidi heitkogus on null grammi kilomeetri kohta (0 g/km). Elektrisõiduk võib olla vesiniku kütuseelemendiga.
- Kastiga ratas peab olema täiendava elektrilise jõuallikaga jalgratas liiklusseaduse tähenduses.
- Ratas peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 168/2013 kahe-, kolme- ja neljarattaliste sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (ELT L 60, 2.3.2013, lk 52–128) nõuetele või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/42/EÜ, mis käsitleb masinaid ja millega muudetakse direktiivi 95/16/EÜ, nõuetele ning standardile EVS-EN 15194 või sellega samaväärsele.
- Kastiga rattal peab olema pikendatud jalgratta raami osana tootja poolt ehitatud kast või alus, mis on mõeldud vähemalt 40 kg kauba või inimeste veoks. Kastiga ratas ei või olla laiem kui 900 mm ja peab olema varustatud läbisõidumõõdikuga.
- Kastiratta mootori võimsus ei tohi olla üle 250 W.
- Kastiga ratas peab olema uuena ostetud rataste müügiga tegelevast ettevõttest ja kätte saadud peale toetuse andmise määruse jõustumist 06.02.2023. Toetust saab taotleda kahe kuu jooksul peale sõiduki ostmist.
- Liiklusseaduse kohaselt on jalgratas vähemalt kaherattaline sõiduk, mis liigub sellega sõitva inimese lihasjõul pedaalide või käsiväntade-hoobade abil, ja eelnimetatud tingimustele vastav sõiduk, mis on varustatud kuni 0,25-kilovatise püsi-nimivõimsusega elektrimootoriga, mille väljundvõimsus väheneb sõiduki kiiruse kasvades ning mille toide lakkab, kui sõitja lõpetab väntamise või enne, kui sõiduki kiirus saavutab 25 kilomeetrit tunnis. Jalgrattaks ei loeta ratastooli, mis on ette nähtud liikumiseks piiratud liikumisvõimega isikule.
- Taotlejal peab olema Eesti isikukood.
- Taotlejal peab puuduma Maksu- ja Tolliameti võlapäringust nähtuvalt avalikult kuvatav võlg või see on ajatatud;
- Taotleja ei ole varem sama kulu hüvitamiseks riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või muudest välisabi vahenditest raha saanud;
- Taotleja on täitnud toetuse tagasimakse nõude juhul, kui mõni avaliku sektori toetuse andja on selle varasema toetuse korral esitanud;
- Taotlejal ei ole karistusseadustiku § 209, 209 primm, 210, 260 primm, 372, 373, 379 või 384 alusel määratud kehtivat karistust.
-
Taotleja peab olema Eesti e-äriregistris registreeritud juriidiline isik (edaspidi ettevõtja). Autole ei saa toetust taotleda riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus. Küll aga saavad seda teha avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja põhiseaduslikud institutsioonid ning valla või linna ametiasutuste hallatavad asutused.
- Autole ei saa toetust taotleda sõidukite valmistaja, selle ametlik esindaja või valmistaja või ametliku esindaja poolt tunnustatud edasimüüja ning Transpordiameti või AMTELi poolt tunnustatud automüüja.
- Autole ei saa toetust taotleda ettevõtja, kelle ettevõtte põhi- või kõrvaltegevus vastab Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK 2008) koodile 4511: Sõiduautode ja väikebusside (täismassiga alla 3,5 t) müük välja arvatud juhul, kui ettevõtja põhitegevus vastab Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK 2008) koodile 77111: Sõiduautode ja väikebusside (täismassiga alla 3,5 t) rentimine ja kasutusrent.
- Ettevõtjast taotleja majandustegevus ei ole lõppenud ega peatunud;
- Ettevõtjast taotleja suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust;
- Taotlejal peab puuduma Maksu- ja Tolliameti võlapäringust nähtuvalt avalikult kuvatav võlg või see on ajatatud;
- Taotleja ei ole varem sama kulu hüvitamiseks riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või muudest välisabi vahenditest raha saanud;
- Taotleja on täitnud toetuse tagasimakse nõude juhul, kui mõni avaliku sektori toetuse andja on selle varasema toetuse korral esitanud;
- Taotlejal ja ettevõtjast taotleja seaduslikul esindajal ei ole karistusseadustiku § 209, 209 primm, 210, 260 primm, 372, 373, 379 või 384 alusel määratud kehtivat karistust;
- Ettevõtja ja temaga seotud ettevõtja, sealhulgas juhatuse liikme või tegeliku kasusaaja kaudu, ei tohi taotleda toetust rohkem kui 15 autole ja 15 kastirattale.
- Kui ettevõtjast taotleja soovib toetust kolme või enama auto ostmiseks, peab taotleja omakapital vastama äriseadustikus kehtestatud nõuetele ja kolme viimase majandusaasta keskmine müügitulu olema vähemalt 75 000 eurot aastas, või kui taotleja on tegutsenud vähem kui kolm majandusaastat, peab tema müügitulu põhi- või kõrvaltegevuses olema kogu tegutsemisaja jooksul vähemalt 150 000 eurot.
- Kui ettevõtjast taotleja soovib toetust viie või enama auto ostmiseks, peab tema viimase kahe aasta kinnitatud majandusaasta aruande kohaselt võlateeninduse kattekordaja olema vähemalt 1,25 ja pikaajalise võlateeninduse kattekordaja ei tohi olla suurem kui 10,0.
- Toetuse andmisega ei tohi ületada ettevõtja vähese tähtsusega abi piirmäära. Seda saab kontrollida SIIN
- Toetust saab taotleda sõidukile, mis on ostetud ja registreeritud peale toetuse tingimuste määruse jõustumist 06.02.2023. Määrus on avaldatud Riigi Teatajas. Pärast seda võib osta ja registreerida sõiduki, millele toetust taotletakse. Taotlusvoor taotluste esitamiseks avatakse elektroonses taotluste keskkonnas E-Toetus 27.02.2023.
- Toetus tuleb taotleda kahe kuu jooksul peale kastiratta ostmist või auto registreerimist Transpordiameti registris.
- Kastiga rataste ja autode ostuks tuleb esitada eraldi taotlused (ühe taotlusega ei saa taotleda toetust nii autodele kui ratastele). Ettevõtjad, kes taotlevad rohkem kui ühe sõiduki toetust, võivad esitada iga sõiduki kohta erineva taotluse.
- E-Toetuses tuleb pärast keskkonda sisselogimist vajutada "Alusta uut taotlust", seejärel otsida üles õige taotlusvoor Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus voorude hulgast ja seejärel panna oma projektile nimi. Eraisikute autodele, ettevõtjate autodele, eraisikute kastiga ratastele ja ettevõtjate kastiga ratastele on eraldi voorud. Tehke õige valik, sest autole ei saa toetust taotleda kastiratta vooru alt. Taotlusi pääseb esitama alates 27.02.2023 ka siit:
- Kastiga jalgratta ostutoetus eraisikutele
- Kastiga jalgrataste ostutoetus ettevõtjatele
- Nullheitega auto ostutoetus eraisikutele
- Nullheitega autode ostutoetus ettevõtjatele
- Taotleja peab KIKi nõudmisel taotluse menetlemise käigus sõiduki ette näitama taotlejale sobivas KIKi esinduse asukohas kuni kümne tööpäeva jooksul nõude esitamise hetkest.
- Taotlus vaadatakse läbi 70 päeva jooksul ning taotluse rahuldamise korral makstakse toetus välja taotleja pangaarvele. Liisingu kasutamise korral makstakse toetus liisinguandja kontole toetuse saaja ja liisinguandja vahel sõlmitud liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Eraisikule makstavalt toetuselt peab KIK kinni tulumaksu.
- Taotluses tuleb esitada teave taotleja ja sõiduki kohta ning lisada järgmised dokumendid:
- Kastiga ratta ostmist tõendav müügileping või arve. Kastiga ratta müügileping peab olema sõlmitud kastiga rataste müügiga tegeleva ettevõtjaga, kes on registreeritud Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis.
- Maksekorraldus, millest nähtub nullheitega sõiduki eest tasumine;
- Kastiga ratta pass või muu taoline dokument, millest nähtub ostu kuupäev, mudeli number ja raaminumber;
- Ratta pass, kasutusjuhend või müüja poolt antud muu dokument, mis tõendab kastiga ratta vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 168/2013 kahe-, kolme- ja neljarattaliste sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (ELT L 60, 2.3.2013, lk 52–128) nõuetele või CE-märgise sertifikaat, mis tõendab kastiratta vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/42/EÜ, mis käsitleb masinaid ja millega muudetakse direktiivi 95/16/EÜ (ELT L 157, 09.06.2006, lk 24–86), nõuetele ja standardile EN 15194 või sellega samaväärsele;
- Foto ostetud kastiga rattast;
- Kinnitus, et nullheitega sõidukit kasutatakse vähemalt neli aastat toetuse maksmisest ja peamiselt Eestis;
- Kinnitus, et taotluse kohase nullheitega sõiduki ostmiseks ei ole taotletud ega saadud toetust muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või muudest välisabi vahenditest.
- Auto ostmist tõendav müügileping. Auto müügileping peab olema sõlmitud automüüjaga, kelle nimi on avaldatud Transpordiameti veebilehel tunnustatud sõidukite müüjate või tunnustatud margiesinduste nimekirjas või MTÜ Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu poolt tunnustatud automüüjaga (AMTEL) või on soetatud Euroopa majanduspiirkonna riigist või Šveitsist sõidukite valmistajalt, selle ametlikult esindajalt või valmistaja või ametliku esindaja poolt tunnustatud edasimüüjalt. Välismaalt ostes tuleb tõendada, et müüja vastab nendele tingimustele.
- Kui auto ostmiseks on kasutatud liisingut, siis liisingulepingu millest nähtub liisingulepingu alusel tehtud sissemakse suurus (vähemalt 4000 eurot) ja edasine maksegraafik (vähemalt neli aastat). Auto liisinguleping peab olema sõlmitud Eesti krediidiasutusega või -krediidiandjaga, välisriigi krediidiasutuse filiaaliga, Eestis erandi alusel tegutseva krediidiandjaga või ülepiirilise pangateenuse pakkujaga, kes on kantud turuosaliste registrisse. Liisinglepingus on mõistlik võimalik toetuse saamine ära märkida, et liisinguandja teaks sellega arvestada.
- Maksekorraldus, millest nähtub nullheitega sõiduki eest tasumine või liisingu sissemakse;
- Auto Transpordiameti liiklusregistris registreerimise tunnistuse koopia, millest nähtub, et taotleja on auto omanik või vastutav kasutaja;
- Kinnitus, et nullheitega sõidukit kasutatakse vähemalt neli aastat toetuse maksmisest ja peamiselt Eestis;
- Kinnitus, et taotluse kohase nullheitega sõiduki ostmiseks ei ole taotletud ega saadud toetust muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või muudest välisabi vahenditest;
- Auto ostmist tõendava müügilepingu. Auto müügileping peab olema sõlmitud automüüjaga, kelle nimi on avaldatud Transpordiameti veebilehel tunnustatud sõidukite müüjate või tunnustatud margiesinduste nimekirjas või MTÜ Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu poolt tunnustatud automüüjaga (AMTEL) või on soetatud Euroopa majanduspiirkonna riigist või Šveitsist sõidukite valmistajalt, selle ametlikult esindajalt või valmistaja või ametliku esindaja poolt tunnustatud edasimüüjalt. Välismaalt ostes tuleb tõendada, et müüja vastab nendele tingimustele.
- Kui auto ostmiseks on kasutatud liisingut, siis liisingulepingu millest nähtub liisingulepingu alusel tehtud sissemakse suurus (vähemalt 4000 eurot) ja edasine maksegraafik (vähemalt 4 aastat). Auto liisinguleping peab olema sõlmitud Eesti krediidiasutusega või -krediidiandjaga, välisriigi krediidiasutuse filiaaliga, Eestis erandi alusel tegutseva krediidiandjaga või ülepiirilise pangateenuse pakkujaga, kes on kantud turuosaliste registrisse. Liisinglepingus on mõistlik võimalik toetuse saamine ära märkida, et liisinguandja teaks sellega arvestada.
- Maksekorraldus, millest nähtub nullheitega sõiduki eest tasumine või liisingu sissemakse;
- Auto Transpordiameti liiklusregistris registreerimise tunnistuse koopia, millest nähtub, et taotleja on auto omanik või vastutav kasutaja;
- Kinnitus, et nullheitega sõidukit kasutatakse vähemalt neli aastat toetuse maksmisest ja peamiselt Eestis;
- Kui ettevõtjast taotleja soovib toetust kolme või enama auto ostmiseks, peab taotleja omakapital vastama äriseadustikus kehtestatud nõuetele ja kolme viimase majandusaasta keskmine müügitulu olema vähemalt 75 000 eurot aastas, või kui taotleja on tegutsenud vähem kui kolm majandusaastat, peab tema müügitulu põhi- või kõrvaltegevuses olema kogu tegutsemisaja jooksul vähemalt 150 000 eurot. Kui ettevõtjast taotleja soovib toetust viie või enama auto ostmiseks, peab tema viimase kahe aasta kinnitatud majandusaasta aruande kohaselt võlateeninduse kattekordaja olema vähemalt 1,25 ja pikaajalise võlateeninduse kattekordaja ei tohi olla suurem kui 10,0. Esitada tuleb majandusaasta aruanded, mis ei ole leitavad Äriregistrist.
- Kinnitus, et taotluse kohase nullheitega sõiduki ostmiseks ei ole taotletud ega saadud toetust muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või muudest välisabi vahenditest;
- Maanteetranspordiettevõtjast taotleja puhul kinnitus, mille kohaselt ei kasutata ostetud nullheitega sõidukit rendi või tasu eest kaupade vedamiseks maanteevedudel.
- Kastiga ratta ostmist tõendav müügileping või arve. Kastiga ratta müügileping peab olema sõlmitud kastiga rataste müügiga tegeleva ettevõtjaga, kes on registreeritud Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis.
- Maksekorraldus, millest nähtub nullheitega sõiduki eest tasumine;
- Kastiga ratta pass või muu taoline dokument, millest nähtub ostu kuupäev, mudeli number ja raaminumber;
- Ratta pass, kasutusjuhend või müüja poolt antud muu dokument, mis tõendab kastiga ratta vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 168/2013 kahe-, kolme- ja neljarattaliste sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (ELT L 60, 2.3.2013, lk 52–128) nõuetele või CE-märgise sertifikaat, mis tõendab kastiratta vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/42/EÜ, mis käsitleb masinaid ja millega muudetakse direktiivi 95/16/EÜ (ELT L 157, 09.06.2006, lk 24–86), nõuetele ja standardile EN 15194 või sellega samaväärsele;
- Foto ostetud kastiga rattast;
- Kinnitus, et nullheitega sõidukit kasutatakse vähemalt neli aastat toetuse maksmisest ja peamiselt Eestis;
- Kinnitus, et taotluse kohase nullheitega sõiduki ostmiseks ei ole taotletud ega saadud toetust muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või muudest välisabi vahenditest;
- Maanteetranspordiettevõtjast taotleja puhul kinnitus, mille kohaselt ei kasutata ostetud nullheitega sõidukit rendi või tasu eest kaupade vedamiseks maanteevedudel.
- Nullheitega sõidukit tuleb kasutada peamiselt Eestis.
- Autodes tuleb kasutada ainult taastuvenergiat.
- Toetuse saaja kohustub viivitamata vastama KIKi küsimustele toetuse saaja ning nullheitega sõiduki ostmise ja kasutamise kohta.
- Toetuse saaja peab võimaldama KIKil nullheitega sõidukit kontrollimise eesmärgil üle vaadata.
- Toetuse saaja tagab auto registreerituse Transpordiameti liiklusregistris neli aastat.
- Toetuse saaja peab olema nullheitega sõiduki omanik või liisingut kasutades auto vastutav kasutaja vähemalt neli aastat toetuse maksmisest või liisingulepingu sõlmimisest.
- Kui toetuse saaja võõrandab nullheitega sõiduki või annab auto ostmiseks sõlmitud liisingulepingust tulenevad vastutava kasutaja õigused ja kohustused üle enne nelja aasta möödumist toetuse maksmisest või liisingulepingu sõlmimisest, maksab toetuse saaja toetuse tagasi vastavalt kasutatud aja proportsioonile.
- Toetuse saaja võimaldab KIKil ja KIKi nimetatud isikul tutvuda nullheitega sõidukiga kahe päeva jooksul vastava soovi saamisest. Põhjendatud juhul võib KIK tähtaega pikendada. Kontrollimise asukoht lepitakse toetuse saajaga kokku, arvestades toetuse saaja ja KIKi esinduste asukohta. Kontrollimine võib toimuda virtuaalselt.
- Toetuse saaja peab säilitama ja võimaldama KIKil ja KIKi nimetatud isikul nelja aasta jooksul pärast projektile makse tegemist tutvuda toetuse saaja valduses olevate dokumentidega, sealhulgas toetuse saaja raamatupidamis- ja finantsdokumentidega, millel on KIKi hinnangul tähtsust toetuse nõuetekohase kasutamise hindamisel.
- Toetuse saaja peab andma KIKi nimetatud audiitori, kontrollija või järelevalveametniku kasutusse andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul, arvates sellekohase nõude saamisest.
- Toetuse saaja peab teatama viivitamata KIKile nelja aasta jooksul kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada ostetud nullheitega sõiduki säilimist ja sõitmiseks kasutamist või toetuse saaja võimet täita taotluses ja määruses nimetatud eesmärke.
- Auto kasutatud energiakulu ulatuses tuleb tarbida taastuvenergiat, mida tõendavad päritolutunnistuste elektroonilises registris toetuse saaja kasuks kustutatud päritolutunnistused, toetuse saaja elektritarbimise leping ja tarbimisandmete info või toetuse saaja taastuvenergia tootmisseadme tootmise ja tarbimise andmed.
- Toetuse saaja esitab taastuvenergia tarbimist tõendavad dokumendid KIKile nõudmisel.
- Toetuse saamise õigust ei saa loovutada.
- Füüsilisest isikust toetuse saaja ei või anda kohustuste kestvuse perioodil toetuse abil soetatud nullheitega sõidukit kasutamiseks juriidilisele isikule ega kasutada ise majandustegevuses.
Siit leiate vastused korduma kippuvatele küsimustele. Varasema, 2020. aasta taotlusvooru info on tähistatud viitega 2020.
Nullheitega sõiduk on täiselektriline (sealhulgas vesiniku kütuseelemendiga) M1 ja N1 kategooria sõiduk (sõiduauto ning väikekaubik) ning täiendava elektrilise (sealhulgas vesiniku kütuseelemendiga) jõuallikaga kastiga jalgratas (kastiga ratas), mille süsinikdioksiidi heitkogus on null grammi kilomeetri kohta (0 g/km).
Hübriidauto ei ole nullheitega sõiduk, sest hübriidauto tarbib lisaks elektrile ka fossiilseid kütuseid ning selle heide ei ole 0 g/km.
Autodele kehtib nõue nende tarbimise mahus kasutada taastuvenergiat, et ka auto liigutamiseks vajaliku elektrienergia enda tootmine oleks nullheitega.
Elektriliste kastirataste kohta vaata ka infot jaotusest "Nõuded kastiga rattale" ja KKK-st.
Taotlus tuleb esitada peale sõiduki ostmist ja enda kasutusse saamist. Taotlus tuleb esitada kahe kuu jooksul peale sõiduki enda valdusse saamist.
Enne sõiduki ostmist ja kätte saamist esitatud taotlusi ei rahuldata.
Jah. Meetme eelarve on:
- füüsiliste isikute M1 ja N1 kategooria sõidukite ostutoetuseks 3 875 000 eurot
- juriidiliste isikute M1 ja N1 kategooria sõidukite ostutoetuseks 3 875 000 eurot
- füüsiliste isikute kastiga ratta ostutoetuseks 375 000 eurot
- juriidiliste isikute kastiga ratta ostutoetuseks 375 000 eurot.
Meetme eelarve võimaldab toetust anda umbes 1700 M1 ja N1 kategooria sõiduki ja 700 kastiga ratta ostuks. 2022. aastal soetati Eestis 750 M1 ja N1 kategooria sõidukit (millest kõik ei saaks eri põhjustel toetust). Ka arvestades elektriautode müügimahtude suurenemist, jätkub toetust 2023. aastal ostetud sõidukitele. Eelarve on jagatud ära nii, et ettevõtjad ei saa eraisikute toetust endale ja vastupidi.
Avaldame eelarve jäägi kodulehel ja eelarve lõppemisel anname aegsasti märku.
Ei või. Sõiduk peab olema uus. Sõiduk peab olema ostetud ja auto esmane registreerimine peab olema toimunud peale 6.02.2023. Sõiduki esimene omanik (liisingu puhul vastutav kasutaja) Transpordiameti liiklusregistris peab olema toetuse taotleja. Sõiduki esmane registreerimine peab olema toimunud Eestis.
Kui ei ole, toetust ei saa.
Toetuse saajal on toetuse andmise eesmärki silmas pidades kohustus kasutada elektrisõiduki laadimiseks ainult taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiat. Selle tõendamiseks peab taotleja auto energiakulu ulatuses soetama päritolutunnistusi. Sealjuures ei ole keelatud kasutada avalikke laadimispunkte, kus pole võimalik laadida taastuvelektriga. Taastuvenergia kasutamist võib tõendada ka toetuse saaja elektritarbimise lepingu ja tarbimisandmete info või toetuse saaja taastuvenergia tootmisseadme tootmise ja tarbimise andmete esitamisega.
Taastuvenergia päritolutunnistus on elektrooniline dokument, mille saab osta toodetud elektrienergiast eraldi. Üks päritolutunnistus on üks megavatt-tund. Võite võtta ühendust mõne elektrimüüjaga (ei pea enda elektrimüüja olema, võib olla mõni teine elektrimüüja, sest elektrit ja päritolutunnistusi müüakse eraldi) ning küsida pakkumust oma tarbimise ulatuses päritolutunnistuste tühistamiseks.
Kui teie elektritarbimise pakett näeb ette taastuvenergia kasutamist (tarbite kodus või ettevõttes roheelektrit), saate esitada oma elektrilepingu ja tarbimisandmete info, mis katab elekrtisõiduki(te) energiakulu.
Kui omate taastuvenergia tootmisseadet, võite esitada tootmise ja tarbimise andmed, mis katavad elektrisõiduki(te) energiakulu.
KIKi nõudmisel tuleb taastuvenergia kasutamist tõendavad dokumendid esitada KIKile e-toetuse keskkonna kaudu.
Meetme tingimus on, et nullheitega sõidukit tuleb kasutada peamiselt Eestis.
Meetme eesmärk on Eesti transpordivaldkonna kasvuhoonegaaside heite vähendamine ja Eesti transpordi säästvamaks muutmine, seetõttu on seatud kohustus, et enamus sõite tuleb sõidukiga teha Eestis. Kohustuse täitmist tuleb vajadusel KIKile tõendada.
Toetust ei saa:
- elektrimootoriga jalgrattale ega mopeedile;
- ainult mootori jõul liikuvale rattale ega mopeedile;
- tõukerattale, invasõidukile vms;
- elektrilisele kaubarattale, millel puudub kast või korv kaupade vedamiseks või iste inimeste vedamiseks
- ratas, mille raam ei ole pikendatud ja tugevdatud kauba (või inimeste) veoks.
- Elektrilised jalgrattad, tõukerattad ega elektrimopeedid ei ole toetatavad ka juhul, kui neil on alus või korv asjade veoks.
Ei või.
Toetuse saaja peab olema sõiduki omanik või vastutav kasutaja vähemalt neli aastat toetuse maksmisest.
Toetuse saaja tagab auto registreerituse Eesti Transpordiameti liiklusregistris vähemalt neli aastat toetuse maksmisest. Liisingu kasutamisel peab auto olema toetuse saaja kasutuses vähemalt neli aastat toetuse maksmisest.
Kui toetuse saaja võõrandab nullheitega sõiduki või annab auto ostmiseks sõlmitud liisingulepingust tulenevad vastutava kasutaja õigused ja kohustused üle enne nelja aasta möödumist toetuse maksmisest või liisingulepingu sõlmimisest, maksab toetuse saaja toetuse tagasi vastavalt kasutatud aja proportsioonile.
Ostes Tesla veebipoest, ei saa seda teha liisinguandja kaudu. Sõiduk tuleb endal välja osta ning seejärel liisingfirmale edasi anda.
Teslade ostu liisingu abil saab toetada ja mitte lugeda seda tehingut lubamatuks võõrandamiseks juhul, kui taotlus auto ostu toetamiseks esitatakse enne liisingufirmale müümist. Sõiduk tuleb välja osta ja registreerida Transpordiameti liiklusregistris enda nimele. Seejärel esitada toetuse taotlus ning selle rahuldamisel müüa auto edasi liisingfirmale.
Pärast taotluse rahuldamise otsust peab toetuse saaja andma KIKile kirjalikult teada soovist auto müüa liisinguandjale. Pärast võõrandamistehingut tuleb esitada KIKile liisinguleping ja registritunnistuse koopia ning KIK kontrollib, et auto vastutav kasutaja oleks toetuse saaja.
Meetme eesmärk on Eesti transpordivaldkonna CO2 heite vähendamine, seetõttu on seatud kohustus, et nelja aasta jooksul peab toetusega soetatava elektriautoga läbima vähemalt 80 000 km ja sellest vähemalt 80% Eestis. Kohustuse täitmist tuleb KIKile tõendada.
Meetme raames loetakse keskmiseks tavaauto CO2 heiteks 1,97 tonni CO2 10 000 km kohta. Taotluse näitajate lehele märkige CO2 vähenemine oma eeldatavast läbisõidust lähtudes. Näiteks kui soetate ühe auto ja plaanite sellega aasta jooksul 20 000 km läbi sõita, sisestage taotluse näitajate tabelisse algväärtuseks null ja sihtväärtuseks 3,94 CO2 ekv tonni. Kui soetate 3 sõidukit ja Teie oodatav läbisõit aastas on 30 000 km auto kohta, sisestage näitajate tabelissse sihtväärtuseks 17,73 CO2 ekv tonni. (Kolme auto läbisõit 3 x 30 000 km = 90 000 km aastas, 9 x 1,97 tonni CO2 = 17,73) Kõikide näitajate algväärtused peavad olema nullid.
Tarbitud elektrienergia päritolu tõendamiseks kasutatakse Eestis või teises Euroopa Liidu liikmesriigis väljastatud ja Eesti päritolutunnistuste registris kustutatud päritolutunnistust. Päritolutunnistus on elektrooniline dokument, mille võib osta toodetud elektrienergiast eraldi. Üks päritolutunnistus on üks megavatt-tund.
Võite võtta ühendust mõne elektrimüüjaga (ei pea enda elektrimüüja olema, võib olla mõni teine elektrimüüja, sest elektrit ja päritolutunnistusi müüakse eraldi) ning küsida pakkumust oma tarbimise ulatuses päritolutunnistuste tühistamiseks.
Kui teie elektritarbimise pakett näeb ette taastuvenergia kasutamist (tarbite kodus või ettevõttes roheelektrit), saate esitada oma elektrilepingu ja tarbimisandmete info, mis katab elekrtisõiduki(te) energiakulu.
Kui omate taastuvenergia tootmisseadet, võite esitada tootmise ja tarbimise andmed, mis katavad elektrisõiduki(te) energiakulu.
Toetuse saaja kohustused jäävad kehtima kuni läbisõidunõude täitmiseni: vähemalt nelja aasta jooksul tuleb elektriautoga läbida 80 000 km. Juhul kui läbisõidunõue täidetakse varem, vabaneb ka toetuse saaja oma toetusega seotud kohustustest varem. Kui autot soovitakse müüa või vastutava kasutaja õigusi edasi anda enne läbisõidukohustuse täitmist, tuleb sellest KIKile teada anda ja elektrisõiduki uus omanik või liisingulepingu ülevõtja peab nõustuma toetusega kaasnevad kohustused üle võtma. KIK kontrollib, kas auto uus omanik või vastutav kasutaja vastab taotlejale esitatud nõuetele.
Toetuse saamise õigust ei saa loovutada.
Hanke tulemusel on elektrisõidukite meetmest toetust saanud autodele seireteenuse pakkuja CarCops OÜ. GPS seadme paigaldamiseks võtke ühendust CarCops OÜ-ga telefonil 55 900 656, info@carcops.ee või astuge läbi Marja 7, Tallinn. Andke paigalduse soovist teada võimalikult varakult koos esinduse infoga, kus auto asub. CarCopsi tehnik paigaldab GPS seadme esinduses ja saadab paigaldusakti Teie e-postile allkirjastamiseks. Esindusest saate kätte komplektse auto ning ei pea läbisõiduandmete esitamise pärast muretsema. Kõik toimib automaatselt. Rohkem infot ja kontaktid leiate ka kodulehelt.
Seireteenusega võite liituda ka hiljem, kuid enne 80 000 kilomeetrise läbisõidu täitumist. Sellisel juhul andke oma soovist kõigepealt teada E-toetuse keskkonna kaudu.
CarCops OÜ selgitus teenuse sisu kohta: Kui räägitakse GPS jälgimisest, siis arvatakse automaatselt, et jälgitakse igat liigutust. CarCops kinnitab, et päris nii see ei ole. KIKi hankes oli nõue salvestada ainult hodomeetri näitu masina ajust, seega töötasid CarCops ja GPS seadmete tootja välja spetsiaalse tarkvara, mis võimaldab seadme GPS-mooduli välja lülitada. Asukohta seega ei jälgita, vaid salvestatakse serverisse kõigest 2 parameetrit – hodomeetri näit ja mobiilioperaatori kood, mis näitab, kas auto on Eestis või välisriigis. Andmed edastatakse korra kvartalis KIKile ja peale edastamist kustutatakse CarCopsi serverist.
Jah, kaskokindlustuse olemasolu on üks toetuse välja maksmise eeldustest ja vähemalt kuni 80 000 km läbimiseni peab elektrisõiduk olema pidevalt kaskokindlustusega kaetud. KIK võib seda pisteliselt kontrollida.
Elektrisõiduki hävimise, varguse või röövimise korral nõutakse toetus tagasi, arvestades kindlustushüvitise suurust ja auto ajalise kasutuse proportsiooni. See tähendab, et toetus nõutakse tagasi, arvestades, et autot tuleb kasutada nelja aasta jooksul vähemalt 80 000 km läbimiseks peamiselt Eestis ja seda, kui palju sellest kohustusest on veel protsentuaalselt täitmata – sama protsenti kohaldataksegi tagasinõutava summa leidmiseks väljamakstud toetusest. Sealjuures kindlustushüvitist ei ületata.
