Skip to content
Vaegnägijatele

Kaevanduskahjude likvideerimine ja hüvitamine

Staatus

Elluviidud
Kaevanduskahjud Foto: Inseneribüroo Steiger

Keskkonnaministeeriumi tellimusel toimusid projekti raames järgnevad tegevused: 

  • 2021. aasta alguses viisime läbi hanke suletud põlevkivikaevanduste varinguaukude ja -alade korrastamise analüüsi, tüüpprojektide ja tegevuskava koostamiseks. Töö tegi inseneribüroo Steiger.

Suletud põlevkivikaevanduste altkaevandatud aladel, kus kaevandustegevusest on möödunud ligikaudu 40 aastat, on sagenenud varinguaukude tekkimine, seda eelkõige seal, kus allmaakaevandamine toimus madalal sügavusel (5-15 meetrit). Varisenud on nii kaevanduskäigud kui ka šurfid ning need võivad kujutada otsest ohtu inimestele, loomadele ja varale. Varingud on toimunud valdavalt endiste Kukruse, Kiviõli, Käva, Käva 2, Kaevandus nr 2 ja Ubja põlevkivikaevanduste aladel.

Valminud tüüpprojektid võimaldavad riigil praeguseid ja ka tulevikus lisanduvaid varinguauke kiirelt ja operatiivselt korrastada. Sellega elimineeritakse ohud, mis on seotud inimeste või loomade varinguauku kukkumisega. Valminud töös järjestati objektid korrastamise prioriteetsuse järgi. 

  • 2021. aasta lõpuks valmis hanke tulemusena uuring, et hinnata Ida-Virumaa altkaevandatud aladel maapinna vajumise tagajärjel hoonetele tekkinud kahjustusi. Uuringu tegi OÜ Ekif. 

Uuringu üldine eesmärk oli välja selgitada endistele suletud põlevkivikaevanduste altkaevandatud aladele jäävatele hoonetele kaevandamisest või maapõue kasutamisest põhjustatud kahjustuste võimalik ulatus ja iseloom. Vastavalt kahjustuste esinemise või tekkimise tõenäosusele on grupeeritud kinnistud kolme gruppi:

  1. 373 hoonet asuvad ohtlikel aladel, kus tõenäosus kaevanduskahjustusi saada on kõige suurem.
  2. 643 hoonet asuvad aladel, kus kahjustuste esinemise või tekkimise tõenäosus on keskmine.
  3. Ülejäänud 1219 hoonet jaotuvad gruppi, kus kaevanduskahju esinemise tõenäosus on kõige väiksem.

Järgmiseks valmistame ette kaevandamise tagajärjel hoonetele tekitatud kahjude hüvitamise põhimõtted. Soovime tulenevalt muu maailma praktikast ja kahjustuste liigist välja töötada õiglase metoodika, mille alusel riik saaks edaspidi hakata kaevandustegevusega kahjustatud hoonetele tekkinud kahjusid likvideerima või kinnistuomanikele rahaliselt kompenseerima.

Kaevanduskahjude likvideerimine ja hüvitamine
Foto: Andres Järvan

 

2022. aastal likvideeriti ja korrastati altkaevandatud aladel olevad prioriteetsed varinguaugud vastavalt 2021. aastal Steigeri inseneribüroo töös toodule. Ohtlikke varinguauke suleti ja maa-ala korrastati kokku 13 Ida-Viru maakonna kinnistul. Töid teostas Aspen Grupp OÜ, tööde lõplik maksumus oli 66 753,60 eurot.

Varinguaugu avastamisel teavita sellest kindlasti Keskkonnaametit, et oleks võimalik tuvastada vastutaja ja astuda sammud varingu korrastamiseks. Vastavalt maapõueseadusele peab kehtivate kaevandamislubade omaja hüvitama kaevandamisega tekitatud kahju. Nendel aladel, kus kaevandamisest on möödas enam kui 10 aastat ning kehtivat kaevandamisluba ei ole, on korrastamise kohustus jäänud maapõueseaduse kohaselt riigile.

Varinguaukude korrastamine
Tamme kinnistu Ida-Virumaal. Foto: Kadri Haamer-Tibar