Algasid altkaevandatud aladel paiknevate varinguaukude korrastamistööd

Foto: Kadri Haamer-Tibar

Eelmisel nädalal algasid korrastustööd varinguaukude ja -alade korrastamiseks altkaevandatud aladel. Varinguaugu ohtlikkus ja korrastamise prioriteetsus sõltub suuresti varinguaugu sügavusest ja asukohast. Korrastamise prioriteetsus on suurem nende varinguaukude puhul, mis asuvad põllu- ja elamumaal, sest need põhjustavad suuremat häiringut ja ohtu inimestele. Tähelepanu nõuavad ka sügavad varinguaugud metsamaal, kus need võivad kujutada otsest ohtu nii inimestele kui ka loomadele.

Tööde käigus likvideeritakse ja korrastatakse altkaevandatud aladel olevad varinguid kokku 13 kinnistul, neist 11 jäävad Ida-Viru maakonda  ning 2 Lääne-Viru maakonda.  Varinguaukude sulgemine toimub vastavalt 2021. aastal Inseneribüroo STEIGER poolt valminud tüüpprojektidele. Töid teostab Aspen Grupp OÜ ning tööde maksumus on 64 952 eurot.

Töid alustati Tamme kinnistult. Tegemist on keset metsa paikneva pikliku, kolmnurkse ristlõikega varingualaga. Varinguala pikkus on 129 m, millest 54 m pikkune osa on sügavam ja tugevalt varisenud. 70 m pikkusel lõigul on näha varisemist ja sellega kaasevaid üksikuid auke. Varinguala läänepoolses otsas on väga väikesest nurgast näha kaevanduskäiku.

Teised korrastatavad objektid asuvad valdavalt põllumaal, millele on korrastustöödeks hea juurdepääs. Varingute sügavused ulatuvad kohati kuni 5,6 meetrini. Kolmel juhul tuleb töö teostajal üle täpsustada reaalne situatsioon sh varinguaugu mõõtmed (teavitus varingust on esitatud Keskkonnaametile kinnistuomaniku poolt).

KIK valmistas ette korrastustööde hankedokumendid sh tehnilise kirjelduse ning korraldab suhtlust projekti rahastaja (Keskkonnaministeerium) ja elluviija vahel.

Viimati korraldas varinguaukude korrastamist Keskkonnaamet 2015. ja 2017. aastal.

6. novembril oli ERRi eetris videolugu varinguaukude sulgemistöödest.

Varinguaugu avastamisel teavita sellest kindlasti Keskkonnaametit või KIKi, et saaksime tuvastada vastutaja ja astuda sammud varingu korrastamiseks. Vastavalt maapõueseadusele peab kehtivate kaevandamislubade omaja hüvitama kaevandamisega tekitatud kahju. Nendel aladel, kus kaevandamisest on möödas enam kui 10 aastat ning kehtivat kaevandamisluba ei ole, on korrastamise kohustus jäänud maapõueseaduse kohaselt riigile.