Kukruse aherainemäe keskkonnaseisund ei ole halvenenud

Eelmise aasta suvel paigaldati KIKi eestvedamisel Kukruse aherainemäkke pinnase temperatuuri püsiandurid, et jälgida mäe keskkonnaseisundit ja selle võimalikke muutusi. Järelseire aruandest lähtuvalt jäätmehoidlas mullu olulisi muutusi ei täheldatud.

Võrreldes varasemate (aastatel 2019-2020 tehtud) analüüsidega pole Kukruse kaevandusjäätmehoidla mõju põhjaveele suurenenud. Termoseire tulemused näitavad, et Kukruse põlenud aherainepuistangus toimuvad siiani termilised protsessid (temperatuur 2.5 m sügavusel on üle 150°C). Põlemisele iseloomulikke tunnuseid ega muid olulisi muutusi jäätmehoidlas visuaalselt ei täheldatud.

Kukruse aherainemäe süttimisohu ennetamiseks või selle aegsaks tuvastamiseks on vaja teha termoseiret. Projektiga „Kukruse aherainemäe pinnase temperatuuri püsiandurite soetamine ja järelseire“ korraldas KIK Keskkonnaministeeriumi tellimusel püsiandurite soetamise ja Kukruse suletud kaevandamise jäätmehoidla järelseire.

2022. aasta suvel soetati ja paigaldati aherainemäkke viis pinnase temperatuuri kontaktmõõtmise püsiandurit. Töid teostas hanke tulemusena Eesti Keskkonnauuringute Keskus, kes on varasemalt läbi viinud mitmeid analüüse Kukruse põlenud aherainepuistangu kaevandamise jäätmehoidla seisukorra kohta ning omab parimat ülevaadet jäätmehoidla seisundist ja riskidest.

Kukruse aherainemägi asub Kohtla vallas riigimaal ning sinna on viiekümnendatel ja kuuekümnendatel aastatel ladestatud suur kogus kaevandamisjäätmeid. Mägi on kahel korral pikema perioodi vältel põlenud. See omakorda on ohtlike ainete tekkimise peamiseks põhjuseks, kuna vingugaasi olemasolu viitab mäe sees toimuvale jätkuvale põlemisprotsessile või poolkoksistumisele. Kukruse mäkke on ladestatud umbes 1,3 miljonit tonni põlevkivi rikastamisjääke.