KIK juhib üleriigilise veemajanduse reformi kavandamist

Foto: Karli Saul

Eesti veemajanduses on Euroopa Liidu (EL) toetused oluliselt vähenemas, kuid kvaliteetse vee- ja kanalisatsiooni kui elutähtsa teenuse jätkumiseks vajab sektor ka edaspidi suuremahulisi investeeringuid. Kliimaministeeriumi kokku kutsutud veeteenuse juhtrühm peab 2025. aastaks välja selgitama, mil moel Eesti veemajanduse sektor ümber korraldada. Eelseisvaks tööks pakub tehnilist tuge Euroopa Komisjoni struktuurireformide toe peadirektoraat. 

Täna kinnitasid veereformiga seotud osapooled koostöövalmidust reformiplaani koostamiseks - Kliimaministeeriumi, Konkurentsiameti, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, Eesti Vee-ettevõtete Liidu, Eesti Omanike Keskliidu, Terviseameti ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse juhid allkirjastasid hea tahte ja koostöö lepingu. 

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) juhib veeteenuste reformi ettevalmistamist. Allkirjastamisel sõnas KIKi toetuste ja teenuste osakonna juht Tanel Oppi, et KIK on aidanud üle 20 aasta kohalikel omavalitsustel ja vee-ettevõtjatel investeeringuid teha. „Saame kinnitada, et hetkel on Eesti vee seis hea ja võimalik, et see on hea veel kümme aastat, kuid peame mõtlema kaugemale tulevikku. Meil on selle aja jooksul kujunenud hea teadmine, kuhu ja kui palju oleks vaja investeerida, jagame teadmisi kõigi projekti osalistega ning juhime projekti tasakaalukalt ja kõigiga arvestades.“

Saame kinnitada, et hetkel on Eesti vee seis hea ja võimalik, et see on hea veel kümme aastat, kuid peame mõtlema kaugemale tulevikku. Meil on selle aja jooksul kujunenud hea teadmine, kuhu ja kui palju oleks vaja investeerida.

KIKi toetuste ja teenuste osakonna juht Tanel Oppi

Kliimaministeeriumi merenduse ja veekeskkonna asekantsleri Kaupo Lääneranna sõnul peab riik looma tingimused, et vee-ettevõtlus muutuks isemajandavaks ning jätkusuutlikuks. „Reform peab muutma veeteenuse kulutõhusamaks, jäädes samas taskukohaseks ning kvaliteetseks,“ rõhutas Läänerand. „Me peame suutma riske maandada, et oleksime valmis teenust tagama ka kriisiolukordades.“ 

Taristu rekonstrueerimisse ja laiendamisse tuleks järgmisel 12 aastal investeerida ligi 1,5 miljardit eurot. Juhul, kui EL võtab 2024. aastal vastu uuendatud asulareovee puhastamise direktiivi, suureneb investeeringute vajadus veelgi kuni miljardi euro võrra. 

Kõige keerulisem on Lääneranna sõnul just väiksematel vee-ettevõtetel, kuna nende taga on vähem tarbijaid, mistõttu on nende investeerimisvõimekus väiksem. See omakorda tähendab, et teenuse kvaliteet võib muutuda üle Eesti ebaühtlaseks.

Kliimaministeeriumi kokku kutsutud veeteenuse juhtrühm peab välja selgitama valdkonna tegeliku investeerimisvajaduse, vee-ettevõtete praeguse võimekuse, reformi võimalikud takistused ning eri osapoolte valmisoleku muutusteks. Teekaardi valmimise tähtaeg on 2025. aasta teine pool ning projekti läbiviimisele on õla alla pannud ja seda rahastavad Euroopa Komisjon ja DG Reform.

Eestis saab ühisveevärgi teenust 84% ja ühiskanalisatsiooniteenust umbes 82% elanikkonnast. Viimase 20 aastaga on teenusesaajate hulka lisandunud üle 100 000 inimese. Kui 2004. aastal vastas 68% ühisveevärgiga liitunute joogivesi kvaliteedinõuetele, siis nüüd 99%. 

Eestis pole olukord joogivee ja kanalisatsiooniga olnud kunagi nii hea kui praegu – seda suuresti tänu Eesti EL-ga liitumise toetuste abil tehtud investeeringutele, mis on võimaldanud hoida ka veehinna suhteliselt taskukohasena. Enam ei ole Eesti aga EL-i “värske” liige ning peab leidma uue struktuuri veesektori jätkusuutlikkuse tagamiseks. 

Lepingu allkirjastasid:
- Kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets
- Konkurentsiameti peadirektor Evelin Pärn-Lee
- Eesti Vee-Ettevõtete Liidu juhatuse esimees Andres Aruhein
- Eesti Omanike Keskliidu juhatuse esimees Andry Krass
- Terviseameti peadirektor Birgit Lao
- Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetuste ja teenuste osakonna juht Tanel Oppi
- Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse liige Taavi Aas 

Galerii lepingu allkirjastamisest (Fotograaf Karli Saul)