Veeteenuse riiklik reform

Foto: Karli Saul

Kliimaministeerium andis 2023. aasta juulis KIKile volituse veeteenuse riikliku reformi ettevalmistamiseks. Kaks aastat vältava projekti raames töötatakse välja veeteenuse strateegiline teekaart ja peetakse vajalikke läbirääkimisi kohalike omavalitsuste ja vee-ettevõtete vahel.

Selleks, et tagada Eesti elanikele puhas joogivesi, on vaja järgmise kümne aasta jooksul teha üle miljardi euro investeeringuid. Väljavahetamist vajavad nii vananevad torustikud kui ka puhastusseadmed ning arendamist infotehnoloogiad. Lisaks investeeringutele viitas Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) 2022. aasta sügisel avaldatud raport veehinna metoodika puudustele Eestis ning juhtis tähelepanu vajadusele kokku leppida riiklik strateegia.

Tänavu juunis alustaski tööd Kliimaministeeriumi moodustatud laiapõhjaline juhtrühm, kelle ülesanne on koostada veeteenuse strateegiline teekaart ehk riiklik pikk plaan. Kokkulepitud strateegia aitab tagada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuse toimepidevuse ja jätkusuutlikkuse.

Juhtrühmas lepitakse kokku sektorit toetavas ja efektiivsust soosivas vee hinna metoodikas ja vee-ettevõtluse indikaatorites ning töötatakse välja jätkusuutliku vee-ettevõtte mudel. Teekaardi koostamise protsessis on oluline roll ka Euroopa Komisjoni veereformi konsultandil, kelle leidmiseks on hetkel välja kuulutatud ka rahvusvaheline hange. Juhtrühma kuuluvad Kliimaministeeriumi, Konkurentsiameti, Sotsiaalministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Keskkonnainvesteeringute Keskuse, Terviseameti, Eesti Vee-ettevõtete Liidu, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, Eesti Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Inseneride Seltsi ja Eesti Omanike Keskliidu esindajad.

Reformi edenemisega kursis püsimiseks saab jälgida veeteenuse reformi lehekülge Kliimaministeeriumi kodulehel SIIN.