Avaneb toetus Eesti rohelahenduste viimiseks Ukrainasse 

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) ja Kliimaministeerium kutsuvad alates 31. märtsist 2025 rohetehnoloogiatega tegelevaid asutusi küsima toetust projektidele, mis aitavad kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja mõjuga kohanemisele Ukrainas.  
 

Eesti riik on seni toetanud arenguriikides 33 kliimaprojekti ligi viie miljoni euroga. Sel korral toetatakse rohelahenduste viimist Ukrainasse, eelistatult Žõtomõri regiooni, mis on Eesti riigi fookusregioon Ukraina ülesehitamisel, kuid oodatud on projektid ka Ukraina teistes piirkondades.  

ESTDEV-i Ukraina ülesehitusprogrammi juhi Margus Geringu sõnul on suur osa Eesti arengukoostöö tegevustest Ukrainas koondunud Žõtomõri oblastisse, kus ESTDEV on loonud laiaulatusliku kontaktvõrgustiku ning ellu viinud mitmeid projekte koostöös kohalike omavalitsuste, haiglate, haridusasutuste ja ettevõtjatega. 

„Žõtomõr on avatud ja koostööle orienteeritud oblast, kus on võimalik piloteerida uusi projekte, mida saab hiljem edasi arendada teistes piirkondades või üleriiklikult. Seetõttu on mul eriti hea meel, et KIK-i uus taotlusvoor, mis suunab tähelepanu rohelahenduste viimisele Ukrainasse, prioritiseerib ka Žõtomõri oblastit. Julgustan Eesti ettevõtteid oma projekte just sinna viima – see on piirkond, kus Eestit usaldatakse ja kus meil on tugevad partnerlussuhted. ESTDEV on valmis toetama sobivate kontaktide loomisel ja projektide juurutamisel piirkondlikul tasandil,“ kinnitas Gering. 

„Ukraina toetamine on Eesti välispoliitiline prioriteet, mis on ennekõike oluline julgeoleku aspektist, kuid mõjutab ka majanduse arengut. Toetus avab uusi arenguvõimalusi Eesti ettevõtetele, kes panustavad Ukraina ülesehitamisse,“  sõnas KIKi elurikkuse ja kliima valdkonnajuht Reeli Jakobi.  

KIKi arenguriikide projektikoordinaatori Ööle Jansoni sõnul on seni rahastatud kolme projekti rohkem kui 400 000 euroga, mis aitavad kaasa Ukraina arengule keskkonnahoidlikul viisil. 

„Oleme toetanud Tartu Ülikooli projekti „Kaugseireandmetele tuginevate metsa- ja veeseire rakenduste juurutamine Ukraina kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks“, Eesti Maaülikooli projekti „Autonoomse kiirelt püstitatava CNC-puusepaühendustega puitmoodulhoone ehitustehnoloogia ja selle jälgimine reaalsetes keskkonnatingimustes“ ning Tallinna Tehnikaülikooli projekti „SmartAGRO“. „See toetus on oluline ka Eesti rohetehnoloogia ettevõtetele, kes saavad oma toodete ja teenuste kaudu anda panuse kliimamuutustega seotud probleemidega tegelemisesse,” lisab Janson.  

Taotlused on oodatud kõikides valdkondades, mis aitavad kaasa kliimaeesmärkide täitmisele Ukrainas ja mis lähtuvad OECD metoodikast ehk Rio markeritest.    

Taotlusvooru eelarve on 947 300 eurot. Ühe projekti toetus on 30 000 kuni 200 000 eurot. Projekti kestvus on kuni 36 kuud. Taotlejad võivad olla kõik Eestis registreeritud juriidilised isikud ja näiteks ka kohalikud omavalitsused. Toetus on ettevõtetele vähese tähtsusega abi.   

Taotlusi saab esitada e-toetuse keskkonnas 19. mai 2025 kella 17-ni. Taotlusvooru infopäev toimub aprilli esimeses pooles ning täpsem toimumisaeg antakse teada KIKi kodulehel. 

Alates 2019. aastast on KIK ja Kliimaministeerium toetanud arenevates riikides 33 projekti ligi 5 miljoni euroga. Toetatavaid tegevusi on olnud riikides nagu Keenia, Tansaania, Uganda, Rwanda, Namiibia, Lõuna-Aafrika Vabariik, Ukraina, Gruusia, Armeenia, Moldova, Kasahstan, Bangladesh, Grenada, Costa Rica jt.   

Kõik seni toetatud projektid leiab KIKi kodulehelt. 

Vahendid arenguriikide toetamiseks tulevad lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi enampakkumisest saadud tuludest ja laekuvad „Riigi eelarvestrateegia 2025–2028“ lisa 5 meetmesse „Rahvusvaheline kliimapoliitika-alane koostöö“.