11 kohalikku omavalitsust said toetust jäätmetaristu arendamiseks

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) toetas 7,4 miljoni euroga 11 kohaliku omavalitsuse jäätmetaristu projekti, mis aitavad kaasa paremale jäätmete liigiti kogumisele. Toetust said Narva ja Sillamäe linn ning Järva, Jõhvi, Mulgi, Märjamaa, Setomaa, Tartu, Tori, Valga ja Viljandi vald. Taotluseid saab veel esitada kuni märtsi lõpuni või eelarve ammendumiseni.

„Ülehomsest hakkame Eestis samm-sammult üle minema uuele jäätmekorraldusele. Eesmärk on, et jäätmed ei läheks põletusahju või prügimäele, vaid jõuaksid materjalina Eesti tööstusesse. Selleks tuleb inimestele luua mugavamad võimalused jäätmete üleandmiseks,“ lausus taristuminister Kuldar Leis. „16 omavalitsust parandab juba riigi toel oma jäätmetaristut ning julgustan ka teisi: vaadake üle, mis teie piirkonnas vajab parandamist ja taotlege avatud toetust.“ 

KIKi ringmajanduse ja ressursisäästu valdkonnajuhi Sirli Vaksmanni sõnul muudavad viis uut jäätmejaama ja avalikud kogumiskohad jäätmete äraandmise elanikele oluliselt lihtsamaks, sest neid saab edaspidi loovutada kodu lähedal. „Kohaliku omavalitsuse jaoks annab jäätmetaristu arendamine võimaluse pakkuda kogukonnale paremat teenust, hoida kokku kulusid ning luua puhtamat elukeskkonda.“   

Viis kohalikku omavalitsust rajavad uued jäätmejaamad: 

Sillamäe linn sai ligi kaks miljonit eurot, et ehitada linna jäätmejaam, seni on elanikud andnud jäätmeid ära väikeses jäätmepunktis. Projektiga ehitatakse jäätmejaama hoone ja õueala koos valgustuse ja aiaga, paigaldatakse autokaal, estakaad ja paberipress ning jäätmete kogumiskonteinerid.  

Märjamaa vald rajab uue jäätmejaama Orgita külla, et vallaelanikud saaksid ära anda erinevaid jäätmeliike, sh haljastus-, ehitus- ja tekstiilijäätmeid, mida seni pole vallas kokku kogutud. Lisaks luuakse kompostimiseks eraldi haljasjäätmete töötlemisala. Jäätmejaama valmimisel saab seal korraldada ka infopäevi, kogumisaktsioone ja hariduslikke tegevusi. Projekt sai toetust summas 1 710 220 eurot. 

Mulgi vald sai üle miljoni euro toetust, et rajada Abja-Paluojale jäätmejaam. Seni koguti jäätmepunktides vaid ohtlikke jäätmeid, elektroonikajäätmeid, vanapaberit ja rehve, uues jaamas saab ära anda enim tekkivaid jäätmeliike. Projektiga rajatakse jäätmejaama hoone, kaks varjualust jäätmekonteineritele, estakaad ja autokaal.  

Viljandi vald ehitab piirkonna elanikele jäätmejaama Kolga-Jaani. Jäätmejaama alale ehitatakse hoone, paigaldatakse konteinerid, autokaal ja kaamerad. Projekt sai toetust summas 489 741 eurot.  

Järva vald sai 98 798 eurot toetust, et luua Aravetele uus jäätmejaam. Ala asfalteeritakse, piiratakse aiaga, varustatakse vajaliku valgustuse ja tehnikaga, paigaldatakse konteinerid ja moodulhoone.  

Kuus kohalikku omavalitsust tegelevad jäätmete kogumiskohtade loomise ja arendamisega:  

Tori vald rajab viis avalikku jäätmete kogumiskohta, kus saab ära anda ohtlikke jäätmeid, elektri- ja elektroonikajäätmeid, paberit ja kartongi, klaas-, plast- ja metallpakendit, rehve ja tekstiilijäätmeid. Lisaks luuakse ringlusruumid, kuhu saab jätta kasutuskõlblikke asju, et need leiaks uue omaniku.  

Valga vald sai toetust, et uuendada avalikke jäätmete kogumiskohti. Videovalve ja piirdeaiaga kogumiskohtadesse tulevad süvamahutid, kuhu mahub rohkem jäätmeid, et vähendada tühjenduskordade arvu ja kulusid. Lisaks paigaldatakse uued tekstiilijäätmete konteinerid. 

Setomaa vald ehitab Obinitsa külla avaliku jäätmete kogumiskoha, kuhu ümberkaudsed elanikud saavad tuua liigiti kogutud jäätmeid nagu vanametall, haljastusjäätmed, pakendid, elektroonikajäätmed jm. Projekt sai toetust summas 304 983 eurot.  

Toila vald (alates 1. jaanuarist 2026 Jõhvi vald) sai 119 973 eurot toetust, et uuendada Kohtla-Nõmme jäätmepunkti ja võimaldada elanikel ära anda rohkem jäätmeliike kui varem. Jäätmete kogumiseks korrastatakse angaar, kogumiskoha ümber tuleb aed ning alale tuleb valgustus ja videovalve. 

Tartu vald loob toetusega kaasaegse kogumistaristu. Üle valla paigaldatakse neli riidekonteinerit kasutuskõlblike tekstiilide vastuvõtmiseks. Mänguväljakutele ja parkidesse paigaldatakse jäätmete liigiti kogumist soodustavad kolmeosalised prügikastid, kalmistute juurde aia- ja haljastusjäätmete konteinerid ning jäätmete kogumiskohtadesse süvamahutid pakendijäätmete kogumiseks.  

Narva linn hakkab arendama nutikate jäätmelahenduste ja liigiti kogumise süsteemi, soetades ja paigaldades rohealadele ja kõnniteede äärde 12 nutikat kogumiskasti ning 26 uuenduslikku kolmese sektsiooniga prügiurni. Urnid võimaldavad efektiivsemalt liigiti koguda erinevaid jäätmeliike, sealhulgas ohtlikke, biolagunevaid, elektroonika-, tekstiili- ja ehitusjäätmeid. Projekt sai toetust summas 78 000 eurot. 

Jäätmete liigiti kogumise taristu arendamise toetus on hetkel avatud. Taotluseid oodatakse kuni 31. märtsini 2026 või eelarve ammendumiseni, et projektid jõuaks ellu viia veel praeguse EL rahastusperioodi sees. Toetust saab küsida näiteks jäätmejaamade rajamiseks või rekonstrueerimiseks, liigiti kogumise mahutite soetamiseks, avalike kogumispunktide rajamiseks, biojäätmete käitlusvõimekuse loomiseks ja digitaalsete lahenduste loomiseks. Toetust saavad küsida kohalikud omavalitsused, selle hallatavad asutused, omavalitsusliidud, koostööorganisatsioonid ja kohaliku omavalitsuse äriühingud. Rohkem infot leiab KIKi kodulehelt. 

Kokku on jäätmetaristu arendamiseks toetust saanud 16 kohalikku omavalitsust ligi 9,3 miljoni euro ulatuses, lisaks eelmainitutele ka Viru-Nigula, Elva, Raasiku, Võru ja Kanepi valla projektid. Kõikide toetust saanud projektidega saab tutvuda KIKi kodulehel. 

Toetust antakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditest ja toetuse töötas välja Kliimaministeerium koos Keskkonnainvesteeringute Keskusega.