Taotluse esitamise aluseks plaanib Kliimaministeerium kasutada Keskkonnaagentuuri arendatavat jäätmemudelit. Selle abil saab iga KOV mudeldada endale sobiva jäätmete liigiti kogumise lahenduse. Disainitud mudel peab tagama jäätmete liigiti kogumise vähemalt 70% ulatuses.
Mudeliga on võimalik juba tutvuda, aga arvestada tuleb, et tegemist on arenduses oleva rakendusega ja kõik funktsioonid ei pruugi olla veel kättesaadavad ja anda täpseid tulemusi. Link mudelile: https://wmmprelive.envir.ee/. Mudeli täiendamiseks palume omavalitsustel esitada Üleriigilisse planeeringute andmekogusse (PLANK) kehtiva üldplaneeringu.
Mida plaanime toetada?
Elanike tarbeks konteinerite, süvamahutite, kompostrite ja muude kogumisvahendite soetamine. Tootjavastutuse alla kuuluvate jäätmete kogumisvahendeid toetatakse ainult juhul, kui nendega seotud kulude kandmine ei ole tootjale kohustuslik.
Toetatakse jäätmete liigiti kogumiseks mõeldud keskkonnasõbralikke veokeid ja mobiilseid kogumispunkte, mida kasutatakse ise, kui seadus seda võimaldab või antakse hankega leitud jäätmejaama operaatori või jäätmevedaja kasutusse.
Kogumispunktidesse uute liigiti kogutud jäätmete kogumismahutite soetamine, kogumispunkti jaoks kõvakattega platsi või varjualuse rajamine.
Uute jäätmejaamade rajamine, olemasolevate rekonstrueerimine, autokaalu, pressi ja mahutite soetamine, jäätmete vastuvõtuks või hoiustamiseks varjualuse rajamine, korduskasutuseks või korduskasutuseks ettevalmistamiseks mõeldud jäätmete vastuvõtu ja väljapaneku ala, jäätmejaama juurde biojäätmete ringlussevõtuks käitlusrajatise rajamine või olemasoleva parendamine.
Digilahendused, mis toetavad jäätmete liigiti kogumist (isikustatud konteinerid, mehitamata jäätmejaama automaatne isikutuvastus, kaalumise ja arveldamise süsteem, kaalupõhine kogumissüsteem). Selle tegevuse raames ei toetata jäätmevaldajate registri arendamist, KOVi tarbeks veebilehe või infosüsteemi loomist või arendamist.
Toetust ei anta selliste vahendite soetamiseks, mis on mõeldud vaid segaolmejäätmete kogumiseks.
Kellele plaanime vooru avada?
- kohalik omavalitsus ja omavalitsusliit;
- kohaliku omavalitsuse asutus või selle hallatav asutus;
- kohalike omavalitsuste koostööorganisatsioon;
- kohaliku omavalitsuse äriühing.
Kui suur on planeeritav toetus?
Toetuse minimaalne summa on 50 000 eurot ja maksimaalne summa 2 000 000 eurot taotluse kohta ühes taotlusvoorus.
Toetuse osakaal sõltub kohaliku omavalitsuse üksusest ja on 40–70 protsenti projekti abikõlblikest kuludest.
Projekti kogumaksumusega kuni 200 000 eurot toetatakse kindlasummalise maksega.
Mis on kindlasummaline makse?
Tegemist on lihtsustatud kulude hüvitamise viisiga. Taotlusele tuleb lisada võrreldavad hinnapakkumised ja projekti eelarve, mille alusel selgub projekti kogumaksumus ja toetuse summa. Toetus makstakse välja, kui projekti tulemus on saavutatud ja see on tõendatud. Seda, kui palju tulemuse saavutamiseks tehtud tegevused tegelikult maksma läksid, toetuse maksmisel enam ei kontrollita. Oluline on silmas pidada, et tulemuse saavutamata jäämise korral toetust välja ei maksta ja projekti kallinemine tuleb toetuse saajal ise katta.
Kindlasummalisest maksest räägib täpsemini jurist Jaanika Vilde Kohalike kliima- ja energiakavade koostamise ning linnade elurikkuse suurendamise infopäeva salvestuses.
