Meretuulepark ei alga tuulikutest

Meretuuleenergia üle peetavad arutelud keskenduvad sageli tuulikutele: kuhu need tulevad, kui kõrged need on ja kui palju elektrit toodavad. Tegelikult algab võimalik meretuulepark palju varem: teadmisest, mis seal merealal juba olemas on. 
 

Enne kui saab otsustada, kas ja kuidas meretuuleparki kavandada, tuleb teada, kes seal elab, kes sealt läbi rändab ning kuidas toimivad merepõhi, hoovused ja lainetus. Alles seejärel saab hinnata võimalikku mõju merekeskkonnale ning seda, kas mõju saab vältida või leevendada. 
 

Merel on tuuleolud üldjuhul stabiilsemad kui maismaal, mistõttu nähakse meretuules olulist täiendust tulevases taastuvenergia tootmises. Samal ajal on Läänemeri piiratud ja tundlik ökosüsteem. Seetõttu peab võimalik arendus põhinema põhjalikel keskkonna- ja tehnilistel uuringutel. 
 

Eesti ja Läti ühine projekt ELWIND uurib Saaremaast läände jäävat mereala, et selgitada, kas ja millistel tingimustel võiks see meretuuleenergia tootmiseks sobida. Juba uuritava ala valik näitab, kuidas andmed otsuseid mõjutavad: eeluuringus võrreldi nelja võimalikku mereala keskkonna-, tehniliste ja sotsiaalmajanduslike tegurite põhjal ning valiti edasiseks uurimiseks sobivaim. 
 

Praegused uuringud hõlmavad sisuliselt kogu mereökosüsteemi: lindudest ja nahkhiirtest hüljeste, kalade ja merepõhja elustikuni. Eesmärk ei ole üksnes loodust kirjeldada. Tulemused võivad mõjutada tuulikute paiknemist, kaablitrasse ja ehitustööde ajastust ning näidata ka seda, et mõni kavandatud lahendus ei ole sobiv. 
 

Linnud, nahkhiired ja mereimetajad 
 

Kuigi nahkhiiri seostatakse tavaliselt maismaaga, liiguvad mõned liigid ka mere kohal. Uuringutes jälgitakse nende aktiivsust ja liigilist koosseisu, et mõista, millal ja millistes tingimustes nad merel liiguvad ning milline võiks olla kokkupõrkerisk. 
 

Esimesed tulemused näitavad juba, miks selliseid uuringuid vaja on. Eesti ELWINDi alal tuvastati merel viis nahkhiireliiki ning nende aktiivsus oli tugevalt hooajaline, seostudes peamiselt sügisrändega ja vähemal määral kevadrändega. Kõrgeim nahkhiirte aktiivsus registreeriti septembris. Kui uuringud näitavad suuremat aktiivsust mõnes piirkonnas või ajavahemikus, saab hinnata võimalikke leevendusmeetmeid. Rahvusvahelises praktikas kasutatakse selleks näiteks tuulikute paigutuse kohandamist ja nende töö piiramist suurema riskiga perioodidel. 
 

Linnustiku uuringutega kogutakse teavet lindude arvukuse, leviku ja rändeteede kohta. Kui mõni mereala osutub oluliseks rände-, peatumis- või toitumisalaks, võib see tähendada vajadust muuta tuulikute paiknemist või rakendada muid leevendusmeetmeid. 
 

Mereimetajate puhul uuritakse peamiselt hallhülgeid, aga ka viigerhüljest ja pringlit. Oluline pole ainult see, kas loomad uuritaval alal esinevad, vaid ka see, millal ja milleks nad seda kasutavad. Kui ehitustegevus võib häirida olulist sigimis- või toitumisala, saab kohandada tööde ajastust, tehnilisi lahendusi või vajadusel arendusala piire. 
 

Kalad ja merepõhi 
 

Kalastiku uuringutes hinnatakse võimalikku mõju kalade elupaikadele, rändele ja kalandusele. Eraldi uuritakse kevadräime rändeteid. Kui need kattuvad näiteks kavandatud kaablitrassiga, saab kaaluda alternatiivset trassi või tööde teistsugust ajastamist. 
 

Merepõhja uuringutes kaardistatakse elustik, elupaigad ja setted. Tundlike elupaikade leidmine võib tähendada vajadust muuta tuulikute või kaablite paiknemist või jätta osa alast arendusest välja. 
 

Meretuulepargi mõju mereelustikule ei pruugi olla ainult ühesuunaline. Teiste riikide uuringud on näidanud, et tuulikute veealused konstruktsioonid võivad toimida tehisriffidena ja luua mõnele liigile uusi elupaiku. Samas sõltub mõju konkreetsest merealast ja meretuuleparkide pikaajaliste mõjude kohta on endiselt teadmislünki. Seetõttu tuleb kohalikke tingimusi eraldi uurida. 
 

Teadmised jäävad ka tulevikuks 
 

Lisaks keskkonnauuringutele kaardistatakse merepõhja omadusi ning mõõdetakse tuult, lainetust ja hoovusi. Need andmed aitavad hinnata nii võimalikke tehnilisi lahendusi kui ka arenduse mõju merekeskkonnale. 
 

Keskkonnauuringutes osalevad Eesti ülikoolid ja teadlased: näiteks uurib Tartu Ülikool kalastikku, merepõhja, elustikku ja elupaiku ning TalTech veekvaliteeti, samuti on Eesti eksperdid kaasatud mereimetajate ja linnustiku uuringutesse. Uuringute tulemused avalikustatakse ning kogutud andmed loovad aluse edasiseks teadustööks. Nii aitavad uuringud Eesti merekeskkonda paremini tundma õppida ning toetavad tulevasi merekasutuse ja looduskaitse otsuseid. 
 

Oluline on hinnata ka erinevate arenduste koosmõju. Läänemeri on piiratud ja tundlik keskkond ning ühe arenduse mõju võib ulatuda selle otsesest asukohast kaugemale. 
 

Pärast uuringute valmimist saavad tulemused sisendiks keskkonnamõju hindamisele ja edasistele otsustele. Uuringud ei tähenda automaatselt, et meretuulepark ehitatakse kavandatud kujul – need võivad näidata, et lahendust tuleb muuta, mõnda ala vältida või kavandatust loobuda.

Artikli autor: Aivi Allikmets, ELWIND projektijuht.

Artikkel ilmus 12. september 2026 Saarte Hääles.