Metsanduse programm
Toetame erinevaid metsandusalaseid tegevusi.
Taotlusvoor ei ole avatud, rahastust saanud projektid on elluviimisel.
Metsanduse programmi eesmärk on metsanduse pikaajaliste arengusuundade elluviimine, metsade uuendamise tagamine, metsaökosüsteemide kaitse edendamine, säästva metsanduse teemaliste koolituste, teavituste ja uuringute edendamine, jahiulukiarvu taastusvaruna säilimise tagamine, ulukikahjustuse ulatuse vähendamine ning jahimeeste praktiliste oskuste taseme ja jahindusteadlikkuse parandamine.
Toetust saab taotleda keskkonnaministri määruse nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“ § 27 lõigetes 4 kuni 8 loetletud tegevuste rahastamiseks.
Metsanduse programmis saavad toetust taotleda kohalikud omavalitsused, äriühingud, mittetulundusühingud, sihtasutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad.
2022. aastal on metsanduse programmi eelarve 900 000 eurot. Toetuse summa ühele projektile on kuni 180 000 eurot.
Metsanduse jätkusuutliku arengu tagamiseks toetame järgmisi tegevusi:
- Makromajanduslike analüüside koostamine metsanduse kui riigi majandusliku ning sotsiaalse arengu kindlustaja olulisuse hindamiseks.
- Metsanduslike infosüsteemide ja e-teenuste arendamine.
- Metsa mitmekülgse kasutuse edendamine ning pärandkultuuri objektide kaardistamine ja tutvustamine.
Metsaökosüsteemide kaitseks toetame järgmisi tegevusi:
- Metsa ja kultuurmaastiku territoriaalse vahekorra kujunemise analüüs ning potentsiaalse metsa territooriumi rekonstrueerimine.
- Metsamajandusliku tegevuse käigus looduslike protsesside imiteeritavuse analüüs.
- Erineva majandamisrežiimiga metsade biomitmekesisuse seiremetoodika väljatöötamine ning olemasolevate metoodikate ühtlustamine.
- Majanduslik analüüs, et leida kuluefektiivseim tee metsaökosüsteemide kaitse edendamiseks.
Metsade majandamiseks ja uuendamiseks toetame järgmisi tegevusi:
- Metsaseemnevaru loomine ning geenireservi metsade ja valikseemnepuistute eraldamine, klooniarhiivide rajamine.
- Metsapuutaimede tootmine.
Metsateaduses, -hariduses ja teavitamises toetame järgmisi tegevusi:
- Metsandusüliõpilaste ja -õppejõudude rahvusvaheliste koolitus- ja õppevahetusprogrammide käivitamine.
- Metsahariduse ja -teadusega tegelevate asutuste infrastruktuuri ajakohastamise vajaduse väljaselgitamine ja analüüsimine, lähtudes kõrg- ja kutsehariduse, teaduse ja innovatsiooni kui terviku vajadustest.
- Metsade säästlikku majandamist ning Eesti metsandust ja selle ajalugu tutvustavate teabematerjalide (näiteks trükiste, filmide ja näituste) koostamine.
- Puidu kui taastuva loodusressursi säästva kasutamise võimaluste tutvustamine.
- Puidu kui toorme ja energiakandja paremate kasutusvõimaluste propageerimine ja seeläbi puidu, eriti seni vähem kasutust leidnud puuliikide rahvusvahelise konkurentsivõime parandamine.
- Metsanduslike teadusuuringute ja analüüside tegemine ning analüüsimetoodikate arendamine.
- Kommunikatsiooniprojektide koostamine avalikkuse teadlikkuse suurendamiseks metsandusest.
- Erametsaomanike koolitamine.
Jahinduse valdkonnas toetame järgmisi tegevusi:
- Jahinduse teadusuuringute ja analüüside tegemine ning analüüsimetoodikate arendamine.
- Kommunikatsiooniprojektide koostamine avalikkuse ja jahimeeste teadlikkuse suurendamiseks jahindusest.
- Jahiseaduse § 45 alusel reservfondist makstud uluki tekitatud kahju osaline kompenseerimine.
NB!
- Sihtasutustel ja mittetulundusühingutel võib toetuse osakaal olla kuni 100% abikõlblikest kuludest.
- Jahiseaduse § 45 lõike 2 alusel osalise toetuse taotlemisel on abikõlblikud ainult need kulud, mille väljamaksed on tehtud taotlusvoorule eelnenud jahiaasta jooksul. Sellised kulud on abikõlblikud 10–30% ulatuses tehtud väljamaksetest.
Taotluste vastuvõtt lõppes 31. märtsil 2022 kell 17.00.
Siit leiad KIKi kodulehelt selgituse, kuidas käib KIKis projektide hindamine ja rahastamine. Täpsed nõuded tulenevad iga toetuse ja rahastusallika õigusaktidest, rahastusotsusest ning KIKi kehtestatud nõuetest.
Siit leiad KIKi kodulehelt selgituse, kuidas käib KIKi projektide elluviimine. Täpsed nõuded tulenevad iga toetuse ja rahastusallika õigusaktidest, rahastusotsusest ning KIKi kehtestatud nõuetest.
Selle toetusega seotud projekti elluviimiseks vajalikud materjalid leiad siit lehe paremalt poolt.
Tegemist on riigiabiga kui toetuse saaja on ettevõtja ning toetusel on mõju konkurentsile.
Metsanduse programmis annab KIK vähese tähtsusega abi põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele. Abi andmise tingimused on KIK kodulehel. Abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme järjestikuse eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 25 000 eurot. Kontserni kuuluvate või muul viisil omavahel seotud ettevõtjatele vähese tähtsusega abi andmisel arvestatakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel vähese tähtsusega abi määruse artikli 2 lõikes 2 sätestatud suhetes. See tähendab, et kui ühele toetuse saajaga seotud ettevõtjale on juba vähese tähtsusega abi antud, on toetuse saajale võimalik abi anda sellevõrra vähem. Ettevõtjal saab toetuse maksimaalne määr olla 50% abikõlbulikest kulutustest.
Näiteks taimla või puukool, kes saab toetust metsanduse programmist tegevuse ”metsapuutaimede tootmine” jaoks (keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a määruse nr 10 § 27 lg 6 p 2), on reeglina ettevõtja ja sellisel juhul on toetuse näol tegemist põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abiga.
Taotluse juurde tuleb esitada üks indikatiivne hinnapakkumus võimalikult tarnijalt või teenuse pakkujalt, mis selgitab eelarve kujunemist. Peale positiivse rahastamisotsuse saamist on aega 6 kuud, et sõlmida KIK-iga sihtfinantseerimise leping (SFL). SFL-i sõlmimise ajaks peavad olema hanked tehtud, sest üldjuhul ei arvesta taotluse juurde esitatud hinnapakkumusi SFL-i sõlmimise juures. Hangete korraldamise reeglid on kirjas keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a määruse nr 10 §-s 41.
Kõik toetuse saajad peavad kulude tegemisel järgima riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud üldpõhimõtteid ning olema suutelised nende põhimõtete järgimist veenvalt dokumentaalselt tõendama. Juhise, millega palume tutvuda, leiab SIIT.
Juhul, kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses (näiteks kohalik omavalitsus või ülikool), tuleb hange korraldada vastavalt tema hankekorrale ja riigihangete seadusele.
Taotluse juurde ei ole enam vaja lisada kinnituskirja eeldatava kasutaja poolt. Samuti ei ole vaja lõpparuande juurde enam esitada vähemalt ühe võimaliku kasutaja hinnangut sellele, kas töö on tehtud kvaliteetselt. Keskkonnaministeerium vaatab üle kõikide uuringuprojektide aruanded ja vajadusel annab kommentaare.
