Jäätmete liigiti kogumise toetamine kohalikes omavalitsustes

Milliseid tegevusi toetasime?

• Kodukompostrite soetamiseks. Kodukompostriks loetakse kodumajapidamises tekkinud biojäätmete tekkekohas mikro- ja makroorganismide kaasabil aeroobseks lagundamiseks ettenähtud kuni 420-liitrine komposter, kuhu on takistatud lindude ja loomade juurdepääs.
• Biojäätmete konteinerite soetamine. Biojäätmete konteiner on biojäätmete kogumiseks ette nähtud kuni 140-liitrine kogumismahuti.
• Projektiga seotud trükiste ja digitaalsete materjalide väljaandmist ja teavitustegevusi. 

Millele toetust ei saanud?

• Personali- ja üldkuludeks, sh opereerimiskuludeks
• Projekti ettevalmistamiseks
• Projektijuhtimise kulude katmiseks
• Segaolmejäätmete konteinerite soetamiseks
• Kodumajapidamises mittekasutatava biojäätmete konteinerite ja kompostrite soetamiseks
• Taotlejalt elanikule inventari transpordiks

Kes said toetust?

• Toetust võis taotleda kohaliku omavalitsuse üksus või kohalike omavalitsuste koostöö üksus. Kohalike omavalitsuste koostöö üksus on jäätmeseaduse § 67 lõikes 2 nimetatud mittetulundusühing või sihtasutus, mille liige vastav kohaliku omavalitsuse üksus on ning mille liikmeteks saavad vastavalt põhikirjale olla ainult kohaliku omavalitsuse üksused või kohaliku omavalitsuse üksuste liit.
• Toetust ei saanud taotleda kohalike omavalitsuste omandis olev juriidiline isik.

Kui suur oli toetus?

• Taotlusvooru eelarve oli 1 455 000 eurot. Toetuse summa oli kuni 200 000 eurot ja maksimaalne toetuse määr oli 90%.
• Taotluste hindamisel said suurema omaosalusega ning nii konteinereid kui ka kompostreid sisaldavad taotlused rohkem hindepunkte. Võrdsete punktide korral eelistati väiksema toetussummaga taotlusi.

Mida peab veel teadma?

• Elanikel avaneb võimalus komposter või konteiner enda majapidamisse saada pärast seda, kui kohalik omavalitsus oli KIKilt saanud positiivse otsuse ning alustanud oma piirkonnas nende jagamist.
• Toetuse tingimustes ei olnud piiritletud piirkondade ja majapidamiste suurust, kellele konteinerid või kompostrid mõeldud on.
• Kui omavalitsus annab kompostri või konteineri elanikele tasuta, siis jääb see kohaliku omavalitsuse omandisse. Kui elanik peab selle eest tasuma omaosaluse summa, siis saab ta inventari omanikuks.
• Kompostrite ja konteinerite kasutamise kohustus on kolm aastat.

Siit leiad KIKi kodulehelt selgituse, kuidas käib KIKis projektide hindamine ja rahastamine. Täpsed nõuded tulenevad iga toetuse ja rahastuallika õigusaktidest, rahastusotsusest ning KIKi kehtestatud nõuetest.

Siit leiad KIKi kodulehelt selgituse, kuidas käib KIKi projektide elluviimine. Täpsed nõuded tulenevad iga toetuse ja rahastuallika õigusaktidest, rahastusotsusest ning KIKi kehtestatud nõuetest.

Selle toetusega seotud projekti elluviimiseks vajalikud materjalid leiad siit lehe paremalt poolt.

Toetuse kasutamisega seotud hangete tegemine

Toetuse saaja peab järgima toetuse kasutamisel riigihangete seadust, sealhulgas riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid.

• Hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse kättesaamist peab toetuse saaja esitama KIK-ile hankeplaani ja toetuste väljamaksete prognoosi. Hankeplaani  esitamise kohutsus on igal aastal 10. jaanuariks, 10. aprilliks, 10. juuliks ja 10. oktoobriks.

Hankeplaan annab ülevaate projektiga seotud hangetest, sisaldab informatsiooni hangete eeldatava maksumuse, menetlusliigi ja väljakuulutamise aja, sõlmitud lepingute ning planeeritavate maksete kohta. Hankeplaan on KIK-ile aluseks järelevalvetoimingute teostamisele, hangete kontrolli planeerimisele ja projekti elluviimise seisu hindamisele (sh maksete prognoosimine). Hankeplaani faili leiab paremalt veerust dokumentide alt. 

• Toetuse saaja esitab enne hanke väljakuulutamist KIK-ile üle vaatamiseks riigihanke alusdokumentide eelnõud.
• Alates lihthankepiirmäärast 30 000 eurot (käibemaksuta) tuleb hange läbi viia RIIGIHANGETEREGISTRIS (RHR).
• Hanked alates 5000 eurot kuni 30 000 eurot soovitame läbi viia RHRis.
• Kui hanget ei viida läbi riigihangete registris, esitab toetuse saaja lähteülesande kirjelduse ja võtab pakkujatelt vähemalt kolm hinnapakkumist, kui toetuse saaja ostab projekti elluviimiseks teenuseid, asju või õigusi suuremas summas kui 5000 eurot käibemaksuta. Võrreldavad hinnapakkumised peavad olema esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui kolme hinnapakkumist ei ole võimalik saada, tuleb aruandes esitada asjakohane põhjendus.
• 5000 eurost väiksemate hangete puhul ei ole kolme pakkumise kohustust, kuid soovitame siiski kolm pakkumist võtta.
   

Selgitus omaosaluse katmiseks

KIK toetab jäätmete liigiti kogumise lahendusi kohalikes omavalitsustes. Toetuse andmise tingimuste määruse kohaselt võib kompostri või konteineri omaosaluse summa katta kas taotleja või kohalik elanik, kellele inventar üle antakse. Kui elanik katab omaosaluse summa kogu ulatuses, muutub ta määruse § 10 lg 2 järgi inventari omanikuks.

Seoses korduvate küsimustega selgitame, et meetmemäärus ei keela – ja seega võimaldab – sellist lahendust, kus omaosaluse tasuvad elanik ja omavalitsus kahasse. Oluline on märkida, et ka sellisel juhul peab elanik saama inventari omanikuks. Ühtlasi märgime, et inventari üleandmine peab olema selgelt fikseeritud kas kahepoolse kokkuleppega või asjakohase kohaliku omavalitsuse otsusega.

Kui omaosaluse tasub terves ulatuses KOV, jääb ka inventari omanikuks KOV. Sellisel juhul tuleb elanikul anda kirjalik nõusolek inventari kasutamisega kaasnevate kohustuste täitmiseks.
 

Projektist teavitamise nõuded

Toetuse kasutamisel on oluline teavitada avalikkust, et projekti viiakse heitmekaubanduse (CO2) kauplemissüsteemi toetusega. Projektiga seotud infomaterjalid ja üritused tuleb tähistada lisainfoga sõnastuses: „Projekti rahastab Keskkonnaministeerium rahvusvahelise kliimakoostöö vahenditest“. Kasutada tuleb Keskkonnaministeeriumi kolme lõviga logo ja KIKi logo. Toetuse saaja avaldab info toetuse saamise kohta oma kodulehel. Lisaks võib avalikkust teavitada muuhulgas näiteks ajalehtedes ilmuvate artiklite (viidates toetusmeetmele) tähistamisega eespool nimetatud viisil.