Riikliku tähtsusega jääkreostusobjektide ohutustamine ning alternatiivsete veeressursside hindamine Ida-Virumaal

Projekti eesmärgiks on jääkreostuse likvideerimine Ahtme mnt 88 asfaltbetoontehase (ABT) territooriumilt ja Ida-Virumaa ühisveevärgi varustuskindluse uuringu läbiviimine. 

Jääkreostuse likvideerimine endise asfaltbetoontehase territooriumilt on otseselt seotud piirkonna keskkonnaseisundi parandamisega. Puhastatud keskkond aitab ennetada reostuse levikut ümbritsevatele aladele, sealhulgas veevarustuse allikatesse. Kuna Ahtme mnt 88 ABT on riikliku tähtsusega jääkreostusobjekt, on riigile oluline tegeleda paralleelselt veevarustuse uuringuga, kui ka olemasolevate suurte reostusallikate likvideerimisega, et minimaliseerida põhjavee reostumise riski.

• Ida-Virumaa joogivee varustuskindluse uuringu teostamine

KIKi eestvedamisel telliti 2024.a juunis uuring, mis annab ülevaate alternatiivsete veeressursside kasutuselevõtu võimalustest ning selleks vajalikest tegevustest. Uuring puudutab umbes 100 000 inimese joogiveevarustust Ida-Virumaal.

Uuringu täpsem eesmärk oli välja selgitada tegurid, mis mõjutavad Ida-Virumaa elanike ning ettevõttete veega varustamise kindlust ning pakkuda välja meetmed olukorra parendamiseks. Uuringuga tuvastati joogivee tootmisel ja muul (eelkõige tööstuslikul) otstarbel kasutamiseks vajaliku põhjavee puudujääk ning selgitati välja alternatiivsete veehaarete loomise võimalused koos vajalike investeeringute mahuga.

Uuringu teostas Eesti Keskkonnauuringute Keskus kaasates: Oü Maves, Oü Keskkonnalahendused, Oü Entec Eesti. Uuringu avalikustamisüritus toimus 25.08.2026 Kiviõlis.

• Jääkreostuse likvideerimine endise Ahtme mnt 88 ABT territooriumilt

Endine Ahtme mnt 88 asfaltbetoontehas on Eesti looduse infosüsteemi kantud riikliku tähtsusega jääkreostusobjekt (kood JRA0000078), mis asub Kohtla-Järve linnas Ahtme linnaosas Asfaldi tn 12 katastriüksusel.

ABT rajati 1960. aastate lõpus. ABT-s töötas kolm asfaldi segamissõlme ja asfaldi tootmisel kasutati sideaineks naftabituumenit. Naftabituumeni ja põlevkiviõli sissevedu toimus alale nii raudtee- kui ka autotranspordiga. 

OÜ Mavese poolt läbiviidud reostusuuringutel on leitud kinnistult tööstustsooni piirarve ületav pinnasereostus:

• katlamaja ja asfaldi segamise sõlmede vahelisel alal,
• vanade katelde ja poolmaa-aluse naftabituumeni hoidla vahelisel alal,
• naftabituumeni laadimisalast põhja pool. 

Pinnas on reostunud lenduvate orgaaniliste ühendite, 1-aluseliste fenoolide, PAH komponentide ja naftasaadustega. Reostunud pinnasekiht lasub 0 kuni 3,5 m sügavusel maapinnast. Alal on varem läbi viidud ka reostuse likvideerimistöid, mille käigus on osaliselt puhastatud reostunud pinnast ja eemaldatud reostusallikaid. Hinnanguliselt on alal veel kokku 40 tuhat kuupmeetrit naftasaadustega reostunud pinnast. Antud projektiga jätkatakse pinnase puhastustöid. Projektiga nähakse ette reostunud pinnase likvideerimine ex-situ meetodil ehk pinnase väljakaevamise teel. 

Jääkreostuse likvideerimistööd algasid 2024. aasta lõpus. Tööde käigus on tänaseks puhastatud ligikaudu 1 hektar reostunud maad ning käideldud kokku üle 18 000 m³ reostunud pinnast.

2024–2025 tehtud tööd

2024. aasta detsembris sõlmis KIK jääkreostuse likvideerimise tööde lepingu AS‑iga EcoPro. Tööde üle teostas omanikujärelevalvet AS Infragate Eesti.

2025. aasta novembris lõpetatud tööde käigus puhastati ex-situ meetodil ligikaudu 0,6 hektarit maad ning käideldi 12 000 m³ reostunud pinnast.

2025–2026 tehtud tööd

2025.aasta juulis jätkusid puhastustööd AS EcoPro juhtimisel. Omanikujärelevalvet teostas OÜ Keskkonnaprojekt.

2026. aasta veebruaris lõpetatud tööde käigus puhastati täiendavalt umbes 0,4 hektarit maad ning käideldi 6155 m³ reostunud pinnast.

Käimasolevad tööd

11. juunil 2026 sõlmis KIK AS‑iga EcoPro lepingu järgmiste puhastustööde elluviimiseks (III etapp). Omanikujärelevalvet teostab AS Infragate Eesti ning tööde kestus on kuni 12 kuud.

Käimasolevate tööde keskmes on ala, kus pinnase reostus osutus varasemate uuringute põhjal eeldatust ulatuslikumaks. Lisaks avastati ajalooline bituumenibassein, milles paikneb ehitusprahiga segunenud, kuid endiselt voolav bituumen ligikaudu kolme meetri paksuse kihina. Tööde eesmärk on eemaldada allesjäänud reostus, ohutustada bituumenibassein ning kõrvaldada jääkreostusest tulenevad keskkonnariskid.

Projekti tegevusi rahastatakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgi nr 6 „Õiglane üleminek“ meetme nr 21.6.1.14 „Merekeskkonna ja vee kaitse ning kasutus“ alusel. Toetuse andmise tingimused on kehtestatud Kliimaministri 14.11.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/473.