Skip to content
Vaegnägijatele

Riikliku tähtsusega jääkreostusobjektide ohutustamine ning alternatiivsete veeressursside hindamine Ida-Virumaal

Staatus

Toimumas
Reostus

Projekti eesmärgiks on jääkreostuse likvideerimine Ahtme mnt 88 asfaltbetoontehase (ABT) territooriumilt ja Ida-Virumaa ühisveevärgi varustuskindluse uuringu läbiviimine. 

Jääkreostuse likvideerimine endise asfaltbetoontehase territooriumilt on otseselt seotud piirkonna keskkonnaseisundi parandamisega. Puhastatud keskkond aitab ennetada reostuse levikut ümbritsevatele aladele, sealhulgas veevarustuse allikatesse. Kuna Ahtme mnt 88 ABT on riikliku tähtsusega jääkreostusobjekt, on riigile oluline tegeleda paralleelselt veevarustuse uuringuga, kui ka olemasolevate suurte reostusallikate likvideerimisega, et minimaliseerida põhjavee reostumise riski.

 

  • Ida-Virumaa ühisveevärgi varustuskindluse uuringu teostamine

KIKi eestvedamisel telliti 2024.a juunis uuring, mis annab ülevaate alternatiivsete veeressursside kasutuselevõtu võimalustest ning selleks vajalikest tegevustest. Uuring puudutab umbes 100 000 inimese joogiveevarustust Ida-Virumaal.

Uuringu täpsem eesmärk on välja selgitada tegurid, mis mõjutavad Ida-Virumaa elanike ning ettevõttete veega varustamise kindlust ning pakkuda välja meetmed olukorra parendamiseks. Uuringuga tuvastatakse joogivee tootmisel ja muul (eelkõige tööstuslikul) otstarbel kasutamiseks vajaliku põhjavee puudujääk ning selgitatakse välja alternatiivsete veehaarete loomise võimalused koos vajalike investeeringute mahuga.

Uuringu teostaja on Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Töö valmib 2026.aasta suvel.

 

 

  • Jääkreostuse likvideerimine endise Ahtme mnt 88 ABT territooriumilt

Endine Ahtme mnt 88 asfaltbetoontehas on Eesti looduse infosüsteemi kantud riikliku tähtsusega jääkreostusobjekt (kood JRA0000078), mis asub Kohtla-Järve linnas Ahtme linnaosas Asfaldi tn 12 katastriüksusel.

ABT rajati 1960. aastate lõpus. ABT-s töötas kolm asfaldi segamissõlme ja asfaldi tootmisel kasutati sideaineks naftabituumenit. Naftabituumeni ja põlevkiviõli sissevedu toimus alale nii raudtee- kui ka autotranspordiga. 

OÜ Mavese poolt läbiviidud reostusuuringutel on leitud kinnistult tööstustsooni piirarve ületav pinnasereostus:

  • katlamaja ja asfaldi segamise sõlmede vahelisel alal, 
  • vanade katelde ja poolmaa-aluse naftabituumeni hoidla vahelisel alal,
  • naftabituumeni laadimisalast põhja pool. 

Pinnas on reostunud lenduvate orgaaniliste ühendite, 1-aluseliste fenoolide, PAH komponentide ja naftasaadustega. Reostunud pinnasekiht lasub 0 kuni 3,5 m sügavusel maapinnast. Alal on varem läbi viidud ka reostuse likvideerimistöid, mille käigus on osaliselt puhastatud reostunud pinnast ja eemaldatud reostusallikaid. Hinnanguliselt on alal veel kokku 40 tuhat kuupmeetrit naftasaadustega reostunud pinnast. Antud projektiga jätkatakse pinnase puhastustöid. Projektiga nähakse ette reostunud pinnase likvideerimine ex-situ meetodil ehk pinnase väljakaevamise teel. 

 

2024. aasta septembris kuulutas KIK välja riigihanke, mille eesmärk oli leida tööde teostaja järgmiste ülesannete jaoks: tööprojekti koostamine, lammutustööd, jääkreostuse likvideerimine ja maa-ala taastamine.

Hankeleping sõlmiti 2024. aasta detsembris AS-iga EcoPro. Tööde teostamise periood on 12 kuud, ning nende kvaliteedi ja nõuetekohasuse tagab omanikujärelevalvet teostav AS Infragate Eesti.

 

 

Projekti tegevusi rahastatakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgi nr 6 „Õiglane üleminek“ meetme nr 21.6.1.14 „Merekeskkonna ja vee kaitse ning kasutus“ alusel. Toetuse andmise tingimused on kehtestatud Kliimaministri 14.11.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/473.

Kaasrahastanud Euroopa Liit