Tõrva Gümnaasiumi roheprojektis keskenduti energiateemadele
Tõrva Gümnaasiumi roheprojektis tutvusid 5.–9. klassi õpilased energiateemaga õppekäikudel, töötubades ja ühiselt arutledes.
Projekti vedanud loodusõpetuse õpetaja Liia Ortus usub, et nii mõnegi noore mõttemaailm avardus – tekkis mõistmine, kuhu ja kui palju energiat kulub, ja ehk isegi esimest korda mõeldi sellele, kuidas elekter koju ja mujalegi jõuab.
Kõige meeldejäävamaks kujunes käik Energia Avastuskeskusesse Tallinnas. Päeva jooksul tutvusid õpilased sellega, kuidas on energiat läbi aegade toodetud, ja uurisid lähemalt, kuidas toimivad tänapäevased lahendused. Avastuskeskuses saadud teadmiste põhjal jõudsid õpilased järeldusele, et Eestis on kõige parem roheenergiat toota maatuuleparkide ja päikesepaneelide abil.
Õppekäikudel tutvuti ka väikeettevõtja päikesepargiga ja eramaja juurde paigaldatud päikesepaneelidega. Õpetaja meenutab, kuidas pärast õppekäike meisterdasid õpilased suure õhinaga päikesepatareisid: minipaneele, millega saab päikese jõul näiteks mobiiltelefoni laadida.
Koolis toimus energiateemaline ajurünnak, koos otsiti vastuseid küsimusele, kui palju teavad lapsed rohetehnoloogiatest. „Noored näitasid välja ulatuslikku huvi roheteemade vastu, aga olid kriitilised rutakate muudatuste suhtes. Energiateemalised arutelud olid päris tulised, usun, et need jätkuvad ka edaspidi,“ lisab Ortus.
Kokkuhoid algab väikestest asjadest
Õpilased märkasid, kui palju energiat läheb raisku, ja hakkasid otsima võimalusi selle säästmiseks. Koos jõuti arusaamani, et igapäevaelus on võimalik päris palju energiat kokku hoida.
„Mitmed õpilased mõtlesid esimest korda sellele, et neid tuuakse hommikuti autoga kooli, aga säästlikum ja tervislikum oleks liikuda jalgrattaga või käia hoopis jalgsi. Rääkisime teada-tuntud põhitõdedest: kustuta ruumist lahkudes tuled ja lülita välja telekas. Koos arutlesime sellegi üle, kuidas vett säästa – näiteks lühemate pesukordadega saab kokku hoida nii vett kui ka selle soojendamiseks kuluvat energiat,“ toob õpetaja näiteid.
Ta tõdeb, et on inimesi, keda need teemad veel ei kõneta. „Usun, et koos tegutsedes ja järjepidevalt rääkides on võimalik meie kõigi mõttemaailma muuta, sest energia säästmine algab just hoiakute muutmisest.“
Noorte huvi rohetehnoloogia vastu kasvab
Liia Ortus kiidab, et õpilased tulid roheteemadega hästi kaasa ja tänu laste selgitustööle on ka lastevanemad oma käitumis- ja tarbimisharjumusi muutnud. „Noored on väga tähelepanelikud ja järgivad hoolega energiasäästu põhimõtteid,“ märgib Ortus.
Ta rõhutab, et projektis oli väga suur roll Tõrva Gümnaasiumi õpetajatel, kes oskasid teemasid haaravalt koolitundidesse lõimida ja õpilastes huvi tekitada. „Projekti planeerimine, kirjutamine ja läbiviimine eeldab õppimist ka õpetajatelt, sest juba projekti kirjutades peab end teemaga kurssi viima,“ lisab Ortus.
Tõrva Gümnaasiumis on loodus- ja keskkonnaharidus väga tähtsal kohal, õpilased osalevad hea meelega õppeprogrammides ja looduslaagrites. „Noored on väga altid uusi teadmisi omandama. Rohetehnoloogia on populaarne, selle arendamisega tegeleb kogu maailm, ka noori paelub see teema väga. Arutleme õpilastega juba, milliseid projekte võiks järgmisena ette võtta,“ sõnab Ortus lõpetuseks.
- KIKi abil on õpilaste rohetehnoloogia projekt käimas 50 koolis üle Eesti.
- Toetusmeede on taas avatud taotlemiseks, lisainfo toetuse leheküljel.
- Taotluste esitamise tähtaeg on 21. juunil 2023 kell 17.00
- Toetuse summa ühe projekti kohta on 3000-15 000 eurot.
- Toetusraha tuleb heitmekaubanduse kauplemissüsteemist ning toetuse töötas välja Keskkonnaministeerium koos KIKiga.
Artikkel ilmus 19. mail Õpetajate Lehes.
Foto: Tõrva Gümnaasium
Tekst: Kristina Traks