Praktiline taastuvenergiaõpe Kääpa Põhikoolis

Mis tunne oleks oma kätega valmis teha päikeseenergiaseade? Võrumaal asuva Kääpa Põhikooli üheksandik Sandro Kinsigo ongi seda juba teinud – eelmisel suvel valmis noormehe käte all päikesepaneeliga nutipink, millega saab teha põnevaid katseid ja päikese jõul telefone laadida.

Seadeldis on üks osa suuremast taastuvenergia projektist, mis Kääpa Põhikoolis läbi viidi. Idee autor ja eestvedaja on kooli loodusainete õpetaja Aiki Jõgeva. „Projekti kaasatud eksperdi Robert Mägi ettepanekul läheneti teemale praktiliselt ning nii saigi alguse toona 8. klassi poisi Sandro loovtöö,“ räägib Jõgeva.

Sandro ehitas ratastel õppevahendi, millel saab päikesepaneeli asendit muuta vastavalt sellele, kust suunast päike paistab. Kogutud energiat kasutatakse nutiseadmete laadimiseks. Põneva atribuudi ehitamisel aitasid nõu ja jõuga kaasa eksperdid Solarflow’st ning Tsenterist.

Päike, tuul ja vesi

Päikesepaneeliga nutipink oli rohetehnoloogia projekti esimene pääsuke ja õpilased õppisid projekti käigus põhjalikult tundma kolme taastuvenergiaallikat: päikest, tuult ja vett, ning seda praktilisel viisil.

Kooli juurde kerkis tehnikahuviliste õpilaste ja eksperdi abil õppeotstarbeline tuuleturbiin. Energia saladusi õppisid lapsed tuulikute, vesirataste ja liikurite mudelite abil, mis meisterdati valmis tehnoloogiatundides ja huviringides. Lisaks valmisid väikesed uhked veskid koos maastikega ja majad, kus süttivad tuled. „Algklassid tegid neid kunsti- ja käsitöötundides. Kasutasime taaskasutatavat materjali, et pöörata tähelepanu ka sellele, et iga asja tootmiseks kulutatakse ühel või teisel moel energiat,“ selgitab Jõgeva. 

Oluline on lastele maast-madalast õpetada, kuidas säästa ressursse, kasutada taastuvaid energiaallikaid ja taaskasutada materjale. Praegu koolis käivad noored on 10-15 aasta pärast ise otsustajad.

Ulvi Tuisk, KIKi rohetehnoloogia teadlikkusega tegelev projektikoordinaator

Projektist ei puudunud ka veidi teoreetilisem ja mängulisem osa – toimusid temaatilised loengud ja õpitoad, leiutamislaborid ja õppekäigud. Detsembris käidi õppekäigul Hellenurme vesiveskis, mis on ainus töötav vesiveski Eestis. „Saime seal selgitusi veski töötamisest ja küpsetasime jahvatatud jahust leivakakkusid,“ sõnab Jõgeva. „Kevadel käisime tutvumas päikesepargiga ja rääkisime kombineeritud lahenduste vajalikkusest, sest kuigi päikesepaneelid tasuvad end tänu päikeselistele suvedele rahaliselt ära, siis talvel vaid päikesepargist sõltuda ei saa.“

Rohetehnoloogia läheb väga korda

Kääpa Põhikoolis õpivad uudishimulikud ja aktiivsed lapsed, keda keskkonnateemad külmaks ei jäta. KIKi toel on koolis tehtud palju projekte ja käiakse tihti loodushariduslikel õppekäikudel. „Mulle endale on keskkonnateemad ülimalt südamelähedased ja projekti laiem eesmärk on kasvatada õpilastes teadlikkust rohetehnoloogiatest,“ selgitab Aiki Jõgeva. Tema sõnul on õpilased asjast huvitatud ja tulevad hästi kaasa, sest energiateemad on järjest päevakajalisemad.

„Noored saavad aru, et muutused peavad toimuma. Nii tekib neil ka küsimusi, millele vastuseid otsida,“ sõnab Jõgeva. „Kooli tegevuse eesmärk ongi luua lastele ja noortele võimalused eluks vajalike teadmiste ja oskuste omandamiseks. Meil on oluline leida õppeainetes omandatud teadmiste ja praktilise elu probleemide seoseid, arendada loovust, analüüsioskust, kriitilist mõtlemist, aga ka algatusvõimet, käelisi oskusi ja koostööd, et leida lahendusi keskkonnaprobleemidele.“

KIKi rohetehnoloogia teadlikkusega tegelev projektikoordinaator Ulvi Tuisk ütleb, et oluline on lastele maast madalast õpetada, kuidas säästa ressursse, kasutada taastuvaid energiaallikaid ja taaskasutada materjale. „Praegu koolis käivad noored on 10–15 aasta pärast ise otsustajad ja poliitikakujundajad,“ sõnab ta ja lisab, et koolid teadvustavad aina enam vajadust rakendada rohetehnoloogiaid.

• KIKi abil on õpilaste rohetehnoloogia projekt käimas 50 koolis üle Eesti.
• Toetusmeede on taas avatud taotlemiseks, lisainfo toetuse leheküljel.
• Taotluste esitamise tähtaeg on 21. juunil 2023 kell 17.00
• Toetuse summa ühe projekti kohta on 3000-15 000 eurot.
• Toetusraha tuleb heitmekaubanduse kauplemissüsteemist ning toetuse töötas välja Keskkonnaministeerium koos KIKiga.

Foto: Kääpa Põhikool
Tekst: Kristina Traks