Skip to content
Vaegnägijatele

Valmis Keila jõe veemajandusprojekt

Valminud projekt
Foto: Julia-Maria Linna

2. juunil pandi punkt suuremahulisele, ligi 24 miljonit eurot maksma läinud Keila jõe reoveekogumisala veemajandusprojektile.

"Sellises mastaabis ettevõtmist polegi Eesti veemajanduses veel tehtud," ütles projekti vedanud AS-i Saku Maja juhatuse liige Marko Matsalu.Matsalu sõnul vältas kokku ligi 24 miljonit eurot maksma läinud Saku valla projekt kaheksa aastat, rajati ligi 165 kilomeetrit vee- ja kanalisatsioonitorustikke, mitmeid uusi joogiveepumplaid ja hulgaliselt reoveepumplaid.

"Keskkonnainvesteeringute Keskuse vahendusel Ühtekuuluvusfondist rahastatud projekti tulemusena loodi Kiisa, Kurtna, Roobuka, Metsanurme, Kasemetsa ja Üksnurme asulates tõhusam veevarustus kokku ligi 5000 elanikule ja võimalus reovee nõuetekohaseks ärajuhtimiseks ligi 5500 elanikule. Rajati ligi 69 kilomeetrit veetorustikke ja ligi 95 km kanalisatsioonitorustikke ning Kurtnas ja Metsanurmes uued veetöötlusjaamad ja puurkaevud vee võtmiseks," märkis Matsalu.

KIKi vahendusel Ühtekuuluvusfondist rahastatud projekti tulemusena loodi Kiisa, Kurtna, Roobuka, Metsanurme, Kasemetsa ja Üksnurme asulates tõhusam veevarustus kokku ligi 5000 elanikule ja võimalus reovee nõuetekohaseks ärajuhtimiseks ligi 5500 elanikule.

Marko Matsalu

"Tavapärasest erineva tehnilise lahendusena on kahes piirkonnas reovee kogumine lahendatud vaakumkanalisatsiooni süsteemidega, mis võimaldab vähendada torustikku sattuvat pinnasevee koguseid. Rekonstrueeriti ka Männiku reovee peapumpla, laiendati Männimetsa reovee peapumplat ning reovee ärajuhtimine toimub nüüdsest suurema töökindlusega Tallinnasse, Paljassaare reoveepuhastusjaama," kirjeldas Matsalu, kelle sõnul vähendab lahendus oluliselt reostuskoormust juba niigi kesises seisus oleva Keila jõe piirkonnale.

127 kilomeetri pikkuse Keila jõe valgala pindala on kokku 669 ruutkilomeetrit – ulatudes Kesk-Eestist, Kaiu-Kuimetsa kandist Keila-Joani, kattes oma teel mitmed suuremad ja väiksemad asulad ning hulgaliselt elamu- ja suvilapiirkondi.

"Töövõtjatena lõid projektis kaasa pea kõik suuremad Eesti ehitusettevõtted, nagu näiteks Merko Ehitus Eesti AS, TREV-2 Grupp AS, YIT Eesti AS, Terrat AS, Saveka OÜ, Santeh OÜ ja paljud teised," loetles Matsalu.

"Projekteerimistöidki jagus mitmele ettevõttele, olgu mainitud näiteks Keskkonnaprojekt OÜ, Skepast&Puhkim OÜ, Entec Eesti OÜ jt. Et projekt saaks korrektselt ellu viidud, tegutsesid Keskkonnalahendused OÜ projektijuhid, ehitustööde kvaliteedi üle tegid järelevalvet P.P.Ehitusjärelevalve meeskonna inimesed," tõi ta välja.

Veemajandusprojekti abikõlblike kulude maksumus ulatus üle 21,2 miljoni euro, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustas ligi 18,1 ja AS-i Saku Maja omafinantseering 3,2 miljonit eurot. Lisaks rahastas Saku vald ka piirkonna teede seisukorra parandamist ligi 2 miljoni euroga ning AS Saku Maja tellis projektiväliseid töid ligi 540 000 euro eest.

Saku maja pressiteade

Saku maja veeprojekti avamine

 

 

Kontakt