Skip to content
Vaegnägijatele

Ringmajanduse Veduri tiitli sai EKT Ecobio tehas koos KIKi ja teistega

KIK kui asutus
EKT Ecobio tehas Foto: KIK

Ringmajanduse Veduri 2024 tiitliga pärjati Ringmajanduspäeval EKT Ecobio tehas, seda koos Keskkonnainvesteeringute Keskuse, Eesti inimesega ning ministeeriumiga, kes on loonud võimaluse täieliku ringmajanduse tekkeks: jäätmest saab uus toode. 

Ringmajandus algab igaühest: selleks, et jäätmeid ei tekiks või et neid oleks võimalik ringlusesse suunata, peavad panustama kõik: riik, omavalitsused, ettevõtted ja ka inimesed, kes jäätmeid tekitavad.

“Peame nägema tervikpilti ja nagu näha, siis biojäätmetega Eestis just nii suutsime toimetada: aasta tagasi olime olukorras, kus inimestel käis alles üle mõistuse, et nad peavad köögis tekkivad jäätmed viskama eraldi konteinerisse – ja andsime Ringmajanduse Piduri tiitli Eesti inimesele, kes jäätmeid ei sorteeri. Olukord muutus aga kiiresti: aasta algusest oli biojäätmete liigiti kogumine kohustuslik kõikides majapidamistes üle Eesti ning see läkski tasapisi käima! Liigiti kogutud biojäätmete kogused üha suurenevad ning tänu sellele saab toota tänavune Ringmajanduse Vedur – EKT Ecobio tehas biogaasi, millega sõidavad Tallinna linnaliinibussid, lisaks ka digestaati, mis läheb tagasi põllule väetiseks,” selgitas Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu tegevjuht Margit Rüütelmann. 

Anname Ringmajanduse Veduri tiitli sümboolselt kogu ringile: Keskkonnainvesteeringute Keskusele, kes aitas tehast rajada, ministeeriumile, kes rakendas ELi määruse ja tegi biojäätmete liigiti kogumise kohustuslikuks, Eesti inimesele, kes õppis kiiresti biojäätmete muudest jäätmetest eraldmise ära.

Margit Rüütelmann, Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu tegevjuht

“Koos EKT Ecobioga anname siis Veduri tiitli seekord sümboolselt kogu ringile: Keskkonnainvesteeringute Keskusele, kes aitas tehast rajada, ministeeriumile, kes rakendas ELi määruse ja tegi biojäätmete liigiti kogumise kohustuslikuks, Eesti inimesele, kes õppis kiiresti biojäätmete muudest jäätmetest eraldmise ära ning lõpuks siis kõige tähtsam – ringlussevõtu tehas,” lisas Rüütelmann.

EKT Ecobio Maardu biogaasitehas on Eestis ainulaadne, kasutades gaasi tootmiseks kodumajapidamisest pärit biolagunevaid jäätmeid. Tehasel on võimekus puhastada võõristega sisendmaterjal (elanikkonnalt, kaubandusest jm). Jäätmed liiguvad tehases suletud süsteemis,  temperatuur kääritusseadmetes on 37–43 kraadi vahel. Protsessi käigus lagundavad bakterid biomassi väikesteks osadeks ning hilisemas tootmisprotsessis tekitavad bakterid biogaasi, milles on keskmiselt 50–60% metaani.  Enne kääritusprotsessi jäätmed ka kuumutatakse hügieniseerimiseks 70-kraadisel temperatuuril. Toorgaas puhastatakse ning saadakse biometaan, mis on oma omadustelt ja kütteväärtuselt samaväärne maagaasiga. Kääritusprotsessist tekib aastas umbes 17 500 tonni vedelat väetist ja umbes 2500 tahket väetist, mida hakatakse pärast sertifitseerimist kasutama Põhja-Eesti põldude väetamiseks.

Ringmajanduse Pidur on Uikala Prügila

Ringmajanduse Piduri tiitliga pärjati aga Uikala Prügila, mida võib nimetada tõeliseks rohepesu näiteks, kus sõnad ja teod erinevad kardinaalselt. Uikala prügila “käitluskeskuses” seisavad nii-öelda vahelaos ka sellised jäätmed, mida oleks võimalik ringlusse suunata, kuid tegelikult käitlust ei toimu, selle asemel on hoopis korduvad tulekahjud. 

Rüütelmanni sõnul on Uikala prügila just selline näide, mida ei tohiks ringmajanduses ja jäätmetega tegelevates asutustes kunagi juhtuda. “Prügila kui selline on igas mõttes jäätmete viimane aste – alles siis, kui on selge, et jäätmetega pole mitte midagi enam teha, isegi energiaks põletada ei saa, alles siis saadame jäätmed prügilasse. Samas on teadaolevalt Uikala prügila vaheladudes seismas palju jäätmeid, sealhulgas selliseid, mida annaks ringlusesse võtta. Sealjuures räägitakse palju käitluskeskusest, ringmajandusest, samal ajal näitas sellesuvine praktika, et jäätmed kippusid korduvalt ja korduvalt põlema minema, mis tõi kaasa nii keskkonnareostusi kui suuri majanduslikke kulutusi – sealhulgas Päästeametile. Samas me näeme – ettevõte toimetab sama rada pidi edasi! Me soovime juhtida tähelepanu just sellele, et see, mis Uikalas toimub, ei ole tavaline ega aktsepteeritav,” rääkis Rüütelmann.

Varasemad Ringmajanduse Vedurid ja Pidurid

Eelmisel aastal sai Ringmajanduse Piduri tiitli Eesti inimene, kes ei sorteeri jäätmeid, Ringmajanduse Veduri tiitli aga Eesti Jäätmehoolduskeskus. Aasta varem sai Veduri tiitli Eesti Pandipakend nind Piduri Keskkonnaamet.

Ringmajanduse Veduri ja Piduri tiitlit annab välja Eesti Ringmajandusettevõtete Liit, millega jätkatakse Jäätmekäitlejate Liidu algatatud tava tunnustada saavutusi valdkonnas. Tiitli saajad otsustab žürii, mille moodustab liidu juhatus koos vähemalt ühe ringmajandusespetsialistiga väljastpoolt liitu. Sel aastal osales žürii töös kliimaministeeriumi spetsialist.

Ringmajanduse Veduri kandidaadid:

  • aitavad igati kaasa ringmajanduse arengule Eestis;
  • panustavad uute ringmajandusmudelite rakendamisega tegevuste mitmekesisemaks muutumisse;
  • propageerivad ressursside säästlikku tarbimist ja kestlikku mõtteviisi;
  • vähendavad jäätmeteket ja arendavad juba tekkinud jäätmete materjalina ringlussevõttu;
  • on aktiivsed koostööpartnerid nii Liidule kui ka Liidu ettevõtetele.

Ringmajanduse Piduri tiitli eesmärk on juhtida laiema avalikkuse tähelepanu isikute, asutuste või organisatsioonide käitumisele, kelle ametialane tegevus või väljendatud seisukohad on takistanud ringmajanduse põhimõtete elluviimist.

Ringmajanduse Piduri kandidaadid:

  • pidurdavad oma tegevusega ringmajanduse arengut Eestis;
  • takistavad oma tegevusetusega ringmajanduse põhimõtete rakendamist;
  • silmatorkavad vastuolud kandidaadi sõnades ja tegudes on takistanud ringmajanduse põhimõtete elluviimist.

Allikas: Ringmajandusettevõtete Liit