Reeli Jakobi: elav linn tähendab rohkem ruumi loodusele ja inimestele 

Foto: Aron Urb

Sel suvel pole kuumalained ja üleujutused vaid Lõuna-Euroopa mure, Eestisse jõudis nii kõrvetav kuumus kui võimalus linnatänaval kanuuga sõita. See paneb mõtlema, kuidas saaks linnades valmistuda olukorraks, kui kuumus läheneb 40 kraadile või mõne tunniga sajab maha kuu vihmanorm. Rohelus võib osutuda ainsaks, mis aitab äärmuslikes ilmaoludes meie tervist ja heaolu säilitada, seoses sellega on linnadel alates 2024. aastast kohustus tuua loodus tagasi linnaruumi.
 

Vajadus lõimida linnaruumi ja loodust

Vähemalt 10 000 elanikuga linnadel on õiguslik kohustus tegeleda looduse tagasitoomisega linnaruumi ning koostada selleks linnalooduse kava. Linnametsad, niidualad, pargid aitavad hoida suurendada elurikkust ja hoida looduse mitmekesisust. Rohe- ja sinialad loovad meeldivama elukeskkonna, pakuvad liikumis- ja puhkamisvõimalusi ning erinevaid looduse hüvesid – puhastavad õhku, pinnast ja vett, vähendavad müra, kaitsevad üleujutuste ja põua eest ning pakuvad kuuma ilmaga varju. Linnaruumi ja looduse lõimimise kavas tuleb seada eesmärgid linna rohealade pindalale, linnapuude võrastiku liitusele ja kaitstavatele loodusobjektidele.

Hea näitena saab välja tuua Põltsamaa lossihoovi ja kesklinna rajatud kõrghaljastusega rohealad, mis on silmale ilusad vaadata, kuid lisaks aitavad toime tulla ka kliimamuutuste mõjuga. Peatänaval liikuvad elanikud ja külastajad on suvel paremini kaitstud kuumuse, kuiva tolmu ja tugeva tuule eest. KIKi toetuse saanud projekti käigus taastati puude alleed, istutati erinevaid puid ja üle 3000 püsiku – lossihoov sai juurde palju erinevaid taimi, leiti sadeveele võimalus maasse imbuda ning lisati kõrghaljastust, mis hoiab õhu jahedama ja puhtamana. 

Ilmaoludel on ka otsene mõju meie majandusele - Euroopa Keskkonnaagentuuri ülevaate andmetel kannatasid Euroopa riigid äärmuslike ilmaolude tõttu 2023. aastal kahju 45 miljardi euro ulatuses. Kindlasti ei saa neid kahjusid täielikult vältida, kuid kuumasaarte ja üleujutuste kahjusid saab oluliselt ennetada ja sellega kokku hoida miljoneid eurosid, mida kasutada teistes valdkondades. 
 

Jätkusuutlik kodu linnas

Võitlus linnaruumi pärast on üha ägedam ja paljud inimesed ei taha elada linnas, kus rohealad asendatakse nn hallide aladega, nagu näiteks autoparklad ja -teed. Soojust salvestavad asfaltplatsid ja bituumenkatused püüavad suvepäevadel soojuse lõksu ja tõstavad märkimisväärset pinnalähedast temperatuuri. Soojussaare efekti saab leevendada planeeringu- ja ehituslahenduste abil, näiteks säilitades ja laiendades rohealasid, haljastust ja veekogusid. Arendussurve ja täisehitamise eest kaitseb rohealade teemaplaneering, millega määratletakse alad, mis on vajalikud avaliku linnaruumi ja rohevõrgustiku osadena ja mida ei ole lubatud täis ehitada.

Uuringud näitavad, et looduse lähedus parandab inimese füüsilist ja vaimset tervist. Roheline linnakeskkond aitab leevendada kuumasaarte mõju, vähendab müra ja UV-kiirgust ning aitab lahendada intensiivsete vihmasadude probleeme. Teadlased on leidnud selged tõendid, et rohelisemates linnades elavad inimesed kauem, tervemalt ja õnnelikumalt.

Head näited on kõnni- ja jalgrattateede rajamine läbi avalikuks kasutuseks mõeldud rohealade, linnaparkide laiendamine ning rohevõrgustiku sidumine rohekoridoridega, mille üheks näiteks on Tartu linna läbiv Emajõe rohekoridor, mis seob linna rohevõrgustiku ja kesklinna pargid linnalähedaste rohealadega. Rohelust pakuvad kogukonna- ja õppeaiad, looduslähedased mänguväljakud kortermajade sisehoovides, pargid ja aiad, jõesängide taastamine ja avamine, pärandkoosluste hooldamine jne, mis aitavad ka tõsta linnakeskkondade atraktiivsust ja rekreatsioonilist väärtust.   

Linnaruumi planeerimisel on oluline leida praktilised lahendused ja võimalused, kuidas elurikkus ja inimene kokku tuua ning samaaegselt elurikkust toetades pakkuda mitmekesiseid säästva liikumise ja tegevuse võimalusi inimesele.

Mida teha, et linn oleks roheline 

Kaasaegsetes linnades peetakse tähtsaks jätkusuutlikkust, rohelisemat ja tervislikumat elukeskkonda - rohkem parke, haljasalasid ning elurikaste rohealade säilitamist.

Meie suurim linn Tallinn oli Euroopa roheline pealinn. Selline tiitel ei ole kaugeltki ühekordne aktsioon, rohelise linna hoidmine on järjepidev töö, mille siht on parandada linna rohealade kvaliteeti, tuua loodust tagasi tiheda asustusega piirkondadesse. Samuti on oluline toetada rohevõrgustike toimimist ning katsetada popimaid linnaruumilisi lahendusi nagu taskupargid, rohekatused- ja seinad, looduspõhised sademeveelahendused. Ebatavalisemad lahendused on linnaruumifestivalid, mille raames pakutakse näiteks konteinerhaljastusega positiivseid tajuelamusi ja muudetakse linna õdusamaks paigaks. Tallinna putukaväila projekt püüab leida moodsat tasakaalu avaliku ruumi, rohelise liikumisühenduse ja liigirikka looduskeskkonna toetamise vahel ning tõestab, et üks ei välista teist.   

Üks trend, mis aitab inimesel loodusega sõbralikult koos eksisteerida ja tolmeldajaid toetada on linnamesindus – erinevate hoonete katustel asuvad mesilastarud, Kadrioru pargi tarud jm. Analüüsid on näidanud, et linnamesilaste ehk pisikeste tolmeldavate linnaaednike mesi võib olla isegi kvaliteetsem ja mesilaste elu linnas mõnusam. Mees sisalduvad õietolmu osakesed näitavad linnas elavate meemesilaste puhul mitmekesisemat toidulauda ning linnas ei kasutata põllumajanduslikke taimemürke.  

Linnad saavad KIKist taotleda toetust linnalooduse kava väljatöötamiseks ja seotud piloottegevusteks, näiteks elurikkust toetavate elupaikade laiendamine, mille eesmärk on linnaökosüsteemide hea seisundi parandamine. Samuti saavad toetust linnade elurikkuse suurendamise alased teadlikkuse ja kaasamise tegevused. 

Artikkel ilmus 14.09.2025 ERR-i arvamusportaalis.