Muutused kliimas muudavad omakorda elu linnades
Foto: Aron Urb
Muutuv kliima tekitab linnades järjest enam muresid: sagenevad paduvihmad ja üleujutused muudavad tänavad läbimatuks ning tekitavad varalist kahju, samas kui kuumal suveajal kütab 50-kraadine asfaldipind linnaruumi. Üha rohkem on piirkondi, kus suviti on mure joogivee nappusega, tormide ajal ei pea vastu sajuvee- ja kanalisatsioonisüsteemid.
Kas saab üldse planeerida kliimakindlat linna?
Linnade planeerimisel on oluline leida võimalused, kuidas inimese vajadused ja elurikkuse hoidmine kokku tuua. Oluline on inimestele pakkuda mitmekesiseid liikumis- ja tegevusvõimalusi, säilitades rohelust. Teaduslikud uuringud kinnitavad, et linnades, kus on rohkem rohelust, elavad inimesed kauem ja tervemalt.
Endiselt on kahjuks trend rajada rohealade asemele uusarendusi, autoparklaid ja -teid ning rohealasid aina vähendatakse, eriti just kõrghaljastust. Suviste leitsakute ajal oleme kõik tundnud linnaruumi üleskütmise tunnet ehk soojussaare efekti ning otsinud kosutavat varju haljasaladelt.
Neid ja teisi teemasid aitab mõtestada kohalik kliima- ja energiakava, mis lihtsalt öeldes on linnavalitsuse pikk plaan, kuidas kohalik elu muuta kliimamuutustele vastupidavaks. Kava koostades tuleks läbi mõelda, millised on inimeste liikumisvajadused ja kuidas transpordivõrgustik saaks toetada keskkonnasõbralikumaid liikumisviise. Kust pärineb tarbitav elektrienergia, kas see on meile taskukohane ning kuidas saaksime ise taastuvatest allikatest energiat toota. Kas inimesed saavad ka ekstreemsete ilmaolude korral tööle ning kuidas siis olulised teenused toimivad.
Juba rohkem kui pooltel omavalitsustel on need teemad läbi mõeldud, eesmärgid seatud ja konkreetne tegevusplaan olemas. Peamise kasuna tuuakse välja senisest paremini läbimõeldud tegutsemist, kulude kokkuhoidu ja keskkonnateadlikkuse suurenemist. Kõik see aitab kaasa parema elukeskkonna loomisele.
Võimalus kaasata lisafinantseeringuid
Kohalikule omavalitsusele on süsteemselt läbimõeldud tegevused ning kohalik energia- ja kliimakava hea start lisafinantseeringute kaasamiseks eelarvesse. Näiteks on Viimsi vald saanud viimase viie aasta jooksul oma kliimakavas planeeritud tegevuste elluviimiseks eri rahastusallikatest lisatoetusi ligi kuue miljoni euro ulatuses.
Projektist LIFE Urban Storm sai Viimsi vald lahendada paduvihmade üleujutusega seotud mured Viimsi mõisapargis ja aleviku parkimisaladel. Rajati looduslähedased sajuveesüsteemid, mis vähendasid üleujutusi ja suurendasid mõisapargi väärtust puhkealana. Nii aitavad välisfondidest kaasatud lisainvesteeringud luua paremat elukeskkonda ning kohaneda kliimamuutustega.
Kasu on tegevustest, mitte ainult kavast
Kõigi kavade puhul on oht, et järjekordne kena dokument jääb sahtlisse seisma. Selge, et kava üksi ei tee midagi, vaja on inimesi, kes tegevustes kogukonnale kasu näevad ja tegevused ellu viivad.
Oluline on, et omavalitsus osaleks aktiivselt kava koostamises ja saaks aru, kuidas sellega igapäevaelu paremaks muuta. Hea näide on Keila linn, kelle energia- ja kliimakava tegevused on lõimitud linna strateegilistesse tegevustesse ja arengukavasse. Ka äsja valminud Keila lauluväljak rikastati looduspõhiste lahendustega elurikkuse suurendamiseks ja hoogsadudega toimetulekuks. Keila jõeäärne ala tuleb tänu läbimõeldud tegevustele üleujutustega paremini toime.
Tallinnas on Putukaväila-nimeline projekt, mis soovib leida moodsat tasakaalu avaliku ruumi, rohelise liikumisühenduse ja liigirikka looduskeskkonna toetamise vahel. Putukaväila teel asub ka sel kevadel valminud Pelgu ühisaed, kus kogukond saab tegelda aiandusega ja teadmisi loodushoidlikust eluviisist.
Rahulolev kogukond
Rohelist eluviisi toetavad kodanikualgatused aitavad kaasa rohelisema linnaruumi loomisele ja annavad võimaluse kogukonnal ühiste tegevuste kaudu tuttavaks saada. Nii on nendest algatustest topelt kasu: nii roheluses viibimine kui kogukonnaga koos tegutsemine näiteks linnaaianduse vormis aitab hoida inimeste vaimset tervist ning suurendada nende rahulolu.
Lisaks linna- ja õppeaedadele on linnaruumi rajatud taskuparke, korraldatud linnaruumi festivale ja autovabu päevi. Särtsu on saanud ühistuline energiatootmine kortermajade katustel ja tasuta toidu jagamise kapid toidu raiskamise vähendamiseks. Kogukonnaaedu on loodud avalikku linnaruumi ning haridusasutuste ja hooldekodude juurde.
Toetus kliima- ja energiakavade koostamiseks
Mais avasime keskkonnainvesteeringute keskuses struktuurifondide rahastuse toel taotlusvooru kohalikele omavalitsustele, et energia- ja kliimakavade koostamist toetada ning plaanitud tegevusi ellu viia. Suuremad linnad saavad taotleda toetust eraldi rohestamiskava väljatöötamiseks ja linnaruumis elurikkuse suurendamise tegevusteks.
Näeme, et kohalik omavalitsus saab energia- ja kliimakavade kaudu toetada tegevusi, mida kliimamuutuste olukorras oleks igal juhul vaja. Näiteks saab linnaruumis elurikkust suurendada, maandada kliimariske ja vähendada soojussaare efekti, rajades selleks rohe- ja sinilahendusi, aga ka rohekatuseid ja -seinu. Toetame ka kliimateadlikkuse tegevusi: kliimakoolitusi ja kaasamisüritusi, rakendusuuringute elluviimist ja palju muud.
Usume, et kui kohalikud omavalitsused panevad paika kliima- ja energiasihid ning tegevusplaani nendeni jõudmiseks, paraneb meie kõigi elu ning ettevõtlus- ja looduskeskkond.
Reeli Jakobi, KIKi elurikkuse ja kliima valdkonnajuht
Kontakt
