Lõppenud EL perioodil investeeriti Eesti keskkonda ligi 500 miljonit eurot

Euroopa Liidu 2014-2020 eelarveperioodil jagas Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) toetustena struktuurifondidest 130 miljonit energeetika ja liikuvuse, 278 miljonit veemajanduse ja elurikkuse ning 76 miljonit eurot ringmajanduse valdkondade projektidele. Tänu toetustele vähendati Eestis õhku paisatavat CO₂ heidet üle 212 500 tonni ning kasutusele on võetud üle 665 000 MWh taastuvenergiat. 

“Väikese riigina on meil keeruline iseseisvalt teha suuri investeeringuid, et taastada looduskeskkonda ning likvideerida nõukogude perioodist pärit jääkreostust. Näiteks parandati lõppenud EL eelarveperioodil enam kui 40 000 inimese elamistingimusi, rajades üle 473 km kanalisatsioonitorustikke. Eurorahade toel puhastati nafta- ja õlijääkidest reostunud pinnast üle 30 hektaril ning taastati looduslikke alasid enam kui 18 000 hektaril. Samuti leidsid lahenduse paljud jäätmekäitlusega seotud probleemid ja parandati ettevõtete ressursi- ning energiakasutust,” selgitas KIKi juhataja Andrus Treier. “Tegemist on kulukate, kuid vajalike töödega, mis aitavad meie kõigi ühist elukeskkonda puhtamaks ja keskkonnasõbralikumaks muuta,” lisas Treier. 

Elurikkuse hoidmiseks taastati erinevaid elupaiku pea 16 000 hektaril, sealhulgas erinevaid sookooslusi, pärandniite ja jõe-elupaiku. Elupaikade taastamine aitab suurendada liigirikkust ja laiendada looduskaitsealuste liikide levikut. Lisaks korrastati kuivendatud, ammendatud ja hüljatud turbaalasid enam kui 2000 hektaril. Turbaalade taastamisega vähendati metsatulekahjude tekkimise tõenäosust ning suurendati nende alade süsinikusidumise võimekust. 

Veetaristu uuendamisse suunati lõppenud rahastusperioodil pea 133 miljonit eurot, millest ligi 18 miljoni euroga toetati eraisikute kinnistusiseste torustike rajamist, võimaldades enam kui 6000 majapidamisel liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Toetust anti eraisikutele ka kogumismahutite rajamiseks, et kinnistul tekkiv reovesi ohutult kokku koguda ja puhastada.  

KIKist sai toetust 30 suurt veemajandustaristu projekti kogusummas 115 miljonit eurot. Näiteks 2023. aastal valmisid ühisveevärgi- ja kanalisatsioonirajatised Laulasmaal, Võrus, Põltsamaal, Paides ja Elvas. 

Puhta joogivee sai rahastusperioodi projektide tulemusena enam kui 23 000 ja tõhusama reoveesüsteemi enam kui 40 000 inimest. 

Energeetika valdkonnas viidi suur osa kaugküttevõrgust taastuvenergiale

KIK suunas eelmisel rahastusperioodil Eesti kaugküttevõrgu arendamisse pea 59 miljonit eurot, sh soojatorude investeeringuteks 29 miljonit eurot ja kateldele investeeringuteks 30 miljonit eurot.

Investeeringud muudavad toasooja tootmise keskkonnasõbralikumaks ning inimestele taskukohasemaks. Tänu kaugkütte arendamise investeeringuprojektidele paisatakse õhku arvestuslikult 77 488 tonni CO₂ ekv/a vähem, mis on võrreldav 10 000 Volkswageni Golfi heitmetega aastas. Soojakadusid vähendati üle 180 km torustikes ning korrastati torustike peal olevaid teid. 73 katlamajas viidi tootmine üle taastuvale energiale, mis moodustab kokku pea 150 MW soojusvõimsust. Sellega saaks ära kütta 30 000 keskmise suurusega eramut. 

Toetustel on ka oluline regionaalne mõju, kuna väikestesse piirkondadesse on toetusi läinud rohkem kui suurtesse. Näiteks oli soojatorustike rekonstrueerimise projektide puhul rohkem taotlejaid maakondadest, kus on väiksem arv kaugküttepiirkondi. Kuigi Harjumaal asub ligi pool kogu Eesti soojuse toodangu mahust, läks toetuste kogusummast piirkonda veerand.

Ringmajandus aitab leida uusi viise esmase toorme säästlikumaks kasutamiseks

Ringmajanduse valdkonnas suunati märkimisväärne osa investeeringutest ettevõtete ressursitõhususe edendamiseks. Näiteks toetati laserlõikuspinkide soetamist, mis aitavad vähendada materjalikadusid ja tõhustada tootmist.

Lõppenud eelarveperioodil algasid Euroopa Liidus pingutused ringmajandusele üleminekuks. Nii suunati ettevõtteid toorainet kestlikumalt kasutama, pakkudes toetust ressursiauditite läbiviimiseks. Audit näitab, milliseid ressursse ettevõte kasutab ning kuidas oleks võimalik neid kokku hoida. Kokku toetas KIK 171 ressursiauditi tegemist pea miljoni euroga.

Auditist selgunud ressursitõhususe parandamiseks vajalikke investeeringuid tegi toetuse abil 154 ettevõtet pea 200 miljoni euro eest, millest toetus moodustas 67 miljonit eurot.

Teine oluline suund ringmajanduse edendamiseks on efektiivsem jäätmekäitlus ja jäätmete nutikam kasutuselevõtt. Kokku tehti selleks lõppenud rahastusperioodil investeeringuid 17 miljoni euro eest, millest kümme miljonit moodustas toetus. KIK rahastas 20 jäätmete ringlussevõtu projekti, nende hulgas üheksa jäätmejaama rajamise ja täiendamise projekti.

Struktuuritoetusi anti Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. Toetuste andmise tingimused töötas välja Kliimaministeerium koos Keskkonnainvesteeringute Keskusega.