Kuidas teha merest innovatsioonilabor? MarTe visiooniseminar otsis vastuseid

MarTe visiooniseminar Pärnus tõi fookusesse sinimajanduse võimalused ja merekatsealade vajaduse. Kahepäevane arutelusündmus keskendus sellele, kuidas siduda teadus, ettevõtlus, kogukonnad ja riik, et arendada nutikaid ja jätkusuutlikke lahendusi – alates vesiviljelusest ja robootikast kuni meretranspordi ja taastuvenergeetikani. 

Paneelis „Kuidas ma ükskord meres midagi katsetada tahtsin“, jagasid ettevõtjad ja teadlased kogemusi valdkonna lahenduste arendamisel ja katsetamisel Eestis. Arutelus osalesid professor Jonne Kotta (Tartu Ülikool), Andro Ots (Ösel Aquafarms), Timmu Tollimägi (Vete Engineering) ja Ülo Eero (Marine Claims Adjusters Ltd). Vestlust juhtis Tiina-Maria Araja, Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) sinimajanduse ekspert. 

Paneelis kõlas selge sõnum: Eestis on sinimajanduse arendamiseks olemas head eeldused, kuid edasiliikumine nõuab paremat koordineeritust, suuremat teadlikkust merevaldkonna võimalustest ning regulatsioonidest ja ühist sihti. Eesti mereala pakub suurt, kuid seni vähe kasutatud potentsiaali – nii meretuulenergia, vesiviljeluse, robootika kui meretranspordi uuenduslike lahenduste arendamiseks ja testimiseks. Selle potentsiaali rakendamine eeldab koostööd, kus teadus, ettevõtlus ja riik tegutsevad ühise eesmärgi nimel. 

Panelistid tõdesid, et koostöö ametnike ja ettevõtjate vahel on viimastel aastatel selgelt paranenud, kuid vajab jätkuvat tuge. Eriti rõhutati vajadust suurendada avaliku sektori teadlikkust sinimajanduse ja meretööstuse eripäradest, et ametnikud oskaksid hinnata mereprojektide mõju ja võimalusi senisest terviklikumalt. Ettevõtjate puhul peeti oluliseks investeeringute kaasamise oskuste ja finantsteadmiste tugevdamist, et õppida rahastust leidma ka väljaspool Eestit. 

Ettevõtjad pakkusid välja kaks konkreetset sammu, mis aitaksid merekatseid praktikas paremini ellu viia: 

• avalik andmebaas, mis koondaks info sadamate ja piirkondade kohta, mis on valmis katseteks või koostööks; 

• juhendmaterjal, mis selgitaks, milliseid samme tuleb läbida, et saada merekatseteks vajalik luba või kokkulepe. 

Seni on „katseala“ Eestis sageli tähendanud kokkulepet kohaliku sadamakapteniga – ametlikke või riiklikult hallatud katsealasid merel praegu veel ei ole. Suuremas plaanis vajab Eesti aga selgemat raamistikku: ühist arusaama ja koostöövormi, mis seoks teaduse, ettevõtluse ja riigi üheks mereinnovatsiooni süsteemiks. Just sellele rõhus ka TalTechi teadlane Mihkel Kõrgesaar, kelle sõnul muutub sinimajandus tõeliselt elujõuliseks alles siis, kui „tööstus, akadeemia ja kogukond vajavad sama asja“. Kui üks neist lülidest puudub, jääb sinimajandus pelgalt kõlavaks märksõnaks, mitte sisuliseks arenguks. 

Tark katsetamine, mitte tsemendi valamine 

„Innovatsiooni ei sünni seal, kus turul on juba liiga palju tegijaid – tõeline areng toimub seal, kus ruumi ja vajadust veel jagub,“ sõnas TalTechi professor Kristjan Tabri, rõhutades, et just sinna peaks Eesti oma tähelepanu suunama. 

Eesti Meretööstuse Liidu esindaja Riina Otsason rõhutas, et merekatsealade loomine ei tähenda füüsilist tsemendi valamist merre. „Oluline on raamistik – kokkulepe ja tahe, mitte betoon,“ kõlas tema sõnum. 

Suur mereala – Eesti võimalus 

Seminari töögruppide teemad hõlmasid järgmisi valdkondi: meretransport, taastuvenergia, kalapüük ja merevesiviljelus. Töögruppide üleselt toodi korduvalt esile Eesti eelis – suur mereala ja olemasolev mereplaneering, mis annab tugeva lähtekoha sinimajanduse strateegiliseks arendamiseks. 

Ühiselt nähti vajadust selgema poliitika, rahastusmudelite ning kokkulepete järele, mis aitaksid suunata ressursse nutikalt ja koostöiselt. 

Seminari teisel päeval toimus lahendustele suunatud ajurünnak, kus osalejad töötasid välja ideid ja ettepanekuid neljas põhivaldkonnas: kapitaliseerimine, koostöö, teadusarendus ja poliitikakujundamine. Aruteludes hinnati ausalt seniseid kogemusi – mis on seni hästi toiminud ja mis mitte – ning jagati näiteid naaberriikide praktikatest, millest oleks Eestil õppida. 

Aruteludes sõnastati viis põhimõtet, millele edasine areng peaks tuginema: 

• Koostöö ja mitmikkasutus – merealal võiksid erinevad sektorid tegutseda targalt koos, jagades taristut ja andmeid. 

• Andmepõhine juhtimine – otsused tuleb teha teadmiste, mitte oletuste põhjal. 

• Kiirus ja paindlikkus – arendused ja menetlused peavad olema nutikamad ja kiiremad, et innovatsioon päriselt ellu jõuaks. 

• Katsetamise julgus – pilootprojektid ja testalad aitavad ideid kiiresti proovile panna. 

• Tehnoloogia rakendamine – digilahendused ja autonoomsed süsteemid muudavad merevaldkonna tõhusamaks ja turvalisemaks. 

Ühiselt rõhutati, et nimetatud põhimõtete rakendamine loob eeldused senisest sidusamaks ja teadmistepõhisemaks arenduseks merevaldkonnas. 

Pilgud horisondile – ja edasi 

MarTe visiooniseminar toimus 30.–31. oktoobril 2025 Pärnus Hestia Hotel Strandis, kus kokku said teadlased, ettevõtjad, poliitikakujundajad ja kogukonna esindajad.  

Projektis rakendatakse praktikakogukondade (ingl Communities of Practice, CoP) põhimõtet – koostöövormi, kus erinevad huvirühmad (teadlased, ettevõtjad, ametnikud, kogukonnad) kohtuvad, jagavad teadmisi ja töötavad välja ühiseid lahendusi. 
Praktikakogukond on koostöövorm, kus inimesed, keda ühendab ühine eesmärk või mure, õpivad üksteiselt ja loovad ühiselt uusi teadmisi. 

MarTe raames luuakse kaks praktikakogukonda – üks Eestis ja teine Lätis –, et kujundada tulevane sinimajanduse teadus- ja innovatsioonistrateegia päriseluliste vajaduste ja kogemuste põhjal. Läti praktikakogukond käivitati juba oktoobris Liepājas toimunud seminaril „Latvia–Estonia: Marine Technology Excellence Platform for a Sustainable Blue Economy in the Baltic Sea“, kus osales üle 50 eksperdi 35 organisatsioonist. See kohtumine pani aluse Läti koostöövõrgustiku loomisele ning sarnane protsess on nüüd käivitumas ka Eestis. MarTe projekt toimub aastatel 2025–2028 ning selle fookus on säästva sinimajanduse ökosüsteemi arendamisel, mis seob teaduse, ettevõtluse ja poliitika. 

MarTe projekt on osa EL "Euroopa Horisondi” programmist. Selle eesmärk on edendada meretehnoloogia arendust ja testimist Baltikumis. Projekti koordineerib Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) ning partneritena löövad kaasa 13 organisatsiooni Eestist ja Lätist – nende seas teadusasutused (TalTech, Tartu Ülikool, Ventspilsi Kolledž, Läti Mereökoloogia Instituut), avaliku sektori organisatsioonid (Kurzeme planeerimispiirkond, Läti Investeerimis- ja Arenguagentuur, Saare Arenduskeskus), tööstussektori esindajad (Eesti Meretööstuse Liit, Ventspilsi Vabasadam) ning rannikukogukondade ja looduskaitseorganisatsioonide esindajad (WWF Läti, Baltic Coasts Association ja MTÜ Saarte Koostöökogu). 

MarTe projekti rahastab Euroopa Liit toetuslepingu ID 101186498 alusel. Väljendatud seisukohad ja arvamused on siiski ainult autori(te) omad ega kajasta tingimata Euroopa Liidu seisukohti. Ei Euroopa Liit ega toetuse andja ei vastuta nende eest.