Kuidas kujundada aeda, mis peab vastu põudadele ja üleujutustele?

Foto: Aivi Allikmets

Viimastel aastatel on näha, et Eesti kliima on muutumas – ilm läheb heitlikumaks, suviti kimbutavad meid põuaperioodid, mis vahelduvad tormide ja paduvihmadega. Aiapidaja jaoks on keeruline, kui suure osa suvest tuleb kastmisele mõelda, aga järgmisel hetkel ähvardavad tugevad vihmavalingud taimed katki peksta või mädandab liigniiskus nende juured. Teadlikult tegutsedes on võimalik muuta aed hoovihmadele ja põudadele vastupidavaks ning olla kliimamuutusteks valmis.

Mitmekesine taimestik on põuale vastupidavam

Eestis on piirkondi, kus suvisel põuasel ajal kasutatakse joogivett nii rohkelt aedade kastmiseks, et vee-ettevõtja peab piirama vee kasutust. Selle peamine põhjus on suured ja madalaks niidetud murupinnad, mis vajavad pidevat hoolt. Ühtlasi ei paku madalaks pügatud murupinnad elupaika putukatele, lindudele ega loomadele, taimeliigid hävinevad, aed kaotab oma loodusliku elurikkuse ja muutub taimehaigustele vastuvõtlikumaks. Liigse kastmise vältimiseks kaardistage mõttes alad, kus igapäevaselt ja harvem liigute. Ala, mida igapäevaselt ei kasutata, on mõistlik jätta kõrgemaks või üldse niitmata, aiaääri võiks niita vaid paar korda aastas. Sagedamini võib niita käiguradasid ja ala, kus igapäevaselt liigute.

Vihmarohkel ajal tuleks koguda ja põua ajal kasutada kogutud vihmavett – vanad head vihmaveetünnid aitavad. Säästlik veetarbimine ei ole oluline üksnes rahalise kokkuhoiu mõttes, vaid see aitab säästa inimestele eluliselt tähtsat joogivett. Aiapidajad teavad, et suvel tuleb taimi kasta varahommikul ja õhtul, sest siis jõuab see mulda imenduda, mitte aurustuda. 

31-kraadise õhutemperatuuri juures on niidetud muru pind kuni 37 kraadi, niitmata ala 30 kraadi, muru puude varjus 27-28 kraadi. Tihedama haljastusega aladel jääb temperatuur vahemikku 22-25 kraadi. 

Termokaameraga tehtud katsed linnades on näidanud, et 31 kraadise õhutemperatuuri juures on niidetud muru pind õhust oluliselt soojem kuni 37 kraadi. Niitmata ala on veidi jahedam 30 kraadi ja muru puude varjus juba 27-28 kraadi. Tihedama haljastusega aladel jääb temperatuur vahemikku 22-25 kraadi. Seega võib kuumal ajal olla temperatuuri vahe lausa 15 kraadi, mis on täpselt selline erinevus, kus tunnete end õues olles ülimõnusalt või väga ebamugavalt. 

Kui olete valmis aeda põuakindlaks kujundama, aitab kõige rohkem astmeline taimestik, kus samal alal on kõrgemad (vilja)puud, põõsad ning madal taimestik. Lopsakad taimed jahutavad õhku ja muld püsib terve päeva jooksul oluliselt jahedam ning niiskem. Kõrghaljastus pakub lisaks elupaikasid erinevatele liikidele ja nii saate aeda meelitada linde, kes kahjurite vähendamise eest hoolt kannavad.

Lillepeenardes aitab niiskust hoida tihe istutus, kus taimede vahele ei jäeta suuri vahesid ning taimede kasvades harvendatakse neid vastavalt vajadusele. Kuigi see võib esialgu silmale harjumatu olla, on sellised tihedad lillealad põudadele oluliselt vastupidavamad ning peaaegu ei vajagi kastmist. 

Kuigi on selge, et puud pakuvad kuumal ajal väga hästi varju, on väikese krundi puhul tekkinud küsimusi, ega aed niimoodi liiga pimedaks ei muutu? Siin on hea nipp istutada puid võimalusel lõunakaarde – suvel on päike kõrgel, varjud lühikesed ja puud annavad vajalikku varju. Talveperioodil on aga lehtpuude võrad raagus ja madal päike paistab sealt läbi.

Tormid sagenevad 

Koduaias tormideks ja üleujutusteks valmistudes on kaks olulist ala - sillutisega kaetud alad ja roheline aed. 

Maja eest alustades on kõige olulisem mitte katta suurt osa alast sillutiskividega, mis ei lase vett läbi. Hoovihma puhul ei ole vihmaveel sillutiselt kuskile imbuda ja kuumal ajal kütab kivipind aeda veelgi. Võimalusel eelistage sillutisena murukivi või kiviparketti. Parketi vahele võib ka muru külvata, lisaks sobivad põhjapoolsele alale erinevad samblad, lõunapoolsele kuumale pinnale aga ristik, teeleht või hoopis populaarsust koguvad kõrrelised.

Aias aitavad suurte vihmade puhul vihmapeenrad. Kui siiani on aedades püütud hoida pinnas võimalikult sile, siis vihmapeenrad on spetsiaalselt kujundatud, madalad süvendid, kuhu vesi saab koguneda ja pikapeale pinnasesse imbuda. Iga aiaomanik teab enda aias kohti, kuhu vihm koguneb või pinnast uuristab, see on sobilik koht vihmapeenra rajamiseks. 

Vihmapeenras on hea kasutada kohalikke taimeliike, mis taluvad ajutist üleujutust, aga ka kuivemaid perioode. Vihmapeenrad suurendavad ka liigilist mitmekesistust, seal kasvavad taimed meeldivad erinevatele putukatele ja ka konnadele, kellest on aiapidajal kasu nälkjate tõrjel. 

Elurikkus ja terve muld kaitsevad nii põua kui üleujutuse eest

Viimasel ajal on järjest rohkem räägitud tervest, elurikkast mullast. Viljakas must muld hoiab 2-3 korda rohkem niiskust kui vaene muld ja üleujutuse ajal suudab elurikas muld rohkem vett imada, mida taimed saavad kasutada põua ajal. Põneva faktina on välja arvutatud, et kui tõsta orgaanilist materjali mullas 1% võrra, suudab muld hoida 1000 m2 kohta 20 000 liitrit vett rohkem.

Samuti aitab nii põua kui suure vihma korral mulla katmine multši, lehtede või pinnakattetaimedega. See aitab kuival ajal niiskust hoida ning tormi korral suudab muld vett vastu võtta, samal ajal kui katmata muld kipub „minema ujuma“. Sügiseks on hea nipp jätta lehed vähemkäidavatest kohtadest riisumata ja teha seda kevadel võimalikult hilja. Osa lehtedest komposteerub talve jooksul ise ja lisab mullale vajalikke toitaineid, samal ajal pinda kattes ja elusloodust kaitstes. 

Ilmastikukindlad taimed ja ehitised

Tulevikule mõeldes võib mõelda ka taimedele, mis on kodumaised, tugevamad ja harjunud erinevate oludega. Eriti oluline on see meie heitlike kevadilmadega, kus kimbutavad ootamatud öökülmad. 

Üldise nõuandena võib öelda, et suurte muruplatside asemel toetab meie kliima võimalikult mitmekesist taimestikku, mis kaitseb mulda ja pakub elupaika erinevatele liikidele. Lisaks pakuvad suvi läbi õitsevad taimed õieilu ja tagavad tolmeldajate heaolu. Järjest populaarsemaks saavad permakultuuri meetodid, mis aitavad taastada mulla elurikkust ning vähendavad aiapidaja vaeva.

Kes plaanib kasvuhoonet vahetada, võiks tulevikule mõeldes veidi rohkem investeerida ja ehitada tugeva konstruktsiooniga ehitise. Meil tuleb arvestada ekstreemsete ilmastikuoludega aastaringselt – suvel tuuled ja vihmad, talvel lumerohkus, mis vaheldub suladega ning muudab lume raskeks. 

Samuti on nutikas viis kasutada istumisala ja miks mitte ka kuuri katusena rohekatust, mis toob aeda rohelisust, silmailu ja elurikkust, annab põua ajal varju ning aeglustab ja vähendab sademevee äravoolamist.

Kujunda oma aed kliimamuutustele vastupidavamaks, looduslikust ja mitmekesisemast aias on kasu meile kõigile!

Autor: Kai Eisenberg, KIKi elurikkuse valdkonnajuht (kuni mai 2024).