Kristjan Kalda: Miks on vaja alternatiivseid energiaallikaid transpordis?
Transpordisektoris seisame silmitsi probleemidega, mille lahendamiseks võivad alternatiivsed energiaallikad osutuda mitte luksuseks, vaid hädavajalikuks, kirjutab KIKi energeetika ja liikuvuse valdkonnajuht Kristjan Kalda Äripäeva Logistikauudistes.
Hetkel on ligi 95% transpordisektori energiavajadusest kaetud imporditud kütustega, kuna bensiini ja diislikütust Eestis ei toodeta. Majanduslikku ja julgeolekuolukorda arvestades peame kasutusele võtma alternatiivid, mis vähendaks sõltuvust välismaistest allikatest ning hoiaks ka raha ja tööhõivet Eestis, tuues majandusse lisaväärtust. Täiesti reaalne on taastuvelektri, biometaani ja rohevesiniku tootmine ja kasutus Eestis, mis aitab suurendada energiajulgeolekut, toetada kohalikku ettevõtlust ning hoida keskkonda.
Ainult naftaga varustuskindlust ja sõltumatust ei saavuta
Eesti energiasüsteem on ajalooliselt olnud seotud väliste tarnijate ja fossiilkütuste importimisega. Samal ajal kui elektrienergias oli 2024. aastal päikese- ja tuuleenergia osakaal 41% ja taastumatut energiat kasutati 37%, on transpordisüsteem jäänud suures osas naftast sõltuvaks.
Alternatiivenergia kasutamine võimaldaks riigil korraldada paremini oma energiapoliitikat, tõsta taristu vastupidavust (tootmise hajutamine) ja vähendada hinnakõikumisi. Korralik elektrisõidukite laadimisvõrgustik ning vesiniku, metanooli, amoniaagi ja biometaani tootmine aitaks laiendada energiaallikate portfelli, mis loovad paindlikkuse ja sõltumatuse imporditavatest kütustest.
On selge, et uus taristu nõuab suuri investeeringuid ja planeerimist, räägime ju mitmest erinevast süsteemist – elektrilaadijad, vesinikutanklad, biokütuste tootmine. Riik annab juba hetkel toetusskeemidega hoogu, et tõrkeid turul ületada ja lahendada nõiaringi, kus taastuvenergiat ei ole mõtet toota ilma tarbimiseta ja vastupidi. Hetkel toetame pilootprojektidega nii sõidukite soetamist kui ka energia tootmise ja tankimise/laadimise võimaluste loomist. Näiteks toodab Eestis biometaani kaheksa tootmisjaama ning lähiajal lisandub EL taasterahastu toel veel kolm jaama. Seda kohalikku kütust kasutatakse olulises mahus liinibussides.
Tulevikus peaksime liikuma pilootfaasist edasi, et tagada energiajulgeolek igas olukorras. Energiamajanduse arengukava 2035 eelnõu järgi peab Eesti elektritootmises looma uue juhitavate võimsuste portfelli, mis tagab elektri varustuskindluse ja süsteemi töökindluse. Selleks on vaja paindlikke toetusmeetmeid taristu arendamiseks ja sõidukite soetamiseks. Ka Rohetiigri transpordi teekaart 2040 toob ettepanekuna välja, et kaubavedude segmendis on prioriteet alternatiivsete kütuste kasutuselevõtt ning laadimistaristu tagamine.
Majanduslikud argumendid ja innovatsioonipotentsiaal
Alternatiivide kasutust ei peaks vaatama mitte kulu, vaid investeeringuna, mis aitab luua töökohti, toetada ettevõtlust ja energiajulgeolekut, arendada tehnoloogiasektorit ja luua ekspordivõimalusi. Eesti kliimapoliitika näeb ette näiteks trammiliinide rajamist, säästliku ühistranspordi arendamist, vesiniku ja biometaani kasutamist raskeveokites. Kohapeal toodetud ja tarbitud energia vähendab ülekandekulusid.
Tehnoloogia areneb kiiresti: päikeseparkide rajamine, taastuvkütuste tootmine (nt biometaan) ja energiasalvestus võib koosmõjus vähendada oluliselt ülekande- ja tootmiskulusid ning parandada tasuvust. Energia taskukohasus on transpordisektori arengu oluline komponent.
Väikese riigi paindlikkus võimaldab meil katsetada vesinikutehnoloogiaid, kohalikke mikrovõrke ja nutikaid transpordilahendusi. Tugev IT-sektor annab eelise arendada digitaalseid laadimisplatvorme ja energiatarbimise juhtimise süsteeme, mida hiljem eksportida ka teistesse riikidesse. Selliste lahenduste testimine ja rakendamine Eesti kompaktsel turul võib pakkuda rahvusvahelist konkurentsieelist.
Ei saa täiesti kõrvale lükata ka fossiilseid kütuseid, mis hetkel on kõige enam levinud ning mille taristu on välja arendatud. Suured autotootjad ootavad Euroopa Liidult suuremat paindlikkust heitevabale transpordile üleminekul, kuna elektriautode turg ei ole arenenud oodatud tempos. Ülemineku tempo peab olema mõistlik nii tehnoloogilises kui majanduslikus vaates, samas on suundumus taastuvenergiale selge ja küsimus pole kas, vaid millal. On selge, et esialgsed investeeringud võivad olla kõrged ja kuigi toetused aitavad sektorit käima tõmmata, on oluline, et pikaajaline majanduslik kasu oleks prognoositav.
Eesti võimalus arendada julgeolekut ja innovatsiooni
Eestil on tugev potentsiaal taastuvenergia tootmise ja salvestamise arendamisel. Päikeseenergia osakaal kasvab, tuuleenergia võimalused laienevad ning alternatiivkütuste tootmine muutub üha teostatavamaks. Kui neid valdkondi nutikalt arendada, võib Eesti olla eeskujuks, kuidas väike riik suudab kombineerida tehnoloogia, keskkonnahoiu ja inimeste igapäevase mugavuse.
Loomulikult ei ole alternatiivenergia kasutamine transpordis puhtalt tehnoloogiliste lahenduste küsimus, vaid sõltub eelkõige süsteemsetest ja poliitilistest valikutest. Kõige olulisem on leida loogiline süsteem, kus igal kütuseliigil on tervikus selge osa. Taastuvad energiaallikad transpordis ei ole pelgalt roheline ideaal või kliimatrend, vaid Eesti jaoks pragmaatiline vajadus. Ilma nende kasutuselevõtuta püsib sõltuvus välismaistest kütusest ja hinnakõikumistest, jääb kasutamata majandus- ja innovatsioonipotentsiaal ning kannatavad linnade õhukvaliteet ja elanike tervis. Alternatiivsete energiaallikate süsteemne kasutuselevõtt tähendab puhtamat õhku, kindlamat energiajulgeolekut ja uusi võimalusi Eesti majandusele.
Kontakt
