Skip to content
Vaegnägijatele

KIKi juhitud arutelu SERE konverentsil: elurikkuse taastamine vajab tähelepanu ja rahastust! 

KIKi töötaja artikkel
Panelistid SERE konverentsil Foto: KIKi töötaja Eva-Ingrid Rõõm

 KIK korraldas augusti viimasel nädalal toimunud 14. Euroopa looduse ökoloogilise taastamise konverentsil (SERE) paneeldiskussiooni.  

KIKi juht Andrus Treier juhtis diskussiooni teemal "Kliima ja bioloogilise mitmekesisuse rahastamise strateegiad ja praktikad". Arutlesid Merit Valdsalu (Single Earth), Rodrigo Cassola (UNEP-WCMC), Maja Mikosińska (CINEA) ja Kadri Vunder Fontana (Luminor pank). 

Diskussioonis arutleti, kuidas leida rahastust loodushoiu ja –taastamisega seotud projektidele. Sellised tegevused on elurikkuse säilitamiseks üliolulised, kuna ilma piisava elurikkuseta ei ole inimese elutegevus võimalik. Kuidas saavutada olukord, kus looduse seisundi parandamine ja hoidmine on majanduse ning ühiskonnaelu lahutamatu osa? 

Olulisemad mõtted paneeldiskussioonist 

  • Looduse elurikkus on ülioluline osa majandusest ja igapäevaelust, kuid elurikkuse hoidmine eeldab täiendavat rahastust! 
  • Pool maailma SKP-st sõltub loodusest ja bioloogilisest mitmekesisusest, kuid looduslike hüvede majanduslikku väärtust on keeruline hinnata. 
  • Hetkel on olemas vaid kolmandik rahastusest, et saavutada kliima, elurikkuse ja mullaviljakuse taastamise eesmärgid aastaks 2030.  
  • Bioloogilise mitmekesisuse taastamiseks on maailmas vaja leida täiendavalt 700 miljardit dollarit aastas. 
  • Avalik sektor rahastab suure osa ökosüsteemide taastamise tegevustest. Ainuüksi Euroopa Liidu LIFE programmi abil toimub 76% Euroopa taastamisprojektidest. 
  • Hinnanguliselt toob iga looduskeskkonna taastamiseks investeeritud dollar ökosüsteemi teenuste kaudu tagasi 7 – 11 dollarit. Vaatamata sellele on praeguses majandusmudelis ülikeeruline loodusväärtustega arvestada. 
  • Erinevatel kestlikkusaruandluse nõuetel (SFDR, CSDR, taksonoomia, DNSH põhimõtted) on ajapikku järjest suurem mõju. Paraku võtab aega, et sellega kaasneva teadlikkuse kasv tooks kaasa täiendavaid investeeringuid.  
  • Arvestades, et bioloogilise mitmekesisuse kadu on võtnud kriisi mõõtmed, vajaks valdkond selgemaid ja rangemaid regulatsioone. Näeme, et ELi määrus toodetele, mis on seotud metsade raadamise ja metsade seisundi halvenemise ohuga, on kaupade ja toodete päritolu ja tootmistingimuste kontrolli osas oluliselt muutnud ettevõtete käitumist, sarnaseid regulatsioone võiks kaaluda ka ökoloogilise mitmekesisuse kaitsel. 
  • Tulevikus mängivad olulist rolli uudsed rahastusmudelid ning era- ja avaliku sektori ühised rahastusprojektid. Strateegiline arengurahastuse ja heategevusfondide kasutamine võib tõsta erasektori huvi selle valdkonna rahastuse vastu. 
  • Innovatiivsete majandusmudelite väljatöötamine, et leida viise erarahastuse suuremaks kaasamiseks valdkonda jätkub, seda juhivad  rahvusvahelised organisatsioonid nagu ÜRO, Maailmapank ja Euroopa Komisjon. 

 

Kontakt