KIK võttis Arvamusfestivalil fookusesse rohetehnoloogiad ja tulevikumetsad

🌱 Rohetehnoloogia ei pea olema radikaalselt innovaatiline. Ka lihtsad, madalate kuludega lahendused võivad luua suurt mõju. Edukas rohetehnoloogiline lahendus võib ka olla olemasoleva tehnoloogia uuenduslik kasutusviis. Oluline on vähendada sõltuvust fossiilsetest materjalidest ja keskenduda ringsetele mudelitele. 

🌱 Ringmajandus vajab tööstuste sünergiat - ühe jääde, teise ressurss! Eestis napib tööstusparke, kus ettevõtted saaksid oma toodetud ressursse jagada ning luua luua suurema lisandväärtusega tooteid lokaalselt.

🌱 Lokaalsus loeb. Teiseste toormete kasutamine (nt aheraine) on mõistlik ainult siis, kui see on logistiliselt ja majanduslikult põhjendatud.

🌱 Finantseerimine on võtmetegur. Pangad hindavad riske, tootlust ja läbipaistvust. Ettevõtetel tasuks kaaluda riikliku innovatsioonilaenu võtmist, et oma lahendusi testida, innovatsioonihangetes osalemist, et arendada uusi lahendusi koos teadlastega ja samuti osaleda Euroopa Liidu otserahastuse konsortsiumites, mis annab hea võimaluse teemaga süvitsi tegeleda ning lisaväärtust ka rahastajate/investorite silmis. 

🌱 Jätkusuutlikkus ei ole enam müügiargument omaette, vaid ettevõtete ellujäämise ja arenemise eeldus.

Targa metsa alal toimus arutelu „Kas tulevikumetsad vajavad rangemat kaitset või paindlikumat majandamist?”. Arutelus jagasid oma mõtteid Gunnar Reinapu (KIKi metsaosakonna juhataja), Aveliina Helm (Tartu Ülikooli professor), Aira Toss (metsakonsulent) ja Maire Nirk (erametsaomanik). Vestlust juhtis Kliimaministeeriumi elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsler Antti Tooming.

Kolm juhtmõtet arutelust:

🌲 Tulevikumetsandus peab olema paindlik, mitmekesine ja metsaomanikke usaldav. Eesti metsade majandamisel peaks arvestama erinevate metsade, omanike ja piirkondade eripärasid. Ühtlustamine ja jäigad reeglid vähendavad ökosüsteemide vastupanuvõimet. Tulevikumets olgu mitmekesine nii liikide kui majandamisviiside poolest.

🌲 Metsaomanike kaasamine ja õiglane kohtlemine on hädavajalik. Omanikud võiksid osaleda otsuste ettevalmistamises, mitte alles tagantjärele. Vajalik on õiglane kompensatsioon – nii rahaline kui alternatiivsed lahendused (nt looduskrediidid, metsakasutusõiguse müük), et vältida sissetuleku ja maa kontrolli kaotust.

🌲 Metsade kaitsmine ja looduskaitse on olulised. Kuigi Eesti kaitsealade süsteem on juba tugev, ei saa looduse hoidmine piirduda ainult rangelt kaitstavate aladega. Suur osa metsadest on majandusmetsad, kus õigete võtetega – näiteks mitmekesisema puistu kasvatamine, säilikpuude jätmine, väiksemate lankide tegemine ja elurikkuse hoidmine hooldusraiete käigus, on võimalik saavutada märkimisväärne looduskaitseline mõju. Selline lähenemine vähendaks survet uute rangete piirangute kehtestamiseks ja aitaks hoida tasakaalu.