KIK toetab Ebaverre avaliku biometaani sisestuspunkti rajamist kahe miljoni euroga

Foto: Pexels

KIK toetab kahe miljoni euroga Bioforce Infra OÜ avaliku biometaani sisestuspunkti rajamist Lääne-Virumaale Ebaverre. Rajatav 31,5 MW võimsusega sisestuspunkt võimaldab piirkonnas toodetud biometaani suunata Eesti gaasiülekandevõrku ning parandab taastuvgaasi tootjate võimalusi oma toodangut turule viia.

„Eestis toodetud biometaanist on kasu siis, kui see jõuab tarbijani. Avalik sisestuspunkt annab piirkonna tootjatele võimaluse suunata biometaan olemasolevasse gaasivõrku ja seeläbi laiemale turule. Sellise taristu rajamine aitab suurendada kodumaise biometaani kasutamist ning asendada gaasivõrgus järk-järgult fossiilset maagaasi taastuvgaasiga,“ sõnas Kliimaministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Jaanus Uiga.

KIKi energeetika meetmete koordinaator Kätlyn Kanguri sõnul seostatakse biometaani sageli eelkõige transpordisektoriga, kuid selle kasutusvõimalused on märksa laiemad. „Biometaan võib asendada maagaasi tööstuses ning olla taastuv energiaallikas elektri ja soojuse tootmisel,“ selgitas Kangur biometaani kasutusviise. „Oleme juba varem toetanud Bioforce Viiratsi OÜ biometaanijaama rajamist viie miljoni euroga, nüüd saame hoogu anda Bioforce Infra OÜ avaliku biometaani sisestuspunkti rajamisele Ebaverre,“ lisas ta.

Avalik taristu loob uusi võimalusi biometaani tootjatele

Bioforce Infra OÜ rajab riigi toetuse abil Lääne-Virumaale Ebaverre avaliku biometaani sisestuspunkti, mis võimaldab piirkonnas toodetud biometaani suunata Eesti gaasiülekandevõrku. Bioforce Infra tagab vähemalt viie aasta jooksul pärast projekti lõppu kõigile turuosalistele võrdsetel alustel ligipääsu sisestuspunktile ning rakendab biometaani vastuvõtmisel kehtestatud maksimaalset teenustasu.

Bioforce Infra OÜ juhatuse liige Karl Koort selgitas, et avaliku sisestuspunkti rajamine on vajalik, sest kohalik gaasivõrk ei suuda kogu toodetud biometaani piisavas mahus vastu võtta. „Praegu sõltub toodangu turule suunamine alternatiivsetest logistikalahendustest, mis muudavad süsteemi kulukamaks, keerukamaks ja vähem paindlikuks. See piirab olemasoleva tootmisvõimsuse täielikku kasutamist ning vähendab võimalusi võtta võrku vastu ka uusi tootmismahte,“ ütles Koort.

Tema sõnul aitab kavandatav avalik sisestuspunkt selle kitsaskoha lahendada, võimaldades suunata biometaani otse ülekandevõrku ja vähendada sõltuvust kohaliku võrgu piirangutest. „Tegemist ei ole pelgalt ühe tootmisüksuse vajadusest lähtuva lahendusega, vaid piirkondliku taristuga, mille kaudu on võimalik koondada ka teiste turuosaliste biometaan ühisesse võrguühendusse. See parandab taristu kasutust, suurendab süsteemi töökindlust ning loob paremad eeldused biometaani tõhusaks turustamiseks,“ lisas Koort.

Varem on KIK taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditest toetanud Halinga, Tahula ja Viiratsi biometaanijaamade rajamist. Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetusel on aidatud kasutusele võtta biometaani kasutavaid gaasibusse Tallinnas ning Pärnus linnas ja linna ümbruses, samuti rajada biometaanitanklaid üle Eesti. Kõikide varem toetust saanud projektidega saab tutvuda KIKi kodulehel.  

Avaliku biometaani sisestuspunktide toetust anti Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi vahenditest ja toetuse töötas välja Kliimaministeerium koos Keskkonnainvesteeringute Keskusega.