Ida-Virumaa jäätmeuuring: suurima mõjuga on põlevkivituha ja aheraine ümbertöötlemine

KIKi tellitud uuringus analüüsiti, millised võimalused on Ida-Virumaal jäätmekäitlus- või ringmajanduskeskuse asutamiseks või laiendamiseks, et panustada maakonna ettevõtluse mitmekesistamisesse.  

Ida-Virumaa ettevõtluse arendamisel ja jäätmete väärindamisel on mõistlik keskenduda suuremahulistele ja tehniliselt küpsetele lahendustele. Oluline on keskenduda lahendustele, millel on selge turg, mis aitavad hoida elurikkust ja loodust ning millel on kõige suurem mõju jäätmekäitlusele.

Põlevkivituha ringlussevõtt vajab suuri investeeringuid 

• Uuringu järgi on kõige suurema potentsiaaliga suunad jäätmete ringlussevõtuks ja Eesti kliimaeesmärkide toetamiseks: 

• Põlevkivituhkade ja aheraine väärindamine 

• Plastijäätmete mehhaaniline või keemiline ringlussevõtt 

• Biojäätmete ja võimalusel ka reoveesette suunamine biogaasitootmisse 

• Paber- ja pakendijäätmete ringlussevõtt 

Analüüsides eri jäätmeliikide ringlussevõtu mõju, siis suurima majandusliku mõjuga on põlevkivituhkade ja aheraine väärindamine. Suure potentsiaaliga on ka plastijäätmete ja biojäätmete ringlussevõtt. Jäätmete ringlussevõtuks tekkekoha läheduses on enim potentsiaali põlevkivitööstuse jääkidel (aheraine ja põlevkivituhad), biojäätmetel, plastijäätmetel ja reoveesettel. Lisaks saab olemasolevaid jäätmejaamu kasutada korduskasutuseks ettevalmistamise ja esmase sortimise punktidena.  

Uuringu tulemusest selgus, et Õiglase Ülemineku Fondi (ÕÜF) ajaraamis (kuni 2029 lõpuni), olemasolevate rahaliste vahenditega (ca 6 mln eurot) ja turul saadaolevate tehnoloogiatega ei ole võimalik teha vajaminevaid investeeringuid. Parimad tehnoloogiad on hetkel väga kallid ja pilootprojektide faasis ning seetõttu ei ole võimalik ÕÜF ajaraamis investeeringuprojekti ellu viia.  

Projektist sõltumatult on KIKis avatud Ühtekuuluvusfondi  toetus jäätmete ringlussevõtu võimekuse tõstmiseks. Meetmest saavad toetust taotleda kõikide jäätmeliikide töötlejad.  

Ettepanek: Erra jõe pigiväljad saavad puhtamaks 

Tulenevalt uuringu tulemustest otsustas Kliimaministeerium teha ettepanek suunata kasutamata vahendid Erra jõe puhastamisele, millel on positiivne keskkonnamõju ja mis on võimalik ette antud aja ja rahaga edukalt ellu viia. 

Erra jõe laiaulatuslikum reostamine sai alguse 1930-ndate aastate alguses, kui põlevkiviõlitehase tootmisjäägid juhiti Kiviõli kraavi kaudu Erra jõkke. Keskkonna reostamine jätkus kogu Nõukogude Liidu ajal. Selle tõttu on Erra jõe põhjasetted reostunud süsivesinikega - naftasaaduste, PAH-ide (polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud) ning fenoolidega. Need ained püsivad keskkonnas kaua, liiguvad toiduahelas ülespoole ja kujutavad ohtu nii vee-ökosüsteemidele kui inimestele (nt joogivee ja toidu kaudu). Jõe kallastel on suured tahkestunud bituumenilaadsete jääkide väljad, nn pigiväljad. Erra jõge on osaliselt juba taastatud Kliimaministeeriumi ÜF projektist „Purtse jõe, Kroodi oja ning Maadevahe ja Priimetsa ABT jääkreostuse ohutustamine“.  

Uuringut „Ida-Virumaa jäätmekäitluse piirkondliku arenguvajaduse ja potentsiaali väljaselgitamine ning arendamiseks vajalike analüüside teostamine“ rahastas Õiglase Ülemineku Fond. 

Uuringu dokumenditega saab tutvuda  projekti lehel.