Eva-Ingrid Rõõm: Eesti sobib hästi innovaatiliseks roheinvesteeringuks
Foto: Aron Urb
Kui mõnes Euroopa riigis võtab piloottehase loomine aastaid, siis Eestis võivad esimesed tulemused olla märksa kiiremad, kirjutab KIKi keskkonnaekspert Eva-Ingrid Rõõm Äripäevas.
Euroopas käib vaikne, kuid väga tõsiseltvõetav rohetehnoloogiate revolutsioon. Vesinikulahendused, e-kütused, süsiniku sidumine, energiasalvestus, ringmajanduse tehased – need ei ole enam visioonid, vaid käimasolevad projektid. Mis kõige olulisem, need ei sünni ainult suurte tööstusgigantide juures.
Kiirus on konkurentsieelis
Eesti ettevõtjale võib tunduda, et enda tegevusele Euroopa Liidu suurtest fondidest toetuse küsimine on kasutu – innovatsioonifondist saavad rahastuse vaid suurte riikide hiiglaslikud investeeringud ja miljardiprojektid, mis nõuavad lõputult dokumentide täitmist.
Tõsi, selliseid projekte on seal palju. Aga fondi tuum on märksa laiem – see on mõeldud ka väiksematele ettevõtetele, kes tahavad oma nutikat tehnoloogiat katsetada, luua väikesemahulist tootmist või võtta kasutusele uuendusliku rohelahenduse, mis võiks CO₂-heidet vähendada.
Eesti ettevõtja jaoks on siin isegi teatud konkurentsieelis. Me oleme harjunud kiiresti tegutsema, uusi asju katsetama ja ideid kiiresti tootmisesse viima. Kui mõnes Euroopa riigis võtab piloottehase loomine aastaid, siis Eestis võivad esimesed tulemused olla märksa kiiremad. See on põhjus, miks innovatsioonifond on Eesti ettevõtetele palju sobivam, kui esmapilgul tundub.
Eestist on saanud innovatsioonifondi toetuse Elcogen tahkeoksiid elektrolüüseri rakkude ja virnade tootmise rajamiseks. Sel aastal osutus edukaks Pärnu P2X Hub kestliku e-metanooli ja taastuvvesiniku tootmise loomiseks. Projektide maksumus võib olla alates 2,5 miljonist eurost, sellesse raamistikku mahub näiteks väike piloottehas. Kõige olulisem pole tegevuse rahaline maht, vaid idee ja selle mõju heite vähendamisele.
Piloottootmiste kasvulava
Sageli on vaja testida tootmisprotsessi, ehitada esimene katseliin või käivitada seadmed, mida seni nähti vaid laboris. Kõige olulisem eelis on see, et innovatsioonifondi pilootprojektid ei pea olema lõpuni valmis.
Pilootprojekte rahastatakse fondist sootuks teistsuguse loogikaga: uudsust hinnatakse kõrgelt, risk ei ole takistus ning toetuse määr CO₂ vähenemise kohta võib olla kümme korda suurem kui teiste voorude projektidel. Investeeringuid saab uute tehniliste lahenduste esmakordseks katsetamiseks tootmisena.
Väikesemad tootmispiloodid annaksid meile võimaluse nutika majanduse edasiarendamiseks siinsamas Eestis. Korraga tekiksid nii uutel tehnoloogiatel rajanevad tooted kui ka teadmised, kuidas edaspidi Eestis või mujal luua sarnaseid tootmisettevõtteid suuremas skaalas. Väikeses mahus piloottoodangu müük ja eksport oleksid Eestis ka logistiliselt lihtsamad.
Lisaks oleme aastaks 2030 lubanud üle minna suures osas taastuvelektrile, mis suurendab samuti asukoha atraktiivsust. Eestisse ei mahu Euroopa mõistes just liiga palju suuri tootmisüksuseid, kuid pilootide kasvulavana ja keskmises mõõdus tehaste rajamiseks oleksime siin juba kanda kinnitanud iduettevõtetele hea valik.
Efektiivsete lahenduste turule toomine
Eeldatakse, et fondist saavad toetust vaid uute lahenduste loojad, kuid samapalju toetatakse ka uue tehnoloogia kasutuselevõttu või tootmise laiendamist. Innovatsioonifondi eesmärk on vähendada suure süsinikuheitega tööstusharude keskkonnamõju (tsement, kemikaalid, teras, fossiilkütused, keraamilised materjalid, klaas, paber). Eesmärk ei ole luua ainult uusi seadmeid, vaid ka soodustada nende laialdast kasutuselevõttu.
Eelkõige saaks Eesti ära kasutada rajatavate taastuvenergiajaamade ning sadamate kombinatsiooni – sadamate lähedusse peaksid tekkima tööstuspargid, mis vajavad taastuvenergiat ja häid logistilisi lahendusi ekspordiks. Näiteks on võimalus saada toetust cleantech-tootmisüksuste rajamiseks, jäätmete baasil uute toodete tegemiseks, kriitiliste ressursside taaskasutuseks või süsinikheidet vältiva tsemenditööstuse rajamiseks.
Kui teiste toetuste korral on kurdetud, et jagatav toetus kuni 10 miljonit ei ole piisav korraliku tootmise rajamiseks, siis innovatsioonifondi avanevas voorus on suurprojektide ülempiir ligi 330 miljonit eurot ning vajadusel on lubatud taotlus jagada mitmeks iseseisvaks etapiks, suurendades toetussummat veelgi.
Taastuvlahendused energias ja transpordis
Innovatsioonifond toetab ka innovaatiliste lahenduste kasutuselevõttu nii transpordis kui ka taastuvenergeetikas. See tähendab uudseid taastuvlahendusi sadamate logistikas, salvestuslahendusi energeetikas, uudsete tankimistaristute väljaehitamist transpordis või nullheitega uudsete sõidukite kasutuselevõttu. Näiteks loetakse kõik taastuvvesinikuga seotud tegevused innovaatiliseks, kuna see turg on alles avanemisjärgus ja seega on toetatav ka vesiniksõidukite kasutuselevõtt.
Samuti on fondis võimalus toetada riigile vajalike heite vähendamise eesmärkidega seotud tegevusi, näiteks taastuvenergialahenduste kasutuselevõtuks avalikus transpordis ja riigilaevastikus.
Ettevõtja saab valida projekti suuruse
Sageli on Eestis tunne, et me ei ole Euroopa suurte projektidega samas kaalukategoorias ja pole mõtet minna konkurentsi pakkuma. Selle vältimiseks on taotlusvoorud jagatud projektide suuruse järgi, seega käib võistlus eraldi.
Uus innovatsioonifondi taotlusvoor avatakse juba 2025. aasta detsembris ning jääb avatuks kevadeni 2026. Arengust ja rohelahendustest huvitatud ettevõtjatel on hea aeg hakata mõtlema, millised lahendused võiksid muuta nende ettevõtmise targemaks või energiatõhusamaks. Vaadates rohetehnoloogiate arengukiirust maailmas, on selge, et konkurentsieelise saavad ettevõtted, kes on innovatsioonis teistest sammukese ees.
Kontakt
