Skip to content
Vaegnägijatele

Eesti roheideed aitavad leevendada kliimamuutuste mõjusid Keenias, Ukrainas, Tansaanias ja Rwandas

Rahastusotsus
Reverse Resources Foto: Reverse Resources

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) rahastas viit projekti Keenias, Ukrainas, Tansaanias ja Rwandas kogusummas 967 000 eurot, et toetada seal kliimamuutuste leevendamist ja nende mõjudega kohanemist. Viiest toetust saanud projektist kaks on seotud reoveepuhastusega, kaks mullatervisega ja üks energia salvestussüsteemide arendamisega. Varasemalt on Eesti juba toetanud 18 projekti arenguriikides, millest kaks on ka ellu viidud.

KIKi projektikoordinaatori Ööle Jansoni sõnul annavad üha kuumemad suved, ulatuslikumad üleujutused, tugevamad tormid, maapinna lihked ja maailmamere tõus kinnitust, et kliima muutub ning see toimub üha kiirenevas tempos. Janson lisab: „Kuigi meile siin Eestis võib esmalt tunduda, et kõike seda polegi nii palju, siis me ei tohi ära unustada, et maakera on üks ja kliimamuutused riigipiire ei tunne. Tihti on muutused nähtavamad ja nende mõju suurem just nendes riikides, kus toimetulek on väiksem.“

Spacedrip OÜ sai toetust 199 084 eurot, et luua automaatne reoveepuhasti Keenia Uhura parki, mis hakkab puhastama pargi ümber asuvate hoonete reovett. Puhastatud vett kasutatakse pargi taimede kastmiseks. Sellega hoitakse ära ööpäevas ligi 60 m3 reovee laskmine Nairobi jõkke, mis suundub India ookeani. Tallinna Tehnikaülikooli projekt on suunatud Ukrainasse. Projekti käigus soovitakse välja töötada kõrgtehnoloogiline analüsaator täppisväetamise rakendamiseks, et suurendada saagikust ja vähendada kasutavate väetiste kogust. Analüsaatorit saab kasutada ka mullast lõhkeainete ja muude sõjast tekkinud saasteainete tuvastamiseks. Toetuse summaks on 200 000 eurot. HC Intelligence OÜ sai toetust 197 897 eurot, et parandada Tansaania kommunikatsioonivõrgustiku töökindlust ja vähendada sellega seotud CO2 emissiooni. Projekt piloteerib Tansaania telekomivõrgus akupõhist energia salvestussüsteemi, mis seob mikrovõrgu kujul roheelektri tootmise tarbimisega, süsteemi juhitakse virtuaalse elektrijaama platvormilt. OÜ E-Agronom soovib käivitada Tansaanias eAgronom süsinikuprogrammi pilootprojekti, et töötada välja kohalikke olusid arvestav mulla süsinikumudel, mis on eelduseks CO2 vabatahtlikul turul osalemiseks ning süsinikku sekvesteerivate majandamispraktikate rahastamiseks. Süsiniku sekvesteerimine vähendab mulla erosiooni ja seega võimaldab vältida kõrbestumist ning säilitada mulla viljakust. Toetuse summaks on 199 868 eurot. OÜ Aqua Consult Baltic projekt sai toetust 170 149 eurot, et luua Rwandasse Nyamata linna reoveepuhastussüsteem. Lisaks reovee puhastusele võimaldab see koguda anaeroobsest puhastusprotsessist saadavat metaani ja suunata tarbimiseks kohalikele elanikele näiteks toidu valmistamiseks. Puhastatud vett on plaanis taaskasutada kastmiseks põllumajanduses.

Kolme varasema aasta jooksul on riik toetanud 18 projekti 2,8 miljoni euroga. Toetatavaid tegevusi on olnud sellistes kohtades nagu Bangladesh, Myanmar, Grenada, Gruusia, Lõuna-Aafrika Vabariik, Costa Rica, Burkina Faso, Keenia, Pakistan, Namiibia, Kasahstan ja Aserbaidžaan. Seni rahastatud roheideedest on tänaseks edukalt ellu viidud Reverse Resources OÜ projekt, milleks oli rõivatootmisjääkide ringluse tarkvarateenuse edendamine Bangladeshis. Teine roheidee viidi ellu Keenias, kuhu ettevõte Dieselland-Equipment rajas diiselmootorite remondi moodultöökoja, et vähendada fossiilsete kütuste kulu ning heitgaaside ja tahmaosakeste sisaldust õhus.

2022. aasta lõpus avaneb arenguriikide kliimapoliitika eesmärkide saavutamise uus taotlusvoor. Arenguriikide kliimapoliitika eesmärkide saavutamise taotlusvoorude eesmärk on viia Eestis välja töötatud rohetehnoloogiaalaseid teadmisi arenguriikidesse ning toetada nende suutlikkust ja võimekust. Taotlusvooru sihtriikideks on kõik Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioonis (OECD) arenguabi saajaks määratletud riigid. Projektide oodatavate tulemuste seos kliimamuutustega peab olema määratletav lähtudes OECD metoodikast (nn Rio markeritest). Taotlusvoorus said osaleda juriidilised isikud, valitsusasutused, kohaliku omavalitsuse asutused või nende hallatavad asutused.

Toetust antakse „Riigi eelarvestrateegia 2022–2025“ meetme „Eesti panus rahvusvahelisse kliimakoostöösse“ ja keskkonnaministri määruse „Arenguriikides kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks toetuse andmise tingimused ja kord“ tegevuste elluviimiseks. Toetusraha tuleb kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemissüsteemi vahenditest ja toetusmeetme töötas välja Keskkonnaministeerium.

Taustainfo

Rahvusvaheline Pariisi kliimakokkulepe näeb ette, et arenenud riigid aitaksid arenguriike kliimamuutuste leevendamisel ja kliimamuutuste mõjudega kohanemisel. Kokkuleppe kohaselt on Eesti lubanud panustada igal aastal rahvusvahelisse kliimakoostöösse ja arenguriikide kliimapoliitika eesmärkide täitmisesse.

Kontakt
Ööle Janson

Ööle Janson

projektikoordinaator

vooluveekogud, üleujutused, arenguriigid, rohetehnoloogiad

6 274 191 E-kiri