COPi äridelegatsiooni töö jätkub Eestisse naastes

Foto: Põhjamaade ministrite nõukogu

Tänavuste COPi läbirääkimiste keskmes oli kliimarahastus, mis viimase aasta ilmastiku ekstreemsusi arvestades on muutunud arenguriikide vaates ajas aina põletavamaks. Kõige olulisema kokkuleppena kasvab jõukamate riikide panus seniselt 100 miljardilt dollarilt aastas 300 miljardi dollarile, et aidata arengumaid kliimamuutuste tagajärgedega toime tulla ja keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid kasutusele võtta.

Laiemalt jääb tänavust COP29 märgistama keskkonna ja kliimateemade põimumine megatrendidega, nagu globaalse julgeoleku pingestumine ja elurikkuse kadu, positiivsel noodil ka noorte kaasamine, targem õigusloome, AI kasutuselevõtt kliimaeesmärkide hüvanguks ja kestlike ärimudelite peavoolustumine.

Kliimaläbirääkimiste kõrval arendatakse COPil üleilmset kliimakoostööd teadus-, äri ja avaliku sektori partnerite vahel: riigid ja organisatsioonid tutvustavad innovaatilisi lahendusi, parimaid praktikaid ja õppetunde, avalikustatakse strateegiaid ja uuringuid, arutletakse väljakutsete ja võimaluste üle ning sõlmitakse erinevaid koostööleppeid. Riikide, katusorganisatsioonide, ülikoolide ja erasektori alasid väisas kümne temaatilise päeva jooksul 72 000 keskkonna- ja kliimavaldkonna huvilist.

Levitame infot ja saadud uusimaid teadmisi Eesti võrgustikes ning püüame nähtud häid lahendusi integreerida ka KIKi enda tegemistesse. 

KIK viib teadmised võrgustikesse

KIK koordineeris äridelegatsiooni ja hoolitses selle eest, et osalejatel oleks maksimaalne eelinfo, nad saaksid erinevatel üritustel kaasa rääkida ja arendada koostööd rahvusvaheliste partneritega. 

KIKi arengu- ja koostöökoja juht Helen Sulg näeb, et töö COPilt saadud teadmiste ja võrgustikega jätkub Eestis. ”Levitame infot ja saadud uusimaid teadmisi Eesti võrgustikes ning püüame nähtud häid lahendusi integreerida ka KIKi enda tegemistesse. Miks mitte võtta üle Jaapani taktika, kus arenenud linn aitab vähemarenenut twinning formaadis või kaaluda ka Eestis kliimaeelarvestamise praktika kasutuselevõttu, kus tuleviku otsustes hinnatakse kriitiliselt emissioonide bilanssi ja püütakse jääda planeedi piiridesse. Sisukatena jäid silma ka Brasiilia, Singapuri, Ukraina, Rootsi ja Taani paviljonid.”

Eesti ja laiemalt Põhjamaad on tuntud oma selgete ja usaldusväärsete sõnumite, aga ka kiire kohanemise ning uuendusmeelsuse poolest.  Kliimaminister Yoko Alender juhtis kliimaseaduse teemalist arutelu, milles jagasid kogemusi Holland, Ukraina, Moldova ja Leedu ning rahvusvahelist kliimateemalist õigusloomet peegeldas OECD. 

”Paneelist koorus tungiv soovitus luua seaduse elluviimise tagamiseks tugev raamistik, sh jälgida paariaastase regulaarsusega tegevuste tulemusi ja hoiatus märgata tagasilanguse hetki seaduse elluviimisel. Huvitav kaasavõtmine, et Eestis ei põhjustanud näiteks liikuvuse ja põllumajanduse temaatika kliimaseaduse aruteludes sugugi nii palju kirgi kui Leedus. Korduvalt kõlas ka vajadus kaasata õiglaselt kogukondi ja omavalitsusi. Julgustavalt mõjus, et kuigi kohati põhjustab kliimaseadus tugevaid vaidlusi, siis vaadeldes näiteks Hollandi ja Leedu edusamme, ei ole seaduse vajalikkuses kahtlust,” selgitas Sulg.  

Eesti kliimanoor Anna Celine Kraus panustas kahes paneelis – Taani juhitud taimse toidu arutelus ning KIK ja KLIM korraldatud arutelus, mis käsitles linnaruumi mõju noorte vaimsele tervisele. Anna-Greta Tsahkna, kes esindas nii oma iduettevõtet Timbeter kui Eesti Infotehnoloogia Liitu, jagas mõtteid AI kasutusvõimalustest ja digitehnoloogia kasust keskkonna hoidmisel läbi praktiliste näidete.

Taust

29. rahvusvahelise kliimaleppe osapoolte kohtumine toimus 11.-22. novembril Bakuus ning tõi kokku riigidelegatsioonid ja äriliidrid üle kogu maailma. 

Eesti delegatsiooni juhtis Kliimaministeerium, lisaks olid esindatud Välisministeerium ja meie kliimasaadik, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Eesti Linnade ja Valdade Liit.  

COPi paneelide salvestusi saab otsida youtube keskkonnast märskõnaga COP 29. Näiteks on väga hea salvestuste kogu Põhjamaade Ministrite Nõukogu youtube lehel.