Eesti looduslike ohustatud taimeliikide geneetilise mitmekesisuse tagamiseks vajalike mehhanismide väljatöötamine

Mõnede I ja II kaitsekategooria ohustatud taimeliikide geneetilise mitmekesisuse mehhanismide väljatöötamine, selleks geneetilise mitmekesisuse, kohasuse, maastiku ja keskkonna seoste uurimine ja nende alusel konkreetsete kaitsemeetmete väljatöötamine konkreetsetes populatsioonides. Selleks tuleb selgitada, kas uuritavaid liike ohustab geneetiline vaesumine, võrreldes ohustatud laiemalt levinud sugulasliikidega, või ohustab neid hoopis segunemine hübridiseerumise tõttu sugulasliikidega. Kindlasti on vaja selgitada kas madalam geneetiline mitmekesisus on põhjustanud ka madalamat kohasust ning uurida, millised maastiku-, keskkonna- ja muud parameetrid on seotud madalama geneetilise mitmekesisusega (ja sellest sõltuva kohasusega), millised suurema geneetilise mitmekesisusega. Sõltuvalt leitud tulemustest saab soovitada konkreetsed meetmed, näiteks koosluste hooldustegevused, ex situ paljundamine vmt liikide kõige paremaks kaitsmiseks, seda ka eraldi populatsioonide kaupa.