Praktiline taastuvenergiaõpe Kääpa põhikoolis

Mis tunne oleks oma kätega valmis teha päikeseenergiaseade? Võrumaal asuva Kääpa põhikooli üheksandik Sandro Kinsigo ongi seda juba teinud – suve hakul valmis noormehe käte all päikesepaneeliga nutipink, millega saab teha põnevaid katseid ja päikese jõul telefone laadida.

Seadeldis on üks osa suuremast taastuvenergia projektist, mis Kääpa põhikoolis käimas on. Idee autor ja eestvedaja on kooli loodusainete õpetaja Aiki Jõgeva. „Projekti kaasatud eksperdi Robert Mägi ettepanekul läheneti teemale praktiliselt ning nii saigi alguse toona 8. klassi poisi Sandro loovtöö,“ räägib Jõgeva.

Sandro ehitas ratastel õppevahendi, millel saab päikesepaneeli asendit muuta vastavalt sellele, kust suunast päike paistab. Kogutud energiat kasutatakse nutiseadmete laadimiseks. Põneva atribuudi ehitamisel aitasid nõu ja jõuga kaasa eksperdid Solarflowst ning Tsenterist.

Päike, tuul ja vesi

Päikesepaneeliga nutipink on rohetehnoloogia projekti esimene pääsuke. Idee on aga projektiga õpetada õpilasi põhjalikult tundma kolme taastuvenergiaallikat päikest, tuult ja vett ning teha seda praktilisel viisil. Näiteks on kavas kooli rõdule loodusklassi juurde paigaldada päikesejaam, mida saab õppevahendina kasutada aine- ja huviringides.

Kooli juurde kerkib tehnikahuviliste õpilaste ja eksperdi abil õppeotstarbeline tuuleturbiin. Hüdroenergia saladusi saavad lapsed õppida tuulikute, vesirataste ja liikurite mudelite abil, mis on plaanitud valmis meisterdada tehnoloogiatundides ja huviringides. „Algklassid teevad neid oma tundides. Kasutame taaskasutatavat materjali, et pöörata tähelepanu ka sellele, et iga asja tootmiseks kulutatakse ühel või teisel moel energiat,“ selgitab Jõgeva. 

Oluline on lastele maast-madalast õpetada, kuidas säästa ressursse, kasutada taastuvaid energiaallikaid ja taaskasutada materjale. Praegu koolis käivad noored on 10-15 aasta pärast ise otsustajad.

Ulvi Tuisk

Projektist ei puudu veidi teoreetilisem ja mängulisem osa – toimuvad temaatilised loengud ja õpitoad, leiutamislaborid ja õppekäigud. Juba detsembris minnakse õppekäigule Hellenurme vesiveskisse, mis on ainus töötav vesiveski Eestis. „Saame seal selgitusi veski töötamisest ja jahvatatud jahust leivakakkusid küpsetada,“ sõnab Jõgeva. „Plaanis on minna veel kevadel suurt Kurenurme päikeseparki vaatama ja kui õnnestub, siis ka mõne tuuleturbiini juurde.“

Rohetehnoloogia läheb väga korda

Kääpa põhikoolis õpivad uudishimulikud ja aktiivsed lapsed, keda keskkonnateemad külmaks ei jäta. KIKi toel on koolis tehtud palju projekte ja käiakse tihti loodushariduslikel õppekäikudel. „Mulle endale on keskkonnateemad ülimalt südamelähedased ja projekti laiem eesmärk on kasvatada õpilastes teadlikkust rohetehnoloogiatest,“ selgitab Aiki Jõgeva. Tema sõnul on õpilased asjast huvitatud ja tulevad hästi kaasa, sest energiateemad on järjest päevakajalisemad.

“Noored saavad aru, et muutused peavad toimuma. Nii tekib neil ka küsimusi, millele vastuseid otsida,” sõnab Jõgeva. “Kooli tegevuse eesmärk ongi luua lastele ja noortele võimalused eluks vajalike teadmiste ja oskuste omandamiseks. Meil on oluline leida seoseid õppeainetes omandatud teadmiste ja praktilise elu probleemide vahel, arendada loovust, analüüsioskust, kriitilist mõtlemist, aga ka algatusvõimet, käelisi oskusi ja koostööd, et leida lahendusi keskkonnaprobleemidele.”

KIKi rohetehnoloogia teadlikkusega tegelev projektikoordinaator Ulvi Tuisk ütleb, et oluline on lastele maast-madalast õpetada, kuidas säästa ressursse, kasutada taastuvaid energiaallikaid ja taaskasutada materjale. “Praegu koolis käivad noored on 10-15 aasta pärast ise otsustajad ja poliitikakujundajad,” sõnab ta ja lisab, et koolid teadvustavad aina enam vajadust tegeleda rohetehnoloogiate rakendamisega.

• KIKi abil on õpilaste rohetehnoloogia projekt käimas 50 koolis.
• Projektide toetussumma on enam kui 486 000 eurot.
• Roheprojekte veavad teiste hulgas Varbla kool, Vormsi lasteaed-põhikool, Ahtme kool, Pärnu-Jaagupi põhikool, Elva gümnaasium ja Koeru keskkool.
• Loodetavasti saavad koolid taas toetust küsida 2023. aasta kevadel.
• Toetusraha tuleb heitmekaubanduse kauplemissüsteemist ning toetuse töötas välja Keskkonnaministeerium.

Foto: Kääpa põhikool
Tekst: Kristina Traks