Skip to content
Vaegnägijatele

Nutiprügikastid, mis räägivad ja kunagi üle ei aja

Mis oleks, kui prügikast sinuga suhtleks, ei ajaks iialgi üle, taipaks ise prügi kokku pressida ja annaks jäätmekäitlejale aegsasti teada, kui vajab tühjendamist? Keilas on sellised prügikastid linnaruumis kasutusel juba üle aasta ja inimesed armastavad neid.

„Mu lapsest on saanud prügiasjatundja, kes tunneb kaugelt teiselt poolt teed need prügikastirobotid ära. Hoiame lausa mõnda kommipaberit nende jaoks, sest nii tore on kuulda „aitäh, et sa prügi maha ei visanud!“,“ jagab oma kogemust kaheaastase Lisette ema. Ta lisab, et küllap on väike tütar ka natuke prügikastide statistikat moonutanud, sest lapsele väga meeldivad „rääkivad“ prügikastid ja ta mõnikord avab neid lihtsalt selleks, et juttu kuulda.

Keila abilinnapea Inge Angerjas kinnitab, et pärast WasteMate prügikastide paigaldamist on linnas liikuvate inimeste poolt sordipõhine jäätmete paigutamine ettenähtud prügikastidesse selgelt suurenenud ning prügikastid on ennast hästi õigustanud. Projekti üks eesmärke ongi pakkuda sorteerimisvõimalust avalikus ruumis – parkides, spordi- ja mänguväljakutel ja teha seda innovaatiliste lahenduste abil. „Elanikud tulevad üha rohkem kaasa. Hästi paju elevust on õpilaste ja noorema põlvkonna seas, sest prügikastid ju tänavad, kui neid avada. See on äratanud suuremat huvi jäätmete panemisele just nendesse prügikastidesse,“ sõnab Angerjas. Positiivne on ka see, et prügi jõuab tõepoolest kastidesse, need  ei aja üle ning ümbruses ei vedele enam lahtist prügi.

Oma elu elavad prügikastid

Eelmisel sügisel paigaldati KIKi toel Keilasse 39 WasteMate nutiprügikasti. Tegemist on tehnika viimase sõnaga mitmel moel. Prügikastidel on päikesepaneelid ja päikeseenergiast laetav aku. Energiat läheb prügikastil vaja selleks, et vajadusel jäätmed kokku pressida, täituvust jälgida, õigel ajal prügivedaja kutsuda ning kastide täitjaid tänada. See prügikast ei aja kunagi üle. Sõltuvalt jäätmete sordist pressib kast need 5-8 korda kokku, mis tähendab, et 120-liitrisesse prügikasti mahub 500 liitrit jäätmeid. Seega saab kaste tühjendada harvemini ning nõnda kokku hoida prügiauto sõitudelt.

Kasutajaportaalis on nähtav iga prügikasti asukoht ja see, kui palju on selles parasjagu jäätmeid. Prügikasti ajalugu salvestatakse ning nendest andmetest (täituvuse kiirus, tühjenduste sagedus, hooldused) tekib kokku väärtuslik andmebaas, mille põhjal saab teha jäätmemajanduse korralduses vastavaid samme. Näiteks, kui on näha, et mõni kast täitub väga kiiresti, saab selle juurde lisada mahtu.

See prügikast ei aja kunagi üle. Sõltuvalt jäätmete sordist pressib kast need 5-8 korda kokku, mis tähendab, et 120-liitrisesse prügikasti mahub 500 liitrit jäätmeid. Seega saab kaste tühjendada harvemini ning nõnda kokku hoida prügiauto sõitudelt.

Inge Angerjas

Selge see, et iga asi töötab kõige paremini siis, kui seda õigesti kasutada. Prügi sisestatakse vaikselt sulguvast täiteluugist, mida avada saab nii käe kui ka jalaga. Oluline on sinna panna märgistuse järgi ettenähtult – segaolme- ja biolagunevad jäätmed eraldi.

Kõige populaarsem segaolme prügikast asub Keila jaama juures – seda on aasta jooksul avatud 8300 korda, kast on prügi kokku pressinud 1045 korda ja prügiauto on seda tühjendamas käinud 33 korda.

Hüvasti, prügi üle ajavad kastid!

Sarnane tehnoloogia on mujal maailmas kasutusel juba aastaid, kuid siinmail uudne. Keila projekt on esimene Baltimaades. Idee paigutada linnaruumi nutiprügikastid sündis Inge Angerja sõnul igapäevasest vajadusest. „Saime sõnumeid täitunud prügikastidest pargis või mänguväljakul. Linnaruumis on selline pilt häiriv,“ sõnab ta.

Angerja sõnul on Keila kogemuse kohta nutiprügikastidega küsinud juba ka mõned teised omavalitsused (Rapla ja Pärnu), samuti on Keila jaganud kasutuskogemust taaskasutusorganisatsiooniga, kelle ideeks on nutiprügikastid paigutada bensiinijaamadesse. „Palju häid sõnu on ka jäätmevedajalt. Hiirekliki abil saab vaadata, milliseid kaste on vaja tühjendada ja milliste juurde ei ole veel mõtet sõita. See on kindlasti rahasääst,“ räägib Angerjas. „Nutiprügikastid on ka töökindlad. Talvine kasutuskogemus näitab, et akud peavad meie kliimas kenasti vastu.“

Nutikad prügikastid

Tekst: Kristina Traks
Foto: Maret Lepiksaar