Skip to content
Vaegnägijatele

Klaasijäätmetest valmib uudne ehitusmaterjal

Raplamaal Eesti ajaloolises klaasipealinnas Järvakandis tegutseb tehas, mis toodab klaasijäätmetest maailmas aina enam populaarsust koguvat uuenduslikku ehitusmaterjali klaasvahtkillustikku.

Green Gravels klaasvahtkillustiku tehas avati tänavu aasta alguses. Tehas kasutab toorainena lehtklaasi jäätmeid, mille ringlussevõtu võimalused on erinevalt taaraklaasist olnud seni vähesed. Klaas jahvatatakse ja küpsetatakse gaasiahjus poorseks massiks, millest valmibki kergkillustik teede- ja hoonete ehituseks.

Järvakandi tehas on viimase kümnendi Eesti suurematest investeeringutest jäätmete valdkonnas. Vahtklaasist valmistatud kergkillustik on ka hea näide ringmajanduse tootest. Projekti maksumus on enam kui 5,5 miljonit eurot, millest 3,9 miljonit tuli KIKi kaudu Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.

Green Gravelsi juhatuse liige Tanel Tammela ütleb, et tänavu veebruarist tegutseva ettevõtte start on olnud küllalt keerukas. „Kui esialgu olid pigem tehnoloogilised mureküsimused, siis aasta teine pool on toonud ülikõrged energiahinnad. Paratamatult on klaasijäätmete ümbertöötlemiseks vaja kasutada energiat – nii gaasi kui ka elektrit. Kui tänu energiahindade tõusule tootehind kasvab järsult, ei ole inimeste jaoks enam primaarsed märksõnad rohepööre, ringmajandus ja puhas keskkond. Aga just nendele märksõnadele toetub meie tegevus!,“ räägib ta.

Kergkillustik otsib kohta Eesti turul

Ettevõte ekspordib enamiku toodangust ning Tammela sõnul on nad hästi vastu võetud Skandinaavia turgudel. Seevastu Eesti turul enese tõestamisega läheb ilmselt kauem aega, kuna klaasist toodetud kergkillustikku ei ole siin kunagi pakutud ning projektides ei kirjeldata seda materjali kui tõsiseltvõetavat kergtäite alternatiivi. „Soomes, Rootsis ja Taanis on kergkillustikku kasutatud aastakümneid ning majade ja infrastruktuuriobjektide isolatsiooni ja kergtäitena on selle kasutamine igapäevane,“ selgitab ta.

Kasutame toodangu valmistamisel nii pudeli- kui ka lameklaasi jääke, mis siiani lükati lihtsalt prügilasse, kuid nüüd lakkab jääde olemast ja sellest tekib täiesti uus toode.

Tanel Tammela

Kergkillustik on üks kergemaid puiste-täitematerjale, olles samal ajal tugev. Lisaks lihtsale kasutamisele on see nii kerge – u 200 kg/m³, – et seda saab transportida tavalise kivimaterjaliga võrreldes kuni seitse korda suurema koormana. Klaasijäätmetest valmistatud kergkillustikku kasutatakse laialdaselt taristuehituses, (tagasi)täitena, tootel on head soojustus- ja dreenimisomandused. Näiteks saab seda kasutada objektidel, mis on madala kandevõimega või kus on külmakergete oht. Kergtäide on asendamatu maalihkeohtlikele pinnastele ehitades.

Pikaajaline ja laialdane kasutuskogemus

Veel saab klaasist tehtud kergkillustikku kasutada elamuehituses, torude/trasside soojuskadude vähendamiseks, vahelagede ja vundamentide soojustamiseks. Kasutuskohaks on ka haljastus – klaasvahtkillustikust on võimalik rajada mitmetasapinnalist haljastust, kuna toote varikaldenurk on kuni 45 kraadi. „Kasutame toodangu valmistamisel nii pudeli- kui ka lameklaasi jääke, mis siiani lükati lihtsalt prügilasse, kuid nüüd lakkab jääde olemast ja sellest tekib täiesti uus toode,“ sõnab Tammela.

Maailmas tegutseb vaid umbes 20 sarnast toodet valmistavat tehast. Kõige agaramalt kasutatakse klaasvahtkillustikku Ameerika Ühendriikides. Euroopas on kergkillustikku hoonete ja taristuehituses kasutatud heade kogemustega üle veerandsajandi.  

Green Cravels

Tekst: Kristina Traks
Foto: Green Cravels