Põlevkivi kaevandamise tagajärjel rikutud Kurtna järvede veerežiimi taastamine

Foto: Maa-ameti kaardirakendus

Projektiga taastatakse Kurtna järvestiku veerežiim, tänu millele tõuseb veevõtust mõjutatud järvede veetase, taastub järvede tüübiomane elustik ja saavutatakse järvede hea ökoloogiline seisund.

Ida-Virumaa on jätkuvalt mõjutatud oma eripärasest tööstuslikust taustast – põlevkivi ja teiste maavarade kaevandamine ja töötlemine. Põlevkivitööstuse mõju all olevad veekogud on valdavalt kesises või halvas seisundis, nende hulgas ka Kurtna järved. Kõige otsesem mõju tuleneb kaevandustesse ja karjääridesse koguneva vee väljapumpamisest ning ärajuhtimisest, mis mõjutab nii pinna- kui ka põhjavee kogust ja kvaliteeti.

Suurem negatiivne inimmõju järvedele algas juba eelmisel sajandil Ahtme, Viru ja Estonia kaevanduste avamisega. Kaevandustegevuse tagajärjel rikutud põhjaveerežiimi tõttu on piirkonnas puhta vee ressursside nappus ning järvestiku keskele rajatud Kurtna-Vasavere veehaare, mis varustab Kohtla-Järve Ahtme, Järve, Kukruse ja Oru linnaosasid ja Jõhvi linna joogiveega, mõjutab veehaarde ümbruses paiknevate järvede veetaset oluliselt. Kurtna järvede veetasemed on aastakümneid kõikunud ja alanenud, mis on ohustanud järvi ja nende elustikku ning võib viia Euroopa loodusdirektiivi (LD) järveelupaikade lõpliku hävimiseni ning järvede seisundi pöördumatu halvenemiseni.

2019. aastal Keskkonnaameti tellimusel valminud uuringuga „Hüdrogeoloogilise ja limnoloogilise uuringu läbiviimine koos loodusdirektiivi järvedele lubatava veetaseme kõikumise vahemike määramisega Kurtna maastikukaitsealal“ selgitati välja, et Kurtna järvede veetasemete kõikumist mõjutab veevõtt Vasavere veehaardest, määrati LD järve ja selle elupaigatüübile iseloomuliku elustiku säilimiseks vajalik optimaalne veetaseme vahemik ning anti soovitus uue veehaarde rajamiseks, et tagada järvede optimaalne veetase ning seisundi paranemine.

Veerežiimi taastamise projekti käigus tehakse Kurtna järvede veerežiimi taastamiseks vajalikke uuringuid:

• põhjaveevaru hindamiseks vajalik hüdrogeoloogiline uuring;

      - Juulis 2024.a alustas KIK koostööd Tartu Ülikooliga esialgsete analüüside koostamiseks - töö eesmärk on välja pakkuda analüüsile toetudes uued potentsiaalsed veevõtu asukohad. Töö teostamise tähtaeg suvi 2025.

• põhjaveevaru kehtestamine;
• uuringud tehniliste tegevuste täpsustamiseks; 

Samuti viiakse läbi tehnilised tegevused:

• veehaardes uute tarbepuurkaevude rajamine ning nende kasutamiseks vajaliku taristu ehitamine; 
• järvede kaldatsoonist orgaanika eemaldamine;
• kraavide sulgemine jms.

Projekti tulemusel paraneb elukeskkond ja piirkond muutub atraktiivsemaks. Tegevused viiakse KIKi eestvedamisel ellu 2024.-2029. aastal.

Projekti tegevusi rahastatakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgi nr 6 „Õiglane üleminek“ meetme nr 21.6.1.15 „Eluslooduse kaitse ja kasutus“ alusel. Toetuse andmise tingimused on kehtestatud Kliimaministri 5.01.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/5.