Skip to content
Vaegnägijatele

Põltsamaa linn leevendab rohelusega linnasüdame kuumasaari

Autor: Gerli Ramler ja KIK

Aastate jooksul on enamik Põltsamaa suuremaid transiittänavaid läbinud uuenduskuuri, ent nende ehitamise käigus on paraku teeservadest kadunud sealsed puudealleed. Samuti on linnasüdames ja lossihoovil probleem kuumasaarte ning sadevete äravooluga. Hetkel käib KIKi toel Euroopa Majanduspiirkonna vahenditest aktiivne töö nende murede leevendamiseks.

„Meie kesklinna väljak jäi Eesti100 projektide raames välja ehitamata. Oleme seda arendanud etapiti, aga saime tänavu KIKist finantseeringu ka haljastuse uuendamiseks, et tööd lõpuni viia. Väljakul oli liiga palju kivipinnast ning kuna 1930ndatel aastatel rajatud saareallee eluiga on otsa saanud, kannatasid peatänaval liiklevad kohalikud elanikud ja külastajad suviti kuumuse, tolmu ning korraliku tuulekoridori käes,” kirjeldab Põltsamaa Vallavalitsuse maa- ja keskkonnaspetsialist Ain Valu. „Asendame vana allee, et kivid ei kiirgaks kuuma ning inimestel oleks väljakul taas mõnus aega veeta.”

Uued õunapuud Pajusi maanteel pakuvad varsti linlastele varju.
Uued õunapuud Pajusi maanteel pakuvad varsti linlastele varju. Foto: Põltsamaa vald

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Samalaadne mure oli Põltsamaa lossihooviga, kus suviti tekkis rahvarohkete kontsertide ajal müüride vahel meeletu leitsak ning sademetel polnud kuhugi valguda. „Projekti eesmärk on ehitada lossihoov ümber nii, et kaotada sealsed kuumasaared: istutada palju erinevaid taimi, leida sadevetele võimalus maasse imbuda ning lisada kõrghaljastust, sest osa sademeid võtavad vastu puude võrad ning puude kaudu toimib intensiivne sademete aurustamine. Lisaks aitab kõrghaljastus parandada õhu kvaliteeti,” räägib Valu. Uuenenud lossihoovi avamine toimub juba juuni alguses.

Taastatakse teetööde käigus tegemata jäänud haljastus

Lisaks panustab Põltsamaa linn tänavu väga palju puude istutamisse linna läbivate transiitteede äärde. „Juba aastakümned on juhtunud kuidagi nii, et asfaldi ehk teetööde jaoks on raha jagunud, aga haljastuse taastamine on jäänud lubaduseks,” nendib Valu. „Kui varem olid meil suurte teede ääres alleed ja isegi topelt, siis teetööde käigus ning vananemisest tulenevate ohtude tõttu on neid maha võetud, aga asemele pole midagi istutatud.”

 

  • KIK toetas Põltsamaa Vallavalitsuse projekti „Põltsamaa linna rohetaristu alleede taastamine ja uuendamine linnalise soojussaare leevendamiseks“ 378 420 euroga. Toetusraha tuleb Euroopa Majanduspiirkonna vahenditest.
  • Rohkem infot projekti kohta Põltsamaa valla kodulehelt
  • KIKil ja Keskkonnaministeeriumil on kohalikele omavalitsustele planeerimisel toetus linnade elurikkuse parandamiseks ning sadeveesüsteemide rajamiseks. Toetusraha tuleb Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist. Loodetavasti saame taotlusvoorud avada selle aasta lõpus või 2024. aasta esimeses pooles.

Ta nendib, et kõrghaljastuse puudumine on muutnud jalutajate ja kergliiklejate elu kehvaks, sest puuduvad päikese eest varju andvad kohad ning mööda lagedaid väljakuid tormav tuul lennutab tolmu. „Sel aastal taastame haljastuse Viljandi, Pajusi, Tartu ja Jõgeva maantee ääres ning Lille tänaval koolimaja ees kokku umbes 5,6 kilomeetri ulatuses. Lisaks haljastusele pööratakse suurt tähelepanu sademevee looduslikule äravoolule ehk vihmavett ei suunata torudesse ja kanalisatsiooni, vaid kasutatakse maa loomulikuks niisutamiseks.”

Nii kõrghaljastus kui ka madalamad taimed on valitud koostöös Artes Terrae maastikuarhitekti Sulev Nurmega, kelle soovitusel kasutatakse näiteks palju selliseid haiguskindlaid puid nagu pärna ja suurelehise pärna hübriidi läänepärna, dekoratiivõunapuid ja tammesid. „Kahjuks on meie linnas jalakad ja saared saanud külge haiguse, mis tingib nende kiire kuivamise ning oleme sunnitud need maha võtma. Kui ikka kümnest puust vaid üks on alles, siis on mõistlik uuenduskuur korraga läbi viia,” möönab Valu.

Paljudele kohalikele elanikele on tundunud puude mahavõtmine ebaõiglane ning uute istutamine on võtnud liiga palju aega, aga Valu usub, et õige pea võivad kõik inimesed rohelise linnaga rahul olla. „Põltsamaa linnas on ju ajalooliselt olnud transiittänavad palistatud alleedega, mis on vältinud tuulekoridoride teket, pakkunud varju ja on aidanud reguleerida sademevee ringlust. On tõesti heameel, et meil on võimalik see töö lõpuni viia.”

EMP logo