Tallinn kujundab korduskasutuse edendamiseks jäätmejaamadest ringmajanduskeskused
Autor: Gerli Ramler ja KIK
Kui kolm aastat tagasi algas ettevalmistus Tallinna jäätmekava koostamiseks, jõuti arusaamani, et elu liigub aina enam ringmajanduse suunas ning elanike keskkonnateadlikkus ressursside säästmise ja asjade ringluses hoidmise osas kasvab. Tallinn otsustas hakata panustama ringmajandusse täie tõsidusega.
„Teise ringi tooted ja teenused ning asjade parandamine on elanike seas üha enam populaarsust kogumas. Mõistsime, et ainuüksi jäätmete kogumine jäätmejaamas ja nende suunamine käitlusesse põletuse või ladestamise teel pole jätkusuutlik – linn peab andma eeskuju ning suunama võimalikult palju ressursse ringlusse,“ räägib Tallinna Strateegiakeskuse ringmajanduse osakonna projektijuht Kädi Eelmaa.
Kui seni oli jäätmejaamade funktsioon olnud peamiselt koguda liigiti ja suunata käitlusesse kodumajapidamises tekkivaid jäätmeid, sealhulgas ehitus- ja lammutusjäätmeid, siis nüüd võeti uue jäätmekavaga suurem ja tõsisem siht, mille eesmärgiks on viia rõhuasetus tavapärastelt jäätmejaamadelt üle jäätmejaamale koos ringmajaga, ühtse nimetuse ringmajanduskeskus all.
Ringmajanduskeskus tähendab, et lisaks jäätmete vastuvõtmisele on samal kinnistul ka parandustöökojad, õppeklassid ja korduskasutusruumid, kus elanikud saavad meistrite juhendamisel ise oma parandamist vajavaid asju remontida või ümber teha. Nii panustatakse ületarbimise vähendamisesse, korduskasutuse suurendamisesse ning seega keskkonnakoormuse vähendamisesse. Ringmajanduskeskuse mõistet varasemalt Eestis kasutusel ei olnud, mistõttu defineeriti see linna uues jäätmehoolduseeskirjas.
Iga ringmajanduskeskus oma fookusega
Praegu kujundatakse olemasolevaid Pääsküla, Paljassaare, Rahumäe ja Pärnamäe jäätmejaamu ümber ringmajanduskeskusteks, liites jäätmejaamadega parandustöökojad ja/või korduskasutusruumid. „Uued ehitatavad ringmajanduskeskused on juba algselt kavandatud arvestama jäätmejaama, parandamise, korduskasutuse ja keskkonnahariduse funktsioonidega,“ selgitab Eelmaa. „Kuna iga jäätmejaama juurde ei saa kõiki parandustöökodasid luua, on eesmärk rajada iga ringmajanduskeskuse juurde veidi erineva fookusega töökoda, on selleks siis õmblus-, mööbli-, puidu-, metalli- või elektroonikaparandus. Suunitluse valimisel lähtume nii piirkonna inimeste vajadustest kui ka ruumilistest vahenditest.“
Uute hoonete puhul võetakse eeskuju Põhjamaade parimatest praktikatest, vanade jaamade puhul kasutatakse ära olemasolevaid võimalusi, hooneid ja taaskasutusmaterjale. Esimesena valmib järgmisel aastal Lilleküla ringmajanduskeskus, millest tuleb väiksem keskus koos katusega estakaadiga jäätmete toomiseks ning eraldi hoone õppeklassi, parandustöökodade ja korduskasutusruumiga. Järgmisena ehitatakse Punasele tänavale Lasnamäe ringmajanduskeskus, kus jäätmejaama osa on siseruumides ning lisaks tulevad sinna nii õppeklassid, parandustöökojad kui ka ringpood ja -kohvik. Kolmas ringmajanduskeskus on kavandatud Haaberstisse.
Jäätmed kui väärtuslik ressurss
Oluline on viia elanikeni mõte jäätmetest kui väärtuslikust ressursist. Võimaluse alustada jäätmejaamade ümberkujundamisega avas Strateegiakeskusele Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) ringmajanduse pilootprojektide taotlusvoor Euroopa Majanduspiirkonna rahastusega. Eelmaa sõnul nähakse selles suurt väärtust koostöös projektipartneritega, kellega koos piloteeritakse praegu nii korduskasutusruumide kui ka parandustöökodade toimemudelit.
Projekti raames avati koos MTÜ Uuskasutuskeskuse ja Tallinna Tehnikakõrgkooliga mais õmblustuba Uuskasutuskeskuse Sõpruse puiestee 255 kaupluse juures, Pääsküla jäätmejaama juures avati koos MTÜ Säästva Renoveerimise Infokeskuse ja Tallinna Jäätmekeskusega üldparandustöökoda ning peagi alustab Paljassaare jäätmejaama juures tegevust puiduparandustöökoda. Loodavasse Lilleküla ringmajanduskeskusesse seatakse toetuse abil sisse õmblus- ja mööbliparandustöökoda ning korduskasutusruum. Lisaks on projektiperioodi jooksul viidud läbi töötube, millega kavatsetakse märkimisväärse huvi tõttu kindlasti jätkata.
„Oleme projekti raames külastanud Oslo projektipartnereid, kes tutvustasid meile kohalikku jäätmemajandust ning inspireerivaid ringmajanduskeskuseid. Koostöös Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskusega anname oma panuse paranduskultuuri edendamisse läbi toimemudelite kaardistamise ja üle-eestilise võrgustumise. Meie eesmärk on luua süsteemset muutust,“ nendib Eelmaa.
„Jäätmetest mõeldakse üha enam kui väärtuslikust ressursist. Euroopa Liidu poolt tulnud mitmetest olulistest kohustustest tulenevalt on hoogustunud valdkonna areng, jälgitakse jäätmehierarhiat, püüdes vältida ja vähendada üleüldist jäätmeteket. Kui see ei ole võimalik, siis eelistatakse korduskasutamist ja esemete parandamist, materjalide ringlusesse suunamist. Taaskasutamine, põletamine ja ladestamine on viimane samm.“
Mugav kaugus igale linlasele
„Meie soov on olla tallinlastele mugavas kauguses. Igas linnaosas võiks olla üks väiksem või suurem ringmajanduskeskus, kus lisaks jäätmete vastuvõtmisele pakutakse tugiteenustena võimalust oma katki läinud esemete parandamiseks, õppimiseks ja isetegemiseks, korduskasutuseks. Tahame pakkuda võimalusi väärtuse loomiseks, muuta mõttemaailma ja säästa nii väärtuslikke ressursse,“ lisab Eelmaa. Ta nendib, et ringmajanduse tähtsuse ideede inimesteni viimises on kriitilise tähtsusega kommunikatsioon ja koostöö erinevate osapoolte vahel. „Rohelise pealinna aasta on kindlasti aidanud meil ringmajandusvaldkonnale rohkem tähelepanu tuua. Plaanis on jätkata teavitustööga ja viia läbi keskkonnahariduslikke õppeprogramme erinevatele sihtrühmadele lasteaiast hooldekodudeni.“
KIK toetas Tallinna Strateegiakeskuse projekti „Jäätmejaamade ümberkujundamine ringmajanduskeskusteks korduskasutuse edendamiseks ja parandustöökodade loomiseks“ 304 251 euroga Euroopa Majanduspiirkonna vahenditest.
Artikkel oli üleval 20.- 26. november 2023 Delfi portaalis.
