Eestis valmistatakse seeneniidistikust keskkonnasäästlikku mööblit ja ehitusmaterjali

Autor: Gerli Ramler ja KIK

Eesti ettevõte Myceen arendab põnevaid loodussäästlikke ehitusmaterjale ja disaintooteid, kombineerides seeneniidistikku põllumajandus- ja metsandusjääkidega. Pole just palju ettevõtteid, mille tegevuse mõju kliimale oleks kasvades aina positiivsem, ent tõepoolest – seenematerjalide tootmine on süsiniknegatiivne.

Kuidas seeneniidistikku toodetakse? Metsas seenel käies korjame kaasa seene viljakehad, mis toetuvad seeneniidistikule ehk mütseelile, mis võib tegelikult elada maapõues ka aastasadu viljakehi tekitamata. Myceen tõi seeneniidistiku laboritingimustesse, kus on võimalik pisikesest koetükist kasvatada kiiresti seeneniiti, millele saab anda saepuru, hakke, tekstiili, vanapaberi, põhu või mõne muu jääkproduktiga sidudes soovitud kuju. Saadud toode on tahke, pilkupüüdev, loodushoidlik, suurepäraste akustiliste ja soojustusomadustega ning tulekindel.

„Põhimõtteliselt väärindame me teiste tööstuste jääke ja muudame need energiatõhusa tootmise käigus jätkusuutlikeks toodeteks. Alustasime seenematerjalidest disaintoodete kasvatamisega, aga praegu arendame ehitusmaterjale ja oma tootmisprotsesse, et skaleerida kogu tegevust ning muuta tooted kättesaadavaks võimalikult paljude jaoks,“ avab põneva ettevõtmise tausta Myceeni üks asutaja, disainer Siim Karro.

Mida suuremaks, seda positiivsem mõju kliimale

„Myceeni puhul on kasvamine mitmes mõttes väga oluline. Ma ei tea just palju teisi tööstusi, kes saaksid öelda, et mida suuremaks nad kasvavad, seda suurem on ka nende positiivne mõju kliimale. Meie saame, sest seenematerjalide tootmine seob rohkem süsinikku, kui kogu tootmisprotsess eraldab,“ selgitab ta. Uudsel seenematerjalil on potentsiaal asendada probleemseid materjale ehitus-, mööbli- ja transpordisektoris, sest pärast kasutustsükli lõppu ei kujuta see loodusele ohtu ning laguneb loomulikul viisil.

Myceen alustas tegevust praktilise suunitlusega sisekujunduslike elementide valmistamisega, tootes toole, lampe ja akustilisi seinapaneele. Potentsiaali on materjalil aga palju ning tõenäoliselt saab juba varsti kasutada majaehitamisel seeneniidistiku baasil ehitusmaterjale. Selleks, et jätkusuutlike ehitusmaterjalidega turule tulla, on Myceen kasvatanud meeskonda ja tootmisvõimekust ning Keskkonnainvesteeringute Keskusest on saadud toetust ka materjalide ja toodete uurimiseks ning arendamiseks.

„Toetus oli vajalik nii kasvuks kui ka eeltöö tegemiseks, et liikuda edasi järgmiste sammudega. Meie eesmärk oli viia läbi uuringud erinevate tööstus- ja tarbejäätmetega, nagu näiteks põllu- ja metsamajanduse jäätmed, ligniin, tekstiilijäätmed ja vanapaber, et kombineerida neid seeneniidistikuga ning arendada sobivate omadustega biolagunevaid materjale ja tooteid,“ räägib Karro projektist. Teise uurimissuunana käsitleti seente võimet lõhustada naftal baseeruvaid petrokemikaale, sest teatud liiki seentega on võimalik puhastada õlireostusi vees, pinnases ning käidelda tööstustes tekkivaid õlijäätmeid. Kindlust selle suunaga jätkamiseks annavad varasemad edukad katsed poolkoksiga ning koostöö DeepPeatiga, kes korjab õlireostust turbamattidega.

Julge algus viis Negavati võiduni

Idee seenematerjalist tooteid teha sai alguse tegelikult juba aastal 2017, kui Siim Karro tutvus seenekasvataja Erki Naglaga ning nad pidid ehitama Paide Arvamusfestivali tarbeks osaliselt seenematerjalist Teadusala. Kuna huvi uudse lava vastu oli väga suur, tekkis mõte seenematerjali laiemalt kasutama hakata. 2021. aastal sündis Myceen – ettevõte, mis kasutab oma materjalide tootmisel mudelit, mis on looduses miljoneid aastaid segamatult toiminud. Samal aastal võideti kohe ka KIKi rohekiirendil Negavatt esimene koht. Ettevõtte asutajad julgustavad ettevõtjaid ja investoreid nendega kindlasti ühendust võtma, kui peaks tekkima tahtmine sellele põnevale tootearendusele kaasa aidata.

KIK toetas Myceeni projekti „Biolagunevate tulevikumaterjalide loomine, kasutades seeneniidistikku ja tööstusjääke“ 6349 euroga siseriiklikust keskkonnaprogrammist.

Artikkel oli üleval 20.- 26. november 2023 Delfi portaalis.