UN Climate Change Conference (COP)
Image: KIK
COP is the annual global climate conference organized under the United Nations Framework Convention on Climate Change (UNFCCC).
At a COP meeting, world leaders, governments, scientists, businesses, NGOs, and international organizations come together to negotiate climate agreements and coordinate global climate action.
Eesti plaanib taas osaleda ÜRO rahvusvahelisel kliimakonverentsil COP31, mis toimub 9.-20. novembril 2026 Türgis.
Korraldasime 20. märtsil 2026 koos Rohetiigri, Välisministeeriumi ja Kliimaministeeriumiga infopäeva, kus tutvustasime ettevõtetele konverentsil osalemise variante. Infopäeva salvestus ja slaidid on leitavad lehe paremal pool olevast infoplokist.
Kõrgetasemeliste kliimaläbirääkimiste kõrval avatakse COPil ka riiklike paviljonide ala, mis on avaliku, era- ja kolmanda sektori kohtumispaik. Rohetiiger sai EISi toetusena seemneraha Eesti paviljoni püstitamiseks. KIK on varasemalt koordineerinud COPil nii Eesti paviljoni kui ka äridelegatsiooni osalust.
Infopäeval tutvustasime uutele potentsiaalsetele osalejatele, mis on COP ning juba osalenud ettevõtted ja organisatsioonid jagasid paviljonide ala võimalusi ja kogemusi. Rohetiiger andis ülevaate, millised on kaasumisvõimalused Eesti ettevõtetele sel aastal.
Kuna Türgi on asukohana lihtsasti ligipääsetav, siis on taas laual variant avada Eesti riiklik paviljon.
Delegatsiooniga liitumise huviga palume pöörduda Anni Raie poole: [email protected].
ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 30. istung (edaspidi COP30) toimus Brasiilias, Belemis 10.–21. novembril 2025.
COP30 tõi kokku riigid, linnad, ettevõtted ja kogukonnad, et kiirendada üleminekut kestlikule tulevikule. Konverentsi tunnuslause oli „Global Mutirão“, mis kutsus maailma ühiselt tegutsema kliimalahenduste nimel.
KIK koordineeris COP30 Eesti delegatsiooni kokkupanekut ja kohapealseid tegevusi. Tugitegevuste raames otsisime delegatsioonile võimalusi olla esindatud teiste paviljonide programmides, eriüritustel ja kohtumistel ning toetasime Eesti lugu.
COP30 äridelegatsiooni kuulusid: Timbeter, Äio, Veera ning Eesti Linnade ja Valdade Liit.
Äridelegatsiooni info ning huvi COPil osalemisest on leitav siin: Estonia at COP30, Belém, Brazil — Estonia
Konverentsi fookuses oli:
- Ambitsioonide tõstmine ja rakendamine – uued riiklikud kliimaplaanid ja üleilmne varude hindamine.
- (Amazonase) metsade säilitamine, põlisrahvaste roll ja õiglane üleminek.
- Uued rahastusmehhanismid, sh metsade kaitseks loodud „Tropical Forests Forever Facility“.
Kliimaläbirääkimiste kõrval avati kõigile külastajale nn roheline ala ja kinnine, riikide ja organisatsioonide paviljonidega sinine ala, lisaks toimus sihtkohas tavapäraselt ka kõrvalüritusi.
Delegatsiooniliikmed said ligipääsu sinisele alale. Sellel alal toimusid läbirääkimiste välised diskussioonid ja eriüritused, mis toetavad avaliku, era- ja kolmanda sektori koostööd keskkonna hoidmisel, kliimamuutustega kohanemisel ja mõjude leevendamisel. Paviljonide ala oli hea kohtumispaik, kus kaasata eri riikide delegaate (ametnikke, eksperte, poliitikuid) ja huvigruppide esindajaid aruteludesse, tutvustada oma lahendusi ning jagada õppetunde, kohtuda potentsiaalsete partneritega ja kuulata oma ala tippude päevakajalisi arutelusid.
Delegatsiooni tuge pakkus KIK koostöös riiklike partneritega Kliimaministeeriumist, Välisministeeriumist ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist koos allasutustega.
ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 29. istung (edaspidi COP29) toimus Aserbaidžaanis, Bakuus 11.–22. novembril 2024.
Konverentsi tunnuslause oli „Solidaarselt rohelise maailma nimel“. Sarnaselt viimastele aastatele oli ka selle konverentsi fookus kiirendada ülemaailmseid püüdlusi globaalsete kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ja suurendada jõupingutusi kliimamuutustega kohanemiseks. Oluliseks võtmeteemaks oli rahvusvahelise kliimarahastuse eesmärkide kokkuleppimine ja tõhustamine. Kliimaläbirääkimiste kõrval avati kõigile külastajale nn roheline ala ja kinnine, riikide ja organisatsioonide paviljonidega sinine ala, lisaks toimus sihtkohas tavapäraselt ka kõrvalüritusi.
KIK koordineeris COP29 Eesti delegatsiooni kokkupanekut ja kohapealseid tegevusi. Tugitegevuste raames otsisime delegatsioonile võimalusi olla esindatud teiste paviljonide programmides, eriüritustel ja kohtumistel ning toetame Eesti lugu.
Delegatsiooniliikmed said ligipääsu sinisele alale. Sellel alal toimusid läbirääkimiste välised diskussioonid ja eriüritused, mis toetavad avaliku, era- ja kolmanda sektori koostööd keskkonna hoidmisel, kliimamuutustega kohanemisel ja mõjude leevendamisel. Paviljonide ala oli hea kohtumispaik, kus kaasata eri riikide delegaate (ametnikke, eksperte, poliitikuid) ja huvigruppide esindajaid aruteludesse, tutvustada oma lahendusi ning jagada õppetunde, kohtuda potentsiaalsete partneritega ja kuulata oma ala tippude päevakajalisi arutelusid.
Delegatsiooni tuge pakkus KIK koostöös riiklike partneritega Kliimaministeeriumist, Välisministeeriumist ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist koos allasutustega.
Eesti seadis esmakordselt KIKi juhtimisel üles oma paviljoni ÜRO kliimamuutuste konverentsil COP28, mis toimus 30.11-12.12.2023 Araabia Ühendemiraatides Dubais.
Kõrgetasemeliste poliitiliste läbirääkimiste kõrval seatakse COP-idel üles riiklike paviljonide ala. Korraldajamaa Dubai valis 2023. aastal välja ca 100 riiki oma paviljoniga osalema ning Eesti osutus üheks valituks. Riikide paviljonid on olemuselt väikesed sündmus- ja kokkusaamiskeskused, kus toimuvad läbirääkimistevälised diskussioonid, teadmusvahetus ning partnerite ja ettevõtete poolt loodud sisukas programm.
Paviljoniga liitus enam kui 20 Eesti ettevõtet ja organisatsiooni, kes said võimaluse paviljonis oma teenuseid ja tooteid tutvustada ning leida publikut, kliente ja koostööpartnereid kogu maailmast. Lisaks pakkusid ettevõtetele tuge Eesti kõrged ametnikud ja saatkond, et viia neid kokku potentsiaalsete klientide, investorite ja partneritega ning soodustada koostöö tekkimist rahvusvahelisel tasandil.
Eesti paviljoni programmist võis leida 60+ eestlaste korraldatud üritust. Peamiselt olid need paneeldiskussioonid, aga ka esitlused, debatid ja koostöölepete allkirjastamised ning vabamas vormis koostöösuhete loomise õhtud.
Eesti paviljoni programm kestis ühtekokku 10 päeva ning selle korraldasid partnerettevõtted ja organisatsioonid nii avalikust kui erasektorist, lähtuvalt oma valdkonna temaatikast. Räägiti nii keskkonnaandmete kasutamisest, riigikaitse keskkonnamõjudest, metsandusest, liigirikkusest, süsinikukrediitidest, arenguabist, tulevikumaterjalidest ja -toidust, jäätmete sorteerimisest ja maailmakoristusest, noorte kaasatusest, kaksikpöördest, AI-st, rohepesust, ringmajandusest, jäätmetest kui ressursist kui ka linnade olulisusest rohepöördes.
Kõikidele üritustele oli esinejate hulka kaasatud tippeksperte, juhte, teadlasi ja poliitikuid üle maailma. Eesti nimedest saab esile tuua peaministri Kaja Kallase, president Kersti Kaljulaidi või näiteks energeetikavoliniku Kadri Simsoni. Rahvusvahelistest tippudest külastasid Eesti paviljoni Islandi peaminister Katrín Jakobsdóttir, ülemaailmne jätkusuutlikkuse liider Google Cloud, Valerie Hickey Maailmapangast, Läti kliima- ja energeetikaminister Kaspars Melnis, ettevõtja, taastuva majanduse visionäär ja kirjanik Gunter Pauli ning Põhjamaade Investeerimispanga president André Küüsvek.
Paviljonis osales erinevatel ettevõtmistel kokku umbes 1000 külastajat ning igapäevaselt uudistas paviljoni ees olevat infot ca 500 inimest, seega kokku kõnetas Eesti paviljon moel või teisel rohkem kui 6000 rahvusvahelist osalejat.
Eesti paviljoni ülesseadmise algatasid Kliimaministeerium, Välisministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning KIK, EAS/Kredexi ühendasutus ja ESTDEV.
Paviljoni suurtoetajateks oli Ragn-Sells ning Euroopa Rohepealinn 2023 Tallinn. Toetajate ridadesse kuulusid Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Maaülikool, Utilitas, Beast, Timbeter, 1MTN, Rail Baltica, Zero Terrain, KWOTA, R8 Technologies, Auve Tech, Fibenol, KappaZeta, Nortal, XTCC Investments, SRC Grupp, Maaelu Teadmuskeskus, Impact Day, Let’s Do It World ja Cleantech Estonia.
Fotod: Georg-Sander Männik
